Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-119164 T

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 10.07.

1. a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostja eest tema kohustused korteriühistu xxxx ees, millised oli 31.03.16.a seisuga mitte väiksemad kui 17 782,72 eurot ja teostama aadressil Xxxx euroremondi koos WC-sõlme loomisega. Kostja omakorda kohustus hiljemalt 15.08.2016.a sõlmima hagejaga üürilepingu korteriomandi üürimiseks aadressil Xxxx, Tallinn üüritasuga mitte vähem kui 220 eurot kuus ning perioodiks mitte vähem kui 3 aastat. Pooled leppisid kokku, et kostja poolt oma kohustuste rikkumisel, kohustub kostja hüvitama hagejale korteriühistule xxxx tasutud summa ja kompenseerima osaliselt remonttööd summas 1 150 eurot. Hageja teostas kokkulepitud remonttööd ja tasus korteriühistule xxxx võlgnevuse seisuga 31.07.
2. a kokku 2 100,33 eurot. Kostja omapoolset kohustus ei täitnud, mistõttu on kostjal tekkinud hageja ees kohustus summas 3 274,06 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 250,33 ja viivis 23,73 eurot. Hagejal tekkis kostja vastu nõue alates 16.08.2016.a. Viivise suuruseks leppisid pooled 10.07.2016.a kokkuleppes kokku 0,01% igalt viivituses oldud päeva eest. Kokkuleppe kohaselt oli kohustuse täitmise viimaseks päevaks 15.08.2016.a. Hageja viivisenõue kostja vastu on 28.10.2016.a seisuga 23,73 eurot 3 274,06 eurot, millest põhinõue moodustab 3 250,33 eurot ja viivis 23,73 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 29.10.2016.a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni viivis 0,01% päevas põhivõlgnevuselt summas 3 250,33 eurot. Kohtu selgitused 2 Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldusest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 01.11.2016.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 14 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 02.11.2016.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt

§ 174

lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 300 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3