Obsah (11)

§ 120§ 3312§ 64§ 74§ 75§ 2§ 3§ 32§ 63§ 56§ 57

1-16-10882 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2017. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-16-10882 (16257000184) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaa

§ 120

lg 1, § 3312 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Juri Sadikov – elukoht *, isikukood 38609280356, * kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel, valdab * keelt, *, karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Kanntanu esindaja Advokaat Vahur Krinal Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Juri Sadikov

§ 120lg 1 järgi ja karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.

2. Süüdi mõista Juri Sadikov

§ 3312järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Juri Sadikov`ile liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) kuud. 4. Vastavalt

§ 74

, 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus Juri Sadikov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 7 kuud vangistust ei pöörata täitmisele kui Juri Sadikov 20 (kahekümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 5. Määrata Juri Sadikov katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja täitma

§ 75lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 5.1.

elama oma alalises elukohas *; 2 5.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.
6. mitte tarvitama alkoholi.
7. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 23.02.
8. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.
9. Kui Juri Sadikov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kohaldada Juri Sadikov suhtes 3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeld: 8.1.keelata Juri Sadikov´il läheneda S M´le lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit; 8.2.keelata Juri Sadikov´il mistahes viisil võtta ühendust S M´ga, sealhulgas tavaposti, telefonitsi ja muude telekommunikatsioonivahendite (sõnumid, e-kirjad, faks, MSN-Messenger ja muud kiirsõnumiedastus programmid, Internetis helistamise programmid, interneti suhtlusportaalid jms) kaudu; 8.3.keelata Juri Sadikov´il S M nime õigustamatu kasutamine ja S M eraeluliste andmete ükskõik millisel viisil ja kohas avaldamine ning kolmandatele isikutele teatavaks tegemine; 8.4.erandina on Juri Sadikov´il õigus suhelda S M´ga e-posti teel üksnes lapse D M´ga (ik *) suhtlemise küsimuses, et korraldada lapsega kokkusaamine, so vähemalt üks päev enne plaanitavat kohtumist ja lapsega seotud asjade ühiseks otsustamiseks.
2. Tühistada Juri Sadikov suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld peale kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista Juri Sadikov`ilt riigi tuludesse /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-16-10882, menetluskulu, J.Sadikov/: -sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; -määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 554 (viissada viiskümmend neli) eurot 40 senti; Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
5. Välja mõista Juri Sadikov`ilt S M kasuks S.M kriminaalmenetluses tekkinud kulud 814 (kaheksasada neliteist) eurot 04 senti. 12.Rahuldada S M tsiviilhagi Juri Sadikov vastu ja välja mõista Juri Sadikov`ilt S M kasuks 3 kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 1500 (üks tuhat viissada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Juri Sadikovi süüdistatakse selles, et talle on 11.06.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-20394 kohaldatud kolmeks aastaks lähenemiskeeld S M suhtes, mis sätestab keeldu läheneda S M’le lähemale kui 50 meetrit ja keeldu mistahes viisil võtta ühendust S M’ga, sealhulgas tavaposti, telefonitsi ja muude telekommunikatsioonivahendite (sõnumid, ekirjad, faks, MSN-Messenger ja muud kiirsõnumiedastusprogrammid, Internetis helistamise programmid, interneti suhtlusportaalid jms) kaudu Juri Sadikov rikkus teadlikult seda lähenemiskeeldu korduvalt alljärgnevalt: - 20.05.2016 saatis suhtlusportaalis Facebook S M kontole järgmise sisuga sõnumi „tere ehk oleks võimalik sinuga vestelda telefoni teel? Oleks vaja paar asja sirgeks rääkida ja tulevikku mõelda … kui jah, anna teada ja kui ei siis samuti“ - 27.05.2016 saatis suhtlusportaalis Facebook vestluse käigus S M kontole kokku 16 sõnumit, millistes korduvalt nõudis S M’lt viimasele kuuluva telefoninumbri temale avaldamist sooviga võtta telefoni teel S M’ga ühendust ning ei aktsepteerinud sõnumites S M keeldumist - 28.05.2016 saatis suhtlusportaalis Facebook vestluse käigus S M kontole kokku 21 sõnumit, millistes jätkuvalt nõudis S M’lt viimasele kuuluva telefoninumbri temale avaldamist ja S M’ga telefonivestlust, viitas 3 aasta ehk lähenemiskeelu peatsele lõppemisele ja S M’ga peagi toimuvale silmitsi kohtumisele ning ähvardas S M füüsilise vägivalla kasutamisega. -29.05.2016 saatis suhtlusportaalis Facebook S M kontole järgmise sisuga sõnumi „ Läks veits liiale, vabanda olin ravimite ja alkoholi mõju all“. Sellise tegevusega pani Juri Sadikov toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Juri Sadikov, olles eelnevalt teadlikult rikkunud temale kohaldatud lähenemiskeeldu S M suhtes, ähvardas 28.05.2016 suhtlusportaalis Facebook S M tapmisega, kirjutades kell 18.53 S M kontole, et „Tahad olla nii kangekaelne, eks näis mitu korda su kael krõpsub!“ ja kell 19.00 „ Teeme siis nii kullake, kõik see mis minule, teen saja kordselt tagasi!!! Kui sa aru ei saa et mul pohhui sinust, eks ma seletan … Kinni lähen vaid mõrva eest mitte alimentide“. Selliste ähvarduste täideviimist oli S M’l, arvestades eelnevalt Juri Sadikovi poolt tema suhtes korduvalt toime pandud lähenemiskeelu rikkumist ja ähvarduste sisu, ka reaalne alus karta. Sellise tegevusega pani Juri Sadikov toime tapmisega ähvardamise, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 4 Juri Sadikov tunnistas kohtuistungil, et kui tema Facebooki seinal need sõnumid on, ju need tema kirjutatud siis on, ise sai nendest teadlikuks järgmisel päeval, kui need kainena üle luges. Ei oskagi öelda, miks suhtles, tahtis kas lapsest rääkida või ära leppida või midagi muud. Sõnumite kirjutamise ajal oli ravimite mõju all ja oli tarvitanud alkoholi. Kohtule on esitatud Pärnu maakohtu 11.06.2013 määrus tsiviilasjas S M avaldus Juri Sadikov`i suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks /tl 21-27/. Määrusest nähtub, et kohus on kohaldanud Juri Sadikov suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks – määruse punktis 3 on kohus keelanud J.Sadikov`il mistahes viisil võtta ühendust S.M`ga, sealhulgas tavaposti, telefonitsi ja muude teelkommunikatsioonivahendite (sõnumid, e-kirjad, faks, MSN-Messenger ja muud kiirsõnumiedastus programmid, Internetis helistamise programmid, interneti suhtlusportaalid jms) kaudu. 20-29.05.2016 J.Sadikov suhtes kohaldatud lähenemiskeeld kehtis. Kohtule on esitatud Facebooki ekraanipiltide väljatrükid /tl 28-36/. Nendelt on näha, et Juri Sadikov on S.M’le 20.05.2016, 27.05.2016, 28.05.2016 ja 29.05.2016 saatnud suhtlusportaalis Facebook sõnumeid. Sõnumite põhisisu on soov suhelda S.M’ga telefoni teel, soovides saada nii S.M telefoninumbrit ja kui S.M keeldus oma numbrit andmast, siis andes oma numbri, et S.M talle helistaks. Suhtlusest nähtub, et kui S.M keeldub telefoni teel suhtlemast, siis J.Sadikov lubab, et varsti kohtuvad silmast silma. Kannatanu S M selgitas kohtuistungil, et J.Sadikov kirjutas Facebooki teel, et soovib telefoni teel seoses lapsega suhelda. Nõudis kahel päeval mitmel korral numbrit, ei olnud nõus numbrit andma. Tunnistaja M M kinnitas kohtuistungil, et on näinud S M’le J.Sadikov poolt saadetud sõnumeid, tütar on neid talle näidanud. Kohus, lugenud Facebooki suhtlust, leiab, et J.Sdaikovi poolt S.M’le Facebookis sõnumite saatmine ja sõnumite sisus väljenduv on teadlik ja tahtlik, mõtestatud tegevus. 20.05 avaldab soovi S.M’ga vestelda telefoni teel (vaja paar asja sirgeks rääkida ja tuleviku mõelda). Vastuseks S.M tuletab meelde lubatud suhtlemise korda. 27-28.05 öösel toimunud Facebooki vestluses J.Sadikov pakub järjekindlalt välja erinevaid kanaleid (telefon, skype, messenger), et S M’ga rääkida. S.M keeldub, palub asjadest rääkida kirja teel, tuletab meelde suhtluskorda, kinnitab, et 3-aastane lähenemiskeeld ei ole lõppenud. Kui J.Sadikov saab aru, et S.M temaga ei räägi, teeb J.Sadikov juttu peatsest silmast silma kohtumisest. S.M tuletab taas meelde suhtluskorda. 28.05 päeval J.Sadikov juba järjekindalt avaldab, et kui S.M kõne teel ei räägi, kohtuvad peagi, näeb teda silmitsi. J.Sadikov suhtumist näitab ilmekalt sõnum: „Mul pohhui, kui kõnecei sobi, ss näost näkku!“ peale S.M sõnu: „Ole ettevaatlik enda sõnadega mees!“, saadab J.Sadikov S.M’le Facebookis 28.05.2016 järgmised sõnumid: kell 18.53 „Tahad olla nii kangekaelne, eks näis mitu korda su kael krõpsub1“ ja kell 19.00 „Teeme siis nii kullake, kõik see mis minule, teen saja kordselt tagasi!!! Kui sa aru ei saa et mul pohhui sinust, eks ma seletan.. Kinni lähen vaid mõrva eest mitte alimentide.“ Kohus leiab, et vestlust iseloomustab asjaolu, et alguses suhtleb J.Sadikov viisakalt, kuigi lähenemiskeeldu rikkuval viisil. Algul ei avalda ka jutu teemat, kuigi lähenemiskeelu kohaselt on tal S.M’ga lubatud suhelda vaid lapse teemal. S.M’ meeldetuletusele, et suhelda tohib vaid lapsega seotud teemadel, jututeemat ei avalda. Edasises vestluses S.M selge keeldumise peale telefonitsi vestelda ilmselgelt ärritub ja viitab peatsele kohtumisele. Lõpuks sisaldavad J.Sadikov sõnumid ähvardusi. Kohus leiab, et asjaolu, et J.Sadikov väitis kohtus, et täpselt ei teadnud, millal 3-aastane lähenemiskeeld läbi saab, iseloomustab J.Sadikov suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustusse. J.Sadikov teadis, et talle oli S.M suhtes kehtestatud lähenemiskeeld. Vestluses S.M kinnitab talle, et lähenemiskeeld ei ole läbi ja J.Sadikov ütles kohtus, et ei uskunud S.M juttu ning see näitab taas kord, et J.Sadikov suhtus ükskõikselt talle kohtu poolt määratud kohustusse. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et J.Sadikov on süüdistuses näidatud aegadel korduvalt saatnud S.M’le Facebooki sõnumeid. Kohus leiab, et kuna suhtlemine toimus 5 vaheaegadega, kolmel erineval päeval, siis on J.Sadikov korduvalt rikkunud talle Pärnu Maakohtu 11.06.2013 kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu, täpsemalt kohtumääruse punktis 3 sätestatud keeldu – ühendust võtta S.M’ga interneti suhtlusportaalide kaudu. Juri Sadikov tegu täitis

§ 3312

sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu, mis näeb kuriteona ette kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise. J.Sadikovile arvatakse süüks ka S.Miku tapmisega ähvardamist. J.Sadikov leidis, et mida S võis tõlgendada neist sõnadest - võis olla, aga tema poolest ei onud sealt ühtegi sõna, mis võis olla, et tapab ta ära. S.M kirjeldas kohtuistungil, et Facebooki vestluses J.Sadikov vihjas peatsele kohtumisele, lähenemiskeelu lõppemisele, kirjutas et eks näis mitu korda su kael krõpsub, kui ei andnud talle telefoninumbrit. Kirjutas, et ta läheb kinni mõrva eest, mitte alimentide eest (on teinud politseisse avalduse, sest J.Sadikov ei täida oma ülalpidamiskohustust lapse ees). Sai aru, et J.Sadikov mõtleski, et tuleb ja väänabki kaela nii kaua kui on surnud ja järgmises lauses tuli see, et läheb kinni mõrva eest mitte alimentide eest. Võttis seda kui tapmisähvardust, see tekitas hirmu, ärevust, unehäireid, rahutust. Võttis neid ähvardusi tõsiselt, sest eelnevalt keelu määramise ajal kui käisid kohtus, siis ta ka ähvardas pidevalt. Kardab, et J.Sadikov võib need ähvardused täide viia. S.M selgitas, et seoses nende ähvardustega käib psühholoogi juures ja kasutab rahusteid ja unerohte, uni on häiritud. Rahusteid selle tõttu, et tekivad ärevushood, sest mõtted lähevad väga tihti selle peale. S.M iseloomustas, et J.Sadikov on alkoholijoobes ettearvamatu. Ta krutib end üles ja sellepärast ongi ettearvamatu. Hakkab mõtlema vanu asju, krutib end üles ja siis vihastab. Kaks aastat tagasi novembris kui oli lähenemiskeeld, J.Sadikov saatis sõnumi, et ta on ainult 80 km kaugusel ja tolle päeva õhtul J.Sadikov tuli ukse taha laamendama. Hiljem helistas ja ütles, et kui ta oleks sisse saanud, siis oleks ära tapnud ja et järgmine kord paneb ta koos lapsega korterisse põlema. Nii J.Sadikov kui S.M kinnitasid, et J.Sadikov suhtes alustati seoses 11.06.2013 kohtumääruses määratud lähenemiskeelu rikkumisega kriminaalmenetlus ja see lõpetati J.Sadikov suhtes avaliku huvi puudumisega ja J.Sadikovile määrati kohustuseks teha 100 tundi üldkasulikku tööd. Tunnistaja M.M kinnitas kohtuistungil, et J.Sadikov suhtes kohaldati 2013 .a S.M suhtes lähenemiskeeldu, kuna J.Sadikov sõimas, laimas, kiusas S.M’i, ähvardas ta elu kallale minna. Kuigi lähenemiskeeld oli kehtestatud, J.Sadikov rikkus seda, käis S.M ukse taga, lõhkus seal ja lubas igasuguseid asju teha. Saatis S’ile ähvardavaid sõnumeid, kus lubas kaela kahekorra keerata. Need sõnumid mõjusid S’ile väga rängalt, ta oli endast väga väljas. Muutus õhtuti rahutuks, ei tahtnud väljas käia, need varsemad sõnumid ka on kõik meeles ja kardab. Kohus leiab, et J.Sadikovi poolt S.M’le kirjutatud sõnumid kogumis sisaldavad selgelt tapmisega ähvardamist. Kui kell 18.53 saadetud sõnumist eraldi võttes selget tapmisähvardust ei saa välja lugeda, siis 7 minuti pärast järgnenud sõnum annab selge tähenduse ka eelnenud sõnumile. Viimases sõnumis J.Sadikov ka ise kirjutab, et kui tema eelmisest jutust aru ei saadud, siis ta selgitab, et kinni läheb vaid mõrva eest mitte alimentide eest. Kaks järjestikku saadetud sõnumit moodustavad ühtse terviku ja koostoimes väljendavad selgelt ähvardust tappa. Sõnumid on J.Sadikov poolt adresseeritud S.M’le. Vaadates J.Sadikov ja S.M eelnevat vestlust samas suhtluskanalis, kus ähvardus tappa edastati, on selge, et J.Sadikov eesmärk oli S.M’s hirmutunde tekitamine. S.M oli eelnevalt J.Sadikov korduvate küsimiste peale keeldunud J.Sadikovile oma telefoninumbrit andmast ja telefoni teel suhtlemast, mispeale J.Sadikov lubas, et nad peatselt kohtuvad silmast silma, kuigi J.Sadikov suhtes oli kohaldatud lähenemiskeeld S.M’le. Kui S.M kirjutab, et J.Sadikov oleks oma sõnadega ettevaatlik, muutub J.Sadikov sõnakasutus ähvardavaks ja lõpeb tapmisähvarduse kirjutamisega. J.Sadikov ise leidis, et S.M’l ei olnud mingit põhjust reaalset alust karta tema poolt kirjutatu täideviimist, sest selline oli nende suhtlusviis ka ajal kui nad koos elasid, aga ta ei ole kunagi S.M’le 6 füüsiliselt liiga teinud. Need olid ainult sõnad. Ähvardada sõnaliselt - võib öelda kõike, mida iganes. Ei teinud seda kaine peaga. Kohus leiab, et J.Sadikov väide, et on ka eelnevalt suhtluses S.M’ga kasutanud sõnu, mis sisaldavad ähvardusi, ei välista, et J.Sadikov poolt kirjutatud tapmisähvardus S.M’s hirmutunnet ei tekitanud ja et S.M’l polnud seeläbi alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et arvestades just J.Sadikov eelnevat käitumist, oli S.M’l alust arvata ähvarduse täideviimist. Süüdistatava ja kannatanu suhted on olnud pingelised juba aastaid ja kannatanu eraelu kaitseks on kohus 2013.a kohaldanud J.Sadikov suhtes lähenemiskeeldu. J.Sadikov on juba eelnevalt lähenemiskeelu kehtimise ajal seda rikkunud, ilmunud S.M ukse taha ja peale seda S.M’le öelnud, et järgmine kord paneb ta korterisse põlema. Ka seekord lubas J.Sadikov, et peatselt kohtuvad ning siis ähvardas tapmisega. Arvestades, et J.Sadikov oli eelnevalt lähenemiskeeldu rikkunud, oli S.M’l alust arvata, et J.Sadikov võib ka seekord lähenemiskeeldu rikkuda. Kohus leiab, et selliseks kartuseks oli seda enam põhjust, et vahetult enne tapmisähvardust J.Sadikov rikkus korduvalt lähenemiskeeldu, suhtles S.M’ga keelatud viisil ja nõudis S.M telefoninumbrit. Kohus leiab, et ka asjaolu, et J.Sadikov nõudmised ja väljaütlemised suhtluse jooksul muutusid järjest ähvardavamaks, andis S.M’le alust karta tapmisähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et kui kogumis hinnata kogu suhtluse iseloomu, selle arenemist ja jõudmist konkreetse üheselt mõistetava tapmisähvarduseni ning arvestades J.Sadikov eelnevat käitumist (tema käitumine on andnud põhjuse tema suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks ja ta on seda keeldu eelnevalt rikkunud), siis selline ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele. Ilmselgelt lootis J.Sadikov, et just hirm ähvarduste täideviimise ees on see, mis sunnib S.M temaga lähenemiskeelus keelatud viisil suhtlema. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et J.Sadikov tegu täitis

§ 120

lg 1 sätestatud teokoosseisu, mis näeb kuriteona ette tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et Juri Sadikov pani mõlemad teod toime otsese tahtlusega. J.Sadikov teadis, et talle on kohaldatud lähenemiskeeld, hoolimata sellest ta suhtles S.M’ga lähenemiskeelus keelatud viisil kolmel erineval päeval, nõudes et S.M suhteks temaga telefoni teel, nõudes tema telefoninumbrit, kuigi ka selline suhtlemine oli lähenemiskeelus keelatud. Oma tahtmist mitte saavutades hakkas ta S.M ähvardama, et nad peatselt kohtuvad ning ähvardused päädisid tapmisähvardusega. Kohus leiab, et arvestades kogu suhtluse sisu, pani J.Sadikov tapmisega ähvardamise toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks J.Sadikov süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine Juri Sadikov poolt. Juri Sadikov poolt toime pandud teod täidavad

§ 120

lg 1 ja

§ 3312

sätestatud kuriteokoosseisud, on õigusvastased ja Juri Sadikov on nende toimepanemises süüdi. KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 120lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

7

§ 3312näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

J.Sadikovile tuleb karistus mõista

§ 63lg 2 järgi, kuna J.Sadikov on toime pannud kaks II astme kuritegu.

Kõigepealt rikkus J.Sadikov talle kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeeldu, mille puhul oli kahjustatavaks õigushüveks kohtuahendi täitmine ning ka kannatanu S.M õigused ja vabadused. Ähvardamise toimepanemisega oli kahjustatavaks õigushüveks kannatanu S.M tervis. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et Juri Sadikov süü on keskmine, ta rikkus korduvalt lähenemiskeeldu selleks, et saaks lähenemiskeelus keelatud viisil S.M’ga suhelda, avaldas S.M’le survet. S.M korduval keeldumisel, et oma tahtmist siiski saavutada, ähvardas S.M tapmisega. Selline tegevus näitab J.Sadikov poolt täiesti ignorantset suhtumist kannatanu õigustesse ja vabadustesse. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. J.Sadikov selgitas kohtuistungi, et luges 29.mail need sõnumid üle ja võttis peast kinni ja mõtles, et miks ta seda endale teeb, teadis, et S läheb sellega kohtusse. Saatis sõnumi:“Läks veits liiale, vabanda olin ravimite ja alkoholi mõju all“. J.Sadikov selgitas kohtus sõnumi sisu - liiale läks sellega, et jälle kirjutama hakkas. Lähenemiskeeldu oli rakendatud, et kirjutas S.M’le liiga tihti ja käis pinda talle. Ja ju siis luges välja, et käis pinda numbri küsimisega ja siis palus vabandust selle kirjavahetuse eest. Viimases sõnas J.Sadikov lisas, et ei tunnista ähvardamist, aga kahetseb seda, et on rikkunud lähenemiskeeldu.

§ 57lg 1 p 3 näeb karistust kergendava asjaoluna ette puhtsüdamliku kahetsuse.

Kohus ei ole näinud J.Sadikov poolt puhtsüdamlikku kahetsust. J.Sadikov küll tunnistab lähenemiskeelu rikkumist, kuid kahetseb seda siiski eelkõige seepärast, mis tagajärjed sellest temale endale tulevad, mitte seepärast, et ta kannatanu õigusi rikkus ja kohtulahendit ei täitnud. Lähenemiskeelu rikkumise puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Ähvardamise puhul karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 40 on karistusregistri teatis J.Sadikov kohta, mille kohaselt J.Sadikov on kriminaalkorras karistamata isik. Ometi omab karistuse mõistmisel olulist kaalu eripreventiivne karistuse eesmärk – J.Sadikov on kuriteoga rünnanud kannatanu vabadusi ja õigusi, kahjustanud kannatanu vaimset tervist ja seda hoolimata sellest, et tema suhtes oli kohus juba kohaldanud lähenemiskeeldu. See tähendab, et tsiviilõiguslik kannatanu eraelu kaitse abinõu ei ole olnud piisav, et J.Sadikov ei sekkuks kannatanu eraellu, et kannatanu vaimne tervis ei saaks kahjustada. Karistus peab J.Sadikovi mõjutama aru saama, et teiste isikute õigusi ja vabadusi tuleb austada, kohtu määratud kohustusi tuleb täita. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on selles, et tuleb anda selge signaal, et ka isikute, kellega on oldud lähisuhtes, õigusi ja vabadusi tuleb austada ja nende eraellu sekkumine ei ole lubatud. Eelkirjeldatust lähtudes leiab kohus, et J.Sadikovi ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuna J.Sadikov on kriminaalkorras karistamata isik, toime on pandud kaks II astme kuritegu, hiljem ei ole J.Sadikov kannatanut tülitanud, on J.Sadikov võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult

§ 74alusel.

Kohus leiab, et J.Sadikov tuleb määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma kontrollnõudeid ning J.Sadikovile tuleb katseajaks märata kohustus mitte tarvitada alkoholi. J.Sadikov on ise tunnistanud, et pani kuriteod toime kui oli koos ravimitega tarvitanud alkoholi, tunnistas, et alkoholi tarvitamisega on probleeme. Kannatanu on kirjeldanud, et J.Sadikov on alkoholijoobes ettearvamatu käitumisega. Seega on üks olulisemaid asjaolusid J.Sadikov õiguskuulekale käitumisele suunamiseks alkoholi mittetarvitamine. 8 TÕKEND Juri Sadikov suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld /tl 38-39/. Tõkend tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. LÄHENEMISKEELD Kannatanu avaldas kohtuistungil, et soovib, et kohus kohaldaks Juri Sadikov suhtes lähenemiskeeldu samadel alustel, mis on kehtestatud 11.06.2013 Pärnu Maakohtu määrusega. J.Sadikov avaldas kohtuistungil, et kui kohus peab vajalikuks lähenemiskeeldu kohaldada, siis ta selle vastu ei ole. On enda poolt selgeks teinud, et see on juba teine karistus, mille eest siin seisab, on endale teinud selgeks, et pole vaja torkida, sest S või S’i ema läheb niikuinii politseisse ja neid asju tuleb veel, sest on veel lõpetamata asju, mis S on andnud politseisse. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotluse alusel VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus mõistab J.Sadikov süüdi

§ 120lg 1 järgi, mis on isikuvastane vägivallakuritegu.

Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad VÕS § 1055 lg 1 sätestatud lähenemiskeelu kohaldamise materiaalõiguslikud alused. Lähenemiskeeldu on lubatud kohaldada eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul. Eelnevalt kohus juba tuvastas, et 11.06.2013 Pärnu Maakohtu määrusega oli kohus S.M avalduse alusel kohaldanud J.Sadikov suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks. Kohus kohaldas lähenemisekeeldu S.M eraelu, hea nime ning füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitseks. J.Sadikov rikkus kohtu poolt kohaldatud lähenemiskeeldu korduvalt, samuti ähvardas lähenemiskeelu kehtimise ajal S.M tapmisega. Sellega sekkus J.Sadikov taas S.M eraellu, rünnates oma tegevusega S.M isikuõigusi, tema vaimset tervist. S.M on kohtule selgitanud, et kui neli aastat tagasi toimusid eelmise lähenemiskeelu aluseks olevad sündmused, siis käis psühholoogi juures ja võttis rahusteid. Kui oli kohaldatud lähenemisekeeld ja J.Sadikov neid nõudeid täitis, siis oli rahulikum, oli hea olla, ei olnud pidevat hirmu, oli nagu inimene. Seda rahutust ja närvilisust ei olnud. Aasta enne maid 2016 (enne käesoleva kriminaalasja esemeks olevaid kuriteosündmusi) ei käinud psühholoogi juures. Peale mais 2016 J.Sadikov poolt ähvardamist käib jälle psühholoogi juures, ta aitab sisendada positiivsemaid mõtteid ja rahuneda kui tekivad ärevushood, kuidas peab käituma. Vaikselt läheb paremaks. Kohus leiab, et J.Sadikov poolt toime pandud kuriteod näitavad, et ta ei suutnud isegi ajal, mil kohus oli tema suhtes kohaldanud lähenemiskeeldu, hoiduda S.M’ga tema eraelu ja vaimset tervist ründaval viisil suhtlemast. Seetõttu on põhjendatud J.Sadikov suhtes lähenemiskeelu kohaldamine. Kohus leiab, et lähenemiskeeldu tuleb kohaldada samadel tingimustel, mis sisaldusid 11.06.2013 kohtumääruses ja seda põhjusel, et sellistel tingimustel kohaldatud lähenemiskeeld tagas S.M vaimse tervise paranemise ja tema eraelu puutumatuse. Ilmselgelt ei ole J.Sadikov siiani mõistnud, et tema endisel elukaaslasel ja lapse emal S.M’l on õigus eraelule ning tema eraellu sekkumine J.Sadikov kui endise elukaaslase ja lapse isa poolt eraelu häirival ja vaimset tervist kahjustaval viisil ei ole lubatud. Seetõttu tulebki kohaldada J.Sadikov suhtes lähenemiskeeldu, et J.Sadikov tulevikus ei rikuks S.M isikuõigusi. Lähenemiskeeldu tuleb jätta sisse ka punkt, kuidas J.Sadikovil on võimalus suhelda S.M’ga seoses nende ühise lapsega suhtlemisega. Kohtus ei ole kumbki pool avaldanud, et senine nendevaheline suhtluskord lapse teemadel oleks takistanud lapsega suhtlemast, seega tuleb J.Sdaikov ja S.M suhtluskord seoses lapsega jätta samaks, mis 11.06.2013 kohtumääruses oli kehtestatud. Seega tuleb kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks J.Sadikov suhtes rahuldada ja J.Sadikov suhtes tuleb kohaldada lähenemiskeeldu 11.06.2013 kohtumääruses sätestatud tingimustel, sest eelnimetatud tingimuste täitmisel J.Sadikov poolt on S.M isikuõigused kaitstud. 9 TSIVIILHAGI Kannatanu S M on esitanud tsiviilhagi /tl 5-7/ nõudega mõista Juri Sadikov`ilt tema kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 1500 eurot. Kui kohus leiab, et talle tekitatud mittevaralise kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, palutake määrata õiglane hüvitis VÕS § 127 lg 6 alusel. S.M on tsiviilhagis avaldanud, et PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu Politseijaoskonnas on tema 29.06.2016.a. avalduse alusel alustatud kriminaalasja menetlust

§ 120

(ähvardamine) ja § 331' sätestatud kuritegude (lähenemiskeelu rikkumine) tunnustel selles, et Juri Sadikov on rikkunud tema suhtes lähenemiskeeldu ja ähvardanud teda tapmisega, kui ta ajavahemikul 20.maist 2016.a. kuni 29.maini 2016.a. suhtlusportaalis Facebook suhtles tema tahte vastaselt lähenemiskeelu ajal, nõudis salvestamist mittevõimaldava telefonisuhtlust, tema soovide või suhtlemiseks soovimatusega täielik mittearvestamine, lähenemiskeelu lõppemise korduv toonitamine ja tapmisega ähvardamine. Selline J.Sadikov tegevus kahjustab tema vaimset heaolu - see põhjustab masenduse ja kurvameelsuse, hirmud ja unehäired, kahjustab tervist. Selle tõttu ei julge üksinda ringi liikuda, kui teab, et J.Sadikov on Eestis, ei julge pimedas üldse välja minna. J.Sadikov poolsetele ähvardustele on järgnenud raskemeelsus ja nutuhood, on tekkinud unehäired - ei suuda uinuda, ärkab sageli öösiti hirmuga üles, et korteri uks on lahti ja kuigi on õhtuses ukse lukustamises täiesti kindel, ei suuda magama jäämiseks piisavalt rahuneda enne, kui on käinud korteri ust katsumas. On seoses raskemeelsuse, hirmude ja unehäiretega võtnud lahjemaid käsimüügi ravimeid. On kasvanud lapsi armastavas peres, kus ei ole vägivald omane ja senine elu on olnud turvaline. Seetõttu on vägivalla, sh vaimse vägivalla suhtes vastuvõtlik ja raskemeelsus, hirmud ja unehäired on seletatavad üksnes Juri Sadikovi õigusvastase tegude tagajärgedena. Juri Sadikovi rikkumine on raske, sest tema isikuõiguste rikkumine on ajas jätkuv ja J.Sadikov ei lõpeta seda hoolimata lähenemiskeelu kohaldamisest

1. aastal ja lähenemiskeelu rikkumise tõttu kriminaalmenetluse alustamisest ja oportuniteedi alusel lõpetamisest. See kõik ei takistanud Juri Sadikovil kuu enne lähenemiskeelu lõppu asuda teda survestama ja ähvardama. Juri Sadikov ei pea oma käitumist õigusvastaseks ega arvesta talle tekitatud kannatustega - tal puudub empaatiavõime mõista temapoolsest pealesunnitud agressiivsest suhtlusest ja ähvardamisest põhjustatavaid tagajärgi ja J.Sadikov ei hooli sellest, kas soovib temaga suhelda või mitte. Seetõttu leiab, et kuritegudega tekitatud mittevaralise kahju suurus on 1500 eurot ja palub see Juri Sadikovilt välja mõista. Kui kohus leiab, et tekitatud mittevaralise kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, palub kohtul määrata õiglane hüvitis VÕS § 127 lg.6 alusel. Süüdistatav leidis, et tsiviilhagi ei ole õige, ei usu, et on S’ile moraalset kahju tekitanud. On ähvardanud S ka siis, kui koos elasid, ei ole füüsiliselt talle haiget teinud. Jah, on ähvardanud teda kooselu ajal ka, siis kui tüli käis, et ajab autoga alla, see oli tavaline asi noortel. Ei arva, et tema pärast on S’il need kahjud, ei näe põhjust talt raha nõuda. Kohus tuvastas eespool, et kuritegude toimepanemisega rikkus J.Sadikov S.M isikuõigusi ja vaimset tervist. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et S.M’l esinevad tervisehäired – rahutus, ärevushood, unehäired on seotud J.Sadikov poolt tema suhtes kuritegude toimepanemisega. S.M on kinnitanu, et ajal, mil J.Sadikov täitis lähenemiskeelu nõudeid ja enne J.Sadikov poolt temasuhtes 2016.a mais kuritegude toimepanemist, tal vaimse tervisega probleem ei olnud. Peale J.Sadikov poolt lähenemiskeelu korduvat rikkumist ja S.M tapmisega ähvardamist halvenes kannatanu vaimne tervis, taastusid rahutus, hirmutunne, ärevushood (mis esinesid ka 2013 aastal enne kui J.Sadikov suhtes lähenemiskeeld kohaldati), mille ravimiseks pidi pöörduma psühholoogi poole ja on raviga tegelenud juba 9 kuud, tasapisi hakkab paremaks minema. Kohus leiab, et J.Sadikov ei ole tõendanud, et tema ei ole S.M’l tekkinud kahjus süüdi. J.Sadikovi jutt, et tema ei usu, et tema käitumine sai S.M’l sellist kahju tekitada, ei ole tõend vaid J.Sadikov arvamus. J.Sadikov ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, et tema ei ole kahju tekkimises süüdi. 10 Kohus leiab, et pigem tuleb J.Sadikov ütlustest, et ta on aastaid suhelnud S.M’ga viisil, mis ei ole tavapärases inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritav – suhelnud erinevate kanalite kaudu S.M eraelu häirival viisil, ähvardanud. Seetõttu on tema suhtes juba kohaldatud lähenemiskeeldu 11.06.2013 kohtumäärusega 3 aastaks. J.Sadikov rikkus korduvalt lähenemiskeeldu, millega pani toime kuriteo ja S.M isikuõiguste rikkumise ning ähvardas tapmisega. Kohus nõustub kannatanu esindajaga, et inimeselt ei saa nõuda, et ta ähvardamisega ja eraellu sekkumisega ära harjuks. Pigem tõepoolest selline käitumine rikub jätkuvalt eraelu puutumatust ja käesoleval juhul on põhjustanud ka kannatanul vaimse tervise probleeme. Lähtudes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 2 ja eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et S.M’l on õigus nõuda J.Sadikovilt isikõiguste rikkumisega seotud vaimse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. J.Sadikov poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlakstegemiseks juhindub kohus VÕS § 127 lg 6, 134 lg 2, 5,
2. Kannatanu on palunud J.Sadikovilt tema kasuks talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 1500 eurot. Kohus leiab, et J.Sadikov poolt korduva lähenemiskeelu rikkumine ja kannatanule tapmisähvarduse saatmine on raske rikkumine, sest kannatanu eraelu kaitseks oli kohus juba seadnud J.Sadikovile lähenemiskeelu. See tähendab, et J.Sadikovi poolne kannatanu eraellu sekkumine on kestnud pikemat aega viisil, mis on põhjustanud kohtu poolt lähenemiskeelu kohaldamise, kuid sellest hoolimata ei ole J.Sadikov aru saanud, et kannatanul on õigus eraelule. Kohus leiab, et J.Sadikov ei saa aru, et kannatanu sundimine endaga suhtlema ja tema ähvardamine rikub kannatanu eraelu ja isikuõigusi. J.Sadikov leiab, et kannatanu peaks olema igasuguste ähvardustega ära harjunud, kuna see on tema tavapärane suhtlusviis. Seepärast arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ka, et väljamõistetav summa oleks selline, mis mõjutaks J.Sadikovi hoiduma edasisest kahju tekitamisest. J.Sadikov on avaldanud kohtus, et ta ei tööta. Kohus leiab, et see asjaolu ei välista mittevaralise kahju väljamõistmist J.Sadikovilt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et J.Sadikov oleks töövõimetu. J.Sadikov on noor mees, kellel on võimalus töötada ja sissetulekut teenida ning seeläbi kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Kannatanu poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks nõutav summa vastab 2016.aastal kehtinud miinimumpalga 3,5 kordsele määrale ja keskmise palga 1,5 kordsele määrale. Seetõttu leiab kohus, et arvestades ühiskonna üldise heaolu taset, ei ole kannatanu nõue üle paisutatud. Kohus leiab, et tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud on kohtus tõendamist leidnud, kannatanu poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõue vastab VÕS § 134 lg 2, 5, 6 sätestatud hüvitise määramise alustele ning kanntanu tsiviilhagi tuleb rahuldada. Süüdistatava poolt kannatanule kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb välja mõista 1500 eurot. ASITÕENDID puuduvad. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Juri Sadikov`ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x470=705 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale V.Krinal J.Sadikov kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 182,88 eurot /tl 13-15/, 149,76 eurot /tl 43-45/, 221,76 eurot /tl 48-50/, kokku 554,40 eurot. 11 Kannatanu valitud esindajale makstud tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 alusel. Kannatanu esitas kohtule taotluse /tl 51-56/, et kohus mõistaks J.Sadikovilt S.M kasuks välja S.M kantud kriminaalmenetluse kulu 926,60 eurot. Taotlusele on lisatud esindaja kulu tekkimist tõendavad arved ja selgitatud arve sisu, toimingu ajakulu – kuriteoteate koostamine 2 tundi, tasu 168 eurot, tsiviilhagi koostamine 1,5 tundi tasu 126 eurot, kriminaaltoimikuga tutvumine, taotluse esitamine 1,5 tundi tasu 84 eurot, osalemine eelistungil 10 minutit, tasu 12,60 eurot, ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund tasu 84 eurot, esindus 14.02.2016 kohtuistungil 3 tundi tasu 252 eurot. Riigilõiv 200 eurot. Kokku 926 eurot. Kohus leiab, et kannatanu esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Kuna 14.02 kohtuistung kestis 1 tund 40 minutit, siis põhjendatud tasu istungi eest on 116,70 eurot, koos käibemaksuga 140,04 eurot. Seega tuleb väljamõistetavat esindajatasu vähendada 111,96 euro võrra. Kohus leiab, et esindajale makstud tunnitasu 70 eurot, koos käibemaksuga 84 eurot, on mõistliku suurusega ja esindajal kriminaalmenetluses kannatanu huvide kaitseks kulunud toimingud ja toiminguteks kulunud aeg on põhjendatud. Samuti oli kannatanul kohustus tasuda riigile seoses tsiviilhagi esitamisega riigilõiv 200 eurot (tasumist tõendav maksekorraldus tl 19). Seega kuulub kanntanule hüvitamisele esindajale makstud põhjendatud tasu 614,04 eurot ja muu kulu - tasutud riigilõiv 200 eurot, kokku 814,04 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud tuleb J.Sadikov`il hüvitada riigile ja kannatanul seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulud peab J.Sadikov hüvitama kannatanu S.M’le. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik