KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja T

§ 371

sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, kuid asja sisulisel lahendamisel võib kohus jätta hagi põhjendamata osas rahuldamata (eeltoodut selgitas kohus hagejale ka 21.11.2016 kirjas, tl 63 pöördel). Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte 12.01.2017

) § 407 sätestab tagaseljaotsuse tegemise regulatsiooni hagile vastamata jätmise korral. Lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul 2 hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-152-06 p 14 märkinud, et

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1 viimane lause).

Hagiavalduses on välja toodud järgmised hageja väited: - 01.12.2015 sõlmisid hageja ja Xxxx OÜ äriruumide üürilepingu Tallinnas, Xxxx asuva hoone IV korrusel paiknevate äriruumide kasutamiseks. - 10.02.2016 sõlmisid hageja, Xxxx OÜ ja kostja lepingust üürnikule tulenevate õiguste ja kohustuste hagejale üleandmiseks. - Üürilepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 212,94 eurot (sealhulgas käibemaks) ning fikseeritud kõrvalkulude makseid summas 136,89 eurot (sealhulgas käibemaks). - Lepingust tulenevate üürniku (kostja) kohustuste täitmist tagas kostja tasutud tagatisraha summas 424 eurot. - Leping oli sõlmitud tähtajatult, mille korralisele ülesütlemisele kohaldus 3-kuuline etteteatamise tähtaeg. - 31.07.2016 e-kirjaga andis kostja teada, et on lepingu alusel tema kasutusse antud äriruumidest välja kolinud ja et soovib lepingu lõpetada. Kostja ei järginud lepingu lõpetamisel seadusega tähtajatu üürilepingu ülesütlemisele sätestatud etteteatamistähtaega. - 04.08.2016 allkirjastasid hageja ja kostja äriruumi üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel kostja tagastas tema kasutuses olnud äriruumide valduse hagejale. Akti kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu lõpetamisest seadusega ettenähtust lühema etteteatamise ajaga seoses aktile lisatud arve nr xxxx summas 1049,51 eurot (3 kuu üür ja 3 kuu kõrvalkulude makse) sellel näidatud kuupäevaks (17.08.2016.a). - Kostja nõusolekul tasaarvestas hageja lepingu alusel kostja tasutud tagatisraha vastava osaga arve nr xxxx alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvi summast. Tasaarvestuse tulemusel kohustus kostja tasuma hagejale 625,51 eurot. Kostja kinnitas allkirjaga aktil, et nõustub punktis 2.

1. nimetatud arve tasumisega ning kohustus tasaarvestuse tulemusel hagejale võlgnetava summa 625,51 eurot tasuma arvel näidatud kuupäevaks 17.08.2016.a. Kostja rahalist kohustust ei täitnud. Kohtul ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt seadusega ettenähtust lühema etteteatamise ajaga seoses 3 kuu üüri ja 3 kuu kõrvalkulusid ja kas tegemist võib olla leppetrahvi nõudega või kahju hüvitamise nõudega või mõne muu nõudega (hagiavalduse p 2.
2. on hageja viidanud leppetrahvile). Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja tugineb kostja vastu nõude esitamisel 04.08.2016 allkirjastasid hageja ja kostja äriruumi üleandmise-vastuvõtmise aktile ja arvele nr xxxx. Kostja kohustus tasuma lepingu lõpetamisest seadusega ettenähtust lühema etteteatamise ajaga seoses aktile lisatud arve nr xxxx summas 1049,51 eurot (3 kuu üür ja 3 kuu kõrvalkulude makse). Kohtu hinnangul on 04.08.2016 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr xxxx puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti 3 algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks. 21.11.2016 määras kohus hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (sealhulgas asjaolude väljatoomiseks) (tl 63). Puuduse kõrvaldamiseks tuli hagejal välja tuua, kas 04.08.2016 nõusoleku puhul arve tasumise kohta võib olla tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuli hagejal välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud. Kohtul ei ole võimalik aru saada, millisel alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt nii 3 kuu üüri kui ka 3 kuu kõrvalkulusid. Kohtul ei ole võimalik subsumeerida hageja esitatud asjaolusid õigusnormide alla, sealhulgas tuvastada, kas tegemist võib olla leppetrahvi nõudega või kahju hüvitamise nõudega või mõne muu nõudega. Hageja väljatoodud asjaoludel ei ole võimalik hagi rahuldada, hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Lisaks eeltoodule esinevad hagis ebatäpsused nõude suuruse osas. Hageja on hagi esemes nõude suuruseks märkinud 656,16 eurot ja hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista. Hageja on märkinud, et nõue koosneb 3 kuu üürist summas 638,82 eurot ja 3 kuu kõrvalkuludest summas 410,67 eurot, kokku 1049,51 eurot. Hagis on märgitud, et kostja andis nõusoleku tasaarvestada tema poolt tasutud tagatisraha summas 424 eurot. Hageja märkis, et tasaarvestuse tulemusena jäi tasumisele kuuluvaks summaks 656,16 eurot. Kohtul ei ole võimalik aru saada, kuidas sai hageja nõude suuruseks 656,16 eurot. Lahutades tagatisraha 424 eurot võlgnevatavast summast 1049,51 eurost on see kokku 625,51 eurot, mitte 656,16 eurot. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul oma nõuet ei täpsustanud. 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt

§ 174

lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud (kostja ei ole kohtule vastanud). Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 4