1-16-9857/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 30.03.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9857 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Indrek Aiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu INDREK AIT, isikukood 36104230223, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.11.2016 ja lõpp 08.05.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.03.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta INDREK AIT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Indrek Aitile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Indrek Aiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 10.11.2016 otsusega tunnistati Indrek Ait süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 08.11.

1. Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Indrek Aiti ennetähtaega vabastamist, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 17-l korral ning vanglas kannab karistust
2. korda. Isikut on karistatud varavastase kuritegude eest, mille põhjuseks on halb majanduslik olukord ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud 17-l korral, kuna isik kordab oma vigu ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid suutnud täita. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et isiku uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi tarvitamise jätkamine vabanemise järel ning kindla elukoha puudumine. Samuti puudub isikul vabanemisel töökoht ning isikul ei ole ka lähedasi, kes teda majanduslikult toetaks. Kinnipeetav on küll käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt veel järeldada ei saa. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 70%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Isiku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Indrek Aiti vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda. Läheb elama ühiselamusse ühe tuttava juurde kuni ootab, millal linnavalitsus talle elukoha annab, on elukoha järjekorras. Vabanemisel saaks ka teetöölisena tööle, sest aprillis hakatakse teedeehituses töökohti komplekteerima. On ka varem teetöölisena töötanud. Tahtis süüa ja alkoholi varastada, sellepärast sai karistada. Kangeid alkohoolseid jooke ei tarbi ta üldse ja narkootikume ei ole kunagi proovinud. Vanglas olles ei saa tegeleda oma elukoha probleemiga, peab vaid ootama. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest vabastamise formaalsed eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete täitmiseks on vajalik kindla alalise elukoha olemasolu, kinnipeetaval aga puudub elukoht. Isikul on võimalik vabanemisel esitada Tallinna linnaosavalitsusele taotlus sotsiaal- või munitsipaaleluruumi üürimiseks, kuid vabanemise hetkel kindel elukoht siiski puudub. Kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, ei ole isiku vabastamine ennetähtaega formaalselt võimalik. Lisaks märgib kohus, et isikut on kriminaalkorras karistatud 17-l korral ning vangistuses viibib ta
3. korda, mistõttu ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõik kuriteod on varavastased, mis on toime pandud halva majandusliku olukorra tõttu. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval puudub ka garanteeritud töökoht, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Tasumata võlanõudeid on ligikaudu 5500 eurot ning puuduvad lähedased, kes aitaks tal vabanemisel materiaalselt toime tulla. Suhtlusringkonda kuuluvad alkoholi tarvitavad isikud ning tõenäoliselt ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ning majanduslike raskuste tekkimisel võib isik toime panna uusi varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 70%, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga. Isik on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et seekord kulgeks katseaeg probleemideta. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Indrek Aiti vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro