← Eesti

3-14-51928/24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks

  1. jaanuar 2016, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-14-51928 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel (seoses 14.05.2014 19.05.2014, 16.07.2014–18.07.2014, ja 22.07.2014 24.07.2014 kambri nr 35, kus kaebaja viibis, sulgemisega kahekümne neljaks tunniks ööpäevas, takistades sellega vaba juurdepääsu nii WC-le kui pesuruumile) Menetlusosalised Kaebuse esitaja - A.B. Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta A.B. kaebus rahuldamata.
  3. Jätta poolt menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. 09.06.2014 registreeriti Tallinna Vanglas numbriga 5-18/14/16555 A.B. kahjunõue (tl 89) seoses Tallinna Vanglas ajavahemikul 14.05.2014-19.05.2014 tema õiguste rikkumisega. Tallinna Vangla direktor jättis 02.10.2014 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 518/14/16555-2 A.B. kahjunõude rahuldamata (tl 23-24 pöördel). 17.07.2014 registreeriti Tallinna Vanglas A.B. vaidena pealkirjastatud pöördumine nr 518/14/20078-1 (tl 90), milles A.B. ei ole rahul 16.07.2014 käskkirjaga nr 1068 ning taotleb talle inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist 10 eurot ööpäevas. Tallinna Vangla jättis 08.09.2014 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/20078-2 A.B. kahjunõue rahuldamata (tl 22 ja selle pöördel). 1 24.07.2014 registreeriti Tallinna Vanglas A.B. kahjunõue nr 5-18/14/20684-1 (tl 91 ja selle pöördel), milles ta vaidlustab 22.07.2014 käskkirja nr 1121 ning taotleb talle tekitatud kahju hüvitamist. Vastusega kahju hüvitamise taotlusele number 5-18/14/20684-4 jättis Tallinna Vangla direktor 26.11.2014 A.B. kahjunõude rahuldamata (tl 44-45).
  5. A.B. esitas 01.09.2014 (koos 13.10.2014, 06.11.2014 ja 28.11.2014 kaebuse täpsustusega) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses 14.05.2014 - 19.05.2014, 16.07.2014–18.07.2014 ja 22.07.2014 24.07.2014 kambri nr 35, kus kaebaja viibis, sulgemisega kahekümne neljaks tunniks ööpäevas, takistades sellega vaba juurdepääsu nii WC-le kui pesuruumile.
  6. Tallinna halduskohus vabastas 28.01.2015 määrusega A.B. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel menetlusse. 21.09.2015 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  7. Kaebaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel seoses 14.05.2014 - 19.05.2014, 16.07.2014–18.07.2014, ja 22.07.2014 - 24.07.2014 kambri nr 35, kus kaebaja viibis, sulgemisega kahekümne neljaks tunniks ööpäevas, takistades sellega vaba juurdepääsu nii WC-le kui pesuruumile. 4.
  8. Kaebaja selgitab kaebuses, et kannab karistust Tallinna Vangla 4-2 sektsiooni kambris nr 35, kus puuduvad sanitaarvõimalused, kuid kella 06:00–22:00 on olemas takistamatu juurdepääs ühistualetti ja pesuruumi, kus kraanist voolab külm vesi. 4.
  9. Kaebuse kohaselt 14.05.2014 alates kella 17:00 kuni 19.05.2014 kella 13:00-ni, samuti 16.07.2014–18.07.2014 ning 22.07.2014–24.07.2014 mõnitas Tallinna Vangla kaebajat avalikult, piinates kaebajat ning kohtles kaebajat ebainimlikult, inimväärikust alandavalt, avaldades käskkirjad, mis piirasid vaba juurdepääsu nii tualetti kui pesuruumi. Nimelt pidas Tallinna Vangla kaebajat eelpool märgitud ajal lukustatud kambris nr 35, kakskümmend neli tundi ööpäevas, andmata võimalust normaalselt WC-s käia (WC ootamine kestis poolteist tundi) ega pärast söömist normaalselt nõusid pesta ega normaalselt isikliku hügieeni eest hoolitseda. WC-sse mineku võimalust oodates oli kaebaja sunnitud kannatama füüsilist valu, kuna poolteist tundi lihtsalt ei lastud WC-sse ning mingid palved ega põhjendused valves olnud valvuritele ei mõjunud. Seega leiab kaebaja, Tallinna Vangla rikkus EIÕK art 3 lg
  10. Lisaks viitab kaebaja, et CPT koostas pärast oma külaskäiku Eestis
  11. maist kuni
  12. juunini 2012 ettekande, mille p-s 54 on kirjas, et osakondades III ja IV kasutatakse kambreid sealhulgas ka töötavate kinnipeetavate jaoks elukambritena, kuid kambrites puuduvad sanitaarvõimalused. CPT soovitab teha samme selleks, et tagada kõikidele selles vanglas viibivatele vangidele, kes WC-d kasutada tahavad, võimaluse saada seda viivitamatult igal ajal, kaasa arvatud öösel. Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla eirab täielikult Tallinna Vanglat külastanud komisjonide soovitusi, samuti rikub veel ka EIÕK-i, mille Eesti riik on allkirjastanud juba
  13. aastal. 4.
  14. Kaebaja toob välja, et õiguskantsleri 16.07.2012 soovitustes nr 7-4/120512 / 1203375 on Tallinna Vanglale osundatud, et haiguste leviku osas on vangla kõrge riskitasemega ning piisavate võimaluste puudumine isikliku hügieeni järgimiseks suurendab veelgi seda riski. Põhiseaduse (PS) § 28 lg 1 sätestab igaühe õiguse oma tervise kaitsele. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamise kohustus pandud riigivõimule. Seega Tallinna Vangla riigi täidesaatva võimu asutusena on kohustatud tagama kinnipeetavate isikute õiguse tervisekaitsele. Nagu kaebaja juba eelpool mainis on isikliku hügieeni vajaduste piisav rahuldamine tervisekaitse lahutamatu osa. 2 4.
  15. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.
  17. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajale ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamine rahas oleks põhjendatud. Tallinna Vangla jääb oma 02.10.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/16555-2, 08.09.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/20078-2 ja 26.11.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/20684-4 toodud seisukohtade juurde ning palub kohtul nimetatud seisukohti arvestada käesoleva kaebuse lahendamisel. 5.
  18. Kaebuses märgitud ajavahemikel viibis A.B. kinnipeetavana Tallinna Vangla
  19. üksuse sektsiooni 4-2 kambris nr
  20. Tegemist on avatud sektsioonis paikneva kambriga, kus kinnipeetavatel on üldjuhul võimalik kogu päevase aja jooksul vabalt liikuda oma elusektsiooni piires. Kambris nr 35 ei paikne WC ega pesuruum kambris. 5.
  21. Kaebuses märgitud ajavahemikel 14-19.05.2014, 16-18.07.2014 ja 22-24.07.2014 oli kaebuse esitaja liikumine väljaspool oma elukambrit piiratud, kuna vangla julgeoleku tagamiseks oli elusektsiooni kambrid, milles paiknes kaebuse esitaja, ajutiselt lukustatud (vt tl 92-107 pöörel vastavad käskkirjad). 5.
  22. Sektsiooni 4-2 kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada vangla julgeolek. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla üksuse 14.05.2014 käskkiri nr 507, 16.05.2014 käskkiri nr 533, 16.07.2014 käskkiri nr 1068 ja 22.07.2014 käskkiri on 1121 on õiguspärased haldusaktid. Nimetatud käskkirjad on piisavalt põhjendatud, haldusaktid on andnud pädev isik, haldusaktides on märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus, haldusaktides ei esine kaalutlusvigu. Seega olid antud haldusaktid kehtivad ja vanglateenistusel sellest tulenevalt ka kohustus nendest lähtuda. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole ka ise vaidlustanud ei 14.05.2014 käskkirja nr 507 ega ka 16.05.2014 käskkirja nr 533, vaid esitanud esmase õiguskaitsevahendi asemel koheselt kahjunõude talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Ka 16.07.2014 käskkirja nr 1068 osas on kaebuse esitaja jätnud kasutamata esmased õiguskaitsevahendid ja esitanud koheselt kahjunõude. Esmase õiguskaitsevahendina käskkirja kehtetuks tunnistamise nõude on kaebuse esitaja esitanud vaid üksuse juhi 22.07.2014 käskkirja nr 1121 osas. 5.
  23. Vastustaja rõhutab, et kaebuse esitaja õiguste piiramine toimus kehtivate ja õiguspäraste haldusaktide alusel. Vaatamata kambrite lukustamisele tagati kaebuse esitajale õigusaktidest tulenevad õigused nagu telefoni kasutamine, jalutuskäik värskes õhus, kokkusaamiste võimalus, sisseostude tegemine, usuline tegevus ja hõivetegevuses osalemine. Vastustaja rõhutab, et kambrite lukutamine toimus lühiajaliselt, selle eesmärgiks oli vanglas julgeoleku tagamine. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, et kambrite lukustamisega kaasnenud mõningane ebamugavus WC kasutamisel ja isikliku hügieeni eest hoolitsemisel alandas tema inimväärikust. Vastustaja on seisukohal, et kehtestatud piirangutega ei sekkutud kaebuse esitaja õigustesse sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üles piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute julgeoleku tagamine. Piirangud vastasid täideviimise eesmärgile ja olid vajalikud. 5.
  24. Kaebuse esitajale tagati vaidlusalusel perioodil nii WC kui ka pesuruumi kasutamise võimalus. Nii WC kui ka pesuruumi kasutamine oli perioodil, mil sektsiooni 4-2 kambrite uksed olid lukustatud, korraldatud vanglateenistuse vahendusel. Kinnipeetav, kes soovis minna kas pesuruumi või WC-sse, kutsus kutsungi nupu alusel kohale valvuri. Valvur teavitas isikut, mitu kambrit enne neid järjekorras ootab, seega oli kaebuse esitajale teada, kui kaua ka umbkaudu WC-sse ja pesuruumi järjekorras ootama peab. Päevasel ajal võimaldasid valvurid korraga kahe kambri kinnipeetavatel ja öisel ajal kambri kaupa kasutada WC-d. 3 5.
  25. Kuivõrd ka antud vastuse koostamise ajal oli nimetatud sektsiooni kambrite uksed ajutiselt lukustatud, teostas jurist Aiki Kangur ja üksuse juht Raido Kerner ka 27.02.2015 sektsioonis 42 paikvaatlust ja vestles sektsioonis viibivate kinnipeetavatega, et välja selgitada, kas väide 1,5 tundi WC järjekorras ootamise kohta võib tõele vastata. Tööl olnud valvurite sõnul ei ületa ooteajad 30 minutit, üldjuhul ei pea ootama rohkem kui veerand tundi. Kinnipeetavad, kellega paikvaatluse käigus vesteldi, märkisid, et kõige kauem on nad oodanud WC-sse pääsemist kuni 45 minutit, kuid üldjuhul mitte üle poole tunni. Vastustaja selgitab, et kuivõrd antud sektsioonis ei ole 27.02.2015 toimiv töökorraldus erinev kaebuses märgitud ajal toimunud töökorraldusest, sektsiooni kambrite ja kinnipeetavate arv ning ka valves olevate vanglateenistujate arv on sama, siis ei vasta vastustaja hinnangul kaebuses toodud väide 1,5 tundi WC järjekorras ootamise kohta tõele. Ka antud üksuse ametnike sõnul ei pidanud kinnipeetavad kaebuses märgitud ajavahemikul WC-sse pääsemist ootama kauem kui 30 minutit. Vastustajale ei ole teada, et A.B.l oleks esinenud mingeid terviseprobleeme, mis tinginuks talle WC külastamise ja pesuruumi kasutamise osas erandite tegemist. Seda ei ole kaebuse esitaja märkinud ka oma kaebuses, mistõttu võib asuda seisukohale, et selliseid erandlikke asjaolusid ei esinenud. 5.
  26. Seoses käesoleva kaebusega on Tallinna Vangla
  27. üksuse juht Raido Kerner 27.02.2015 koostanud ka õiendi, milles kinnitab, et üldjuhul jääb WC kasutamise järjekord vahemikku 515 minutit, kuid on mõningaid perioode, kus seoses teiste ülesannete täitmisega vanglaametnike poolt võib järjekorra pikkus olla kuni pool tundi. Nimetatud õiendis toodud info toetub vestlustele ametnikega ja kinnipeetavatega ning ka R. Kerneri enda kogemusele reaalselt korrusel järelevalvet teostades ajal, mil sektsiooni kambrid on lukustatud. 5.
  28. Õiguskantsler on oma 26.03.2009 ettepanekus nr 7-7/081380/0901979 leidnud, et lühiajaliselt kinni peetud isikule peab olema tagatud võimalus igal ajal kasutada tualetti. Loomulikult tuleb selle juures arvestada kinnipidamiskoha iseärasusi, sh valve korraldamise aspekte. Üldreegliks võiks olla, et kinni peetud isik saab tualetti esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi esitamist. Erisusi tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab. Vastustaja märgib, et õiguskantsleri soovitusel on Tallinna Vangla analüüsinud
  29. a vangistussektsiooni hoonetes öisel ajal, mil kambrite uksed on lukustatud, WC kasutamise võimalusi ja tegelikku praktikat tagamaks, et kinnipeetav ei peaks tualeti kasutamiseks pärast vastava soovi esitamist ootama enam kui 30 minutit. Kaardistamise tulemusel selgus, et ka kõige sagedamini öisel WC külastamise soovi avaldamiste ajal (kella 11:15 ja 00:19 vahel) jäi WC kasutamise ooteaeg alla 30 minuti. Ka
  30. aasta kaardistamise tulemused näitavad, et kinnipeetavatel on võimalik tualetti kasutada mõistliku aja jooksul pärast sellekohase soovi avaldamist. 5.
  31. Tallinna Vangla möönab, et kaebuse esitaja võis küll kogeda mõningast ebamugavust WC ja pesuruumi kasutamisel, kuid nimetatud ebamugavustunne oli lühiajaline ja tingitud vangla julgeoleku tagamise vajadusest. Seega ei saa seda ebamugavustunnet kindlasti käsitleda inimväärikuse alandamisena. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  32. Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas on põhjendatud kaebaja nõue hüvitada talle väidetavalt õigusvastaselt perioodidel 14.05.2014 - 19.05.2014, 16.07.2014– 18.07.2014, ja 22.07.2014 - 24.07.2014 tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja väitel on kahju põhjustatud sellega, et Tallinna Vangla hoidis kaebajat eelpool märgitud ajal lukustatud kambris nr 35 kakskümmend neli tundi ööpäevas andmata võimalust normaalselt WC-s käia (WC ootamine kestis poolteist tundi) ja pärast söömist normaalselt nõusid pesta ning isikliku hügieeni eest hoolitseda. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla rikkus oma tegevusega muuhulgas ka EIÕK art 3 lg
  33. 4
  34. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
  35. Vaidlust pole selles, et vastustaja (Tallinna Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).
  36. Järgnevalt tuleb kohtul kaebuse lahendamiseks võtta seisukoht, kas vangla tegevus oli õigusvastane ning kas kaebuse esitaja poolt väidetud mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele. 9.
  37. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses märgitud ajavahemikel 14-19.05.2014, 16-18.07.2014 ja 22-24.07.2014 oli kaebuse esitaja liikumine väljaspool oma elukambrit piiratud, kuna vangla oli julgeoleku tagamiseks elusektsiooni kambri, milles kaebuse esitaja paiknes, ajutiselt lukustanud. Kambrite lukustamine toimus järgnevate haldusaktidega (edaspidi käskkirjad): 1) Ajavahemikul 14.05.2014 kella 16.30 kuni 16.05.2014 kella 13.00 Tallinna Vangla üksuse juhi 14.05.2014 käskkiri nr
  38. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 16.05.2014 käskkirjaga nr 526 (tl 92-95 pöördel). 2) Ajavahemikul 16.05.2014 kella 13.00 kuni 19.05.2014 kella 13.00 Tallinna Vangla üksuse juhi 16.05.2014 käskkiri nr
  39. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 19.05.2014 käskkirjaga number 544 (tl 96-99 pöördel). 3) Ajavahemikul 16.07.2014 kell 14.00 kuni 18.07.2014 kella 13.00 Tallinna Vangla üksuse juhi 16.07.2014 käskkirjaga
  40. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 18.07.2014 käskkirjaga nr 1094 (tl 100-103 pöördel). 4) Ajavahemikul 22.07.2014 kella 10.30 kuni 24.07.2014 kella 10.30 Tallinna Vangla üksuse juhi 22.07.2014 käskkirjaga nr
  41. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 24.07.2014 käskkirjaga 1152 (tl 104-107 pöördel). 9.
  42. Vaidlust ei ole ka selles, et eelnimetatud haldusaktid olid piirangute kohaldamise osas kehtivad kuni piirangute lõpetamise käskkirjade andmiseni ning seega kuulusid täitmisele. Kohus märgib, et käskkirjad ise on vastustaja poolt antud eelkõige lähtuvalt VangS § 8 lg 2, mis sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. 9.
  43. Tuginedes eeltoodud regulatsioonile ja asjaolule, et vangla on tõendanud, et sektsiooni 42 kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada julgeolek vanglas ning et tegemist oli ennetava meetmega, mille rakendamine on VangS § 66 lg 1 tulenevalt kohustuslik, siis oli tegemist õiguspäraste käskkirjadega, mille alusel vastustaja piiras kaebaja liikumisvabadust ja sanitaarsõlmedele ligipääsu.
  44. Käesolevas kohtuasjas on poolte vahel põhiline vaidlus selles, kas kaebuse esitajale oli tagatud käskkirjades ettenähtud piirangute rakendamise ajal võimalus käia nõuetekohaselt WCs ja kasutada pesuruumi oma isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks ja nõude pesemiseks ning kas vangla toimingutega kaebajale WC-s käimise, toidunõude pesemise ja isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimaldamisel käskkirjade kehtimise ajal alandati kaebaja inimväärikust ja tekitati talle mittevaralist kahju. 5 10.
  45. Vastavalt VangS § 45 lg 1 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhu hulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.
  46. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" § 7 lg 1 p 7 ja 8 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse kuuluvad võimaluse korral pesemiskoht ja WC. Järelikult võivad WC ja pesemiskoht vastavalt kehtivatele õigusaktidele asuda ka väljaspool kambrit. Vaidlust ei ole, et see oli nii kambri nr 35 puhul, kus kaebaja vaidlusalusetel perioodidel paiknes. 10.
  47. Kohus märgib, et õigusaktides ei ole täpsemalt reguleeritud korda, kuidas toimub kambri ruumist eraldi asuva WC ja pesemiskoha kasutamine. Seetõttu tuleb siinkohal vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel kohaldada üldisemaid õigusnorme. Kõige asjakohasemateks ja üldisemateks konkreetseks normideks on käesoleval juhul VangS § 41 lg 1 ja lg 2, mis näevad ette inimväärikuse austamise põhimõtte kohaldamine kinnipeetavate kohtlemisel nii tavaolukorras kui ka seaduses otseselt ettenägemata piirangute kohaldamisel. 10.
  48. Hinnates WC-kasutamise võimaldamist kinnipidamisasutuses leiab kohus nõustudes mh vastustaja poolt viidatud Õiguskantsleri 26.03.2009 ettepanekus nr 7-7/081380/0901979 (Kättesaadav arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_siseminist eeriumile_luhiajaliste_kinnipidamiskohtade_kontrollkaik.pdf) märgituga ja kaebuse esitaja poolt viidatud CPT 2012 aruande p 54 tooduga, et üldreeglina peaks isik sama WC-sse esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi avaldamist. Lisaks tuleb erisusi teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab. 10.
  49. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et tal esineksid mingid erilised terviseseisundist tulenevad asjaolud, millega vastustaja oleks käesoleval juhul pidanud arvestama. 10.
  50. Seega peab kohus järgnevalt hindama, kas kaebuse esitaja poolt väidetu, et ta pidi ootama WC-sse pääsemist ligi 1,5 tundi on õige ja kui see nii oli, siis kas seda saab käsitleda inimväärikuse alandamisena, mis annab aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebajale vastavalt RVastS §
  51. 10.
  52. Kohus leiab pärast menetlusosaliste esitatud väidete ja tõendite uurimist, et kaebuse esitaja väide, et ta pidi ootama käskkirjades märgitud ajavahemikul WC-sse saamist ca 1,5 tundi, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja ei ole ei oma kaebuses ega ka sellele eelnenud haldusmenetluses kordagi täpsustanud millal ja mitu korda täpselt pidi ta ootama 1,5 tundi WCsse saamist ega ole esitanud ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks. Kohus märgib siinkohal veel, et juba oma esialgses kahju hüvitamise taotluses 09.06.2014 (tl 89), ei ole kaebaja isegi väitnud, et tal tuli oodata 1,5 tundi WC-sse pääsemist. Nähtuvalt nimetatud kahju hüvitamise taotlusest on kaebaja selles märkinud ainult, et tal tuli viibida 5 ööpäeva lukustatud kambris, kus puudus joogivesi ja WC. Kaebaja on selles taotluses seadnud oma kompensatsiooninõude aluseks Vangla Sisekorraeeskirja § 6 lg 6 rikkumise, mille järgi ühele kinnipeetavale on ette nähtud 3 m2 põrandapinda ehk tuginenud kahjunõude esitamisel liiga väiksele kambripinnale, mitte WC ja pesemisvõimaluste kasutamise õigusvastasele ja inimväärikust alandavale piiramisele. EIÕK artikli 3 rikkumist on kaebaja käsitlenud ilma igasuguse konkretiseerimiseta. 6 Kohus märgib, et kaebaja väidete ebausaldusväärsust näitab täiendavalt ka see, et ta väidab, et viibis piirangute ajal kambris 24 tundi ööpäevas. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjadest ja vastustaja vastusest kaebusele, oli kaebajale muuhulgas tagatud võimalus 1-tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus. 10.
  53. Tallinna Vangla on seoses piirangute rakendamisega ja vaidlustatud toimingutega kohtule esitanud Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi Raido Kerneri poolt koostatud õiendi (tl 108109). Sellest nähtub, et sektsiooni lukustamise ajal annavad kinnipeetavad (sarnaselt öisele ajale kui kambrid on lukustatud) märku vajadusest kasutada WC-d või pesuruumi kambris asuva signaalnupu kaudu. Kambreid lastakse WC-sse ja pesuruumi päevasel ajal kahe kaupa (öisel ajal kuni 5 kinnipeetavat ühest kambrist). WC-sse saamise järjekorra pikkus jääb üldjuhul vahemikku 5-15 minutit. Samas möönab R. Kerner, et on mõningad perioodid, kus järjekorra pikkus võib olla kuni pool tundi seoses teiste ülesannete täitmisega vanglaametnike poolt. Kinnipeetava väide, et WC-sse pääsemiseks kulub 1,5 tundi ei vasta aga tõele. R. Kerner kinnitab, et eeltoodud info toetub vestlusele ametnike ja kinnipeetavatega ning ka tema enda kogemusele reaalselt korrusel järelevalvet teostades ajal, mil sektsiooni kambrid on lukustatud. Lisaks on vastustaja viinud vahetult enne vastuse koostamist läbi paikvaatluse, mille tulemused kinnitavad, et ooteaeg WC-sse pääsemiseks ei kesta kambrite lukustamise korral üldjuhul üle 30 minuti (vt tl 87 pöördel vastustaja selgitused). Kaebaja nendele selgitustele vastu vaielnud ei ole. 10.
  54. Kohus peab käesoleval juhul usutavaks vastustaja poolt märgitut, et WC-sse pääs oli kaebuse esitajale tagatud mõistliku aja jooksul so vähemalt 30 minuti möödumisel peale vastava kutsungi esitamist. Kohus märgib, et kuni 30 minutine ootamine WC järjekorras ei ületa paratamatult vanglatingimustes ette tulevat ja aktsepteeritavat piirangut. Sellele viitab selgesti ka vastustaja poolt viidatud õiguskantsleri 26.03.2009 ettepanekus nr 7-7/081380/0901979 toodu. Järelikult ei saa mõningast ebamugavust, mida kaebuse esitaja võis kogeda WC kasutamise ootamisel tema poolt välja toodud ajavahemikel, käsitleda inimväärikuse alandamisena. 10.
  55. Kohus on ka seisukohal, et isegi juhul, kui kaebaja oleks pidanud vaidlusalustel lühikestel perioodidel ootama mõned korrad WC järjekorras kuni 1,5 tundi, siis ei saaks seda automaatselt käsitleda kaebaja piinamisena EIÕK art 3 tähenduses. Kohus nõustub, et selline ajavahemik WC-sse pääsemiseks võib valmistada inimesele suurt ebamugavust, kuid ühekordne vastav juhtum (eriti olukorras, kus võis esineda tõsiseid põhjuseid, miks ei saanud võimaldada kinnipeetaval rutem WC-sse minna) ei ole kvalifitseeritav piinamisena EIÕK art 3 mõistes. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on välja mõistetud rahaline hüvitis seoses EIÕK art 3 rikkumisega juhtumil, mil isikule ei olnud tagatud WC kasutamine enam kui 12 tunni jooksul ja seda pika aja jooksul (vt EIK 09.03.2006 otsus nr 73786/01 Cenbauer vs Horvaatia). 10.
  56. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide 1,5 tunnisest ooteajast WC-sse pääsuks ning ka selliste juhtumite sagedus. Seega ei ole tõendamist leidnud vastustaja tegevuse õigusvastasus selles küsimuses ja seetõttu puudub seaduses ettenähtud eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks selles küsimuses.
  57. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et ta ei saanud pärast söömist normaalselt nõusid pesta ega isikliku hügieeni eest hoolitseda, on esiteks väga ebamäärane. Kaebuse esitaja ei väida, et ta ei saanud üldse nõusid pesta või hügieeni eest hoolitseda. Kaebaja väidab, et tal tuli selleks oodata oma järjekorda. Kohus leiab, et lühikeseks ajaks suletud kambris olemisega kaasnenud nõude pesemiseks ja isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks järjekorras ootamine ja sellega seotud võimalik ebamugavus, ei saa kuidagi ületada raskusastet, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. Kaebaja viited tervise kaitse põhimõtte rikkumisele seoses eeltooduga on asjakohatud ja põhjendamatud, kuivõrd kaebaja ei ole asjas väitnud ja tõendanud, et kaebajale ei oleks üldse võimaldatud vaidlusalustel perioodidel pesuruumi kasutada (vt ka tl 7 87 p 17 Tallinna Vangla kinnitus pesuruumi ja WC kasutamise võimaldamise kohta). Kohus märgib, et ka vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et kinnipeetavad peavad igal ajal saama hoolitseda oma nõude ja hügieeni eest igal ajal ja piiramatult. Seetõttu leiab kohus, et vastavad kaebaja paljasõnalised väited ei anna alust lugeda vastustaja tegevust selles osas õigusvastaseks.
  58. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud tõendada, et Tallinna Vangla oleks talle WC-s käimise, toidunõude pesemise ja iseenda hügieeni eest hoolitsemise võimaldamisel seoses vangla poolt julgeoleku tagamiseks kambrite lukustamisega kaebuses käsitletud ajavahemikel õigusvastselt käitunud ja/või rikkunud EIÕK art 3 lg 1 nõudeid ning kaebuse esitajale mittevaralist kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.B. kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  59. Vastavalt HKMS § 108 lg kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.