lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ülaltoodust tulenevalt saavad kohtumäärustele, millega maakohus määras kindlaks hageja riigi õigusabi korras määratud esindajale tehtud töö eest riigieelarvest tasu ja kulude hüvitamise, antud juhul määruskaebuse esitada Advokaadibüroo Rein Napa (kelle kasuks riigi õigusabi tasu ja kulud riigieelarvest välja mõisteti) või riik Rahandusministeeriumi kaudu. Kostjale määrused otseselt õigusi ega kohustusi kaasa ei too ning
ei näe kostjale nimetatud määruste peale määruskaebuse esitamise võimalust ette. Maakohtu vaidlustatud määrustes märgitud edasikaebamise kord on osaliselt ekslik. Kuivõrd maakohus on kostja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, tuleb määruskaebus jätta
Ringkonnakohus märgib, et arvestab määruskaebuses esitatud seisukohti kostja poolt Tartu Maakohtu 14. veebruari 2017 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.