Obsah (5)

§ 635§ 9§ 16§ 20§ 391

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2017.a, Tartu Tsiviilasja number 2-14

§ 635

). Hageja väidetest lähtudes peaks kostja olema väidetavas töövõtusuhtes tellijaks ja hageja töövõtjaks. Hageja tasunõue saaks olla kvalifitseeritav

§ 635

lg 1 ja § 637 järgi töövõtja nõudena saada lepingu alusel teostatud töö eest tasu. Ringkonnakohus märgib, et

§ 635

lg 4 järgi oleks tegemist tarbijatöövõtulepinguga, kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuga, hageja näol aga oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga. Kuna kostja on eitanud lepingu sõlmimist, siis tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel lepingu sõlmimist tõendada.

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kostjale lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemist ega kostja poolt nõustumuse andmist ega ka muud tahteavalduste vahetamise viisi, mis viitaks kokkuleppe saavutamisele. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. 8. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei täpsusta lepingu sõlmimise asjaolusid ega anna alust maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Apellant on väitnud, et apellandi seadusliku esindaja V.V. ütlused kinnitavad vastustaja nõustumist traktori remondiga ja apellandile selle eest tasumisega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks vande all ütlusi andnud apellandi seaduslik esindaja. Tõendiks saab TsMS § 229 lg 2 ja § 268 alusel lugeda üksnes menetlusosalise vande all antud ütlusi. Seetõttu ei ole võimalik tugineda V.V. ütlustele lepingu sõlmimise tuvastamisel. Seevastu on kostja I.V. vande all kinnitanud, et ta ei ole hagejaga mingeid lepinguid sõlminud. Apellant on osundanud, et traktori remonditasu maksmise suhtes ei ole vastustaja esitanud ühtegi vastuväidet ja sellega on vastustaja aktsepteerinud remondi teostamise. Ringkonnakohus märgib, et

§ 20

lg 1 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Praegusel juhul ei ole kohtule esile toodud asjaolusid, mille kohaselt olnuks alust lugeda kostja poolne tegevusetus nõustumuseks lepingu sõlmimisel. Vastustaja väitel andis ta traktori üle O.R.le isiklikuks kasutamiseks. Iseenesest ei ole välistatud, et O.R. võis lasta traktori suhtes teha mingeid remonditöid, kuid see asjaolu ei kinnita töövõtulepingu sõlmimist kohtumenetluse poolte vahel. Kõne alla võiks tulla traktori tasuta kasutusse andmine kostja poolt, millisel juhul reguleeriks traktoriga seotud kulutuste kandmist

§ 391

. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et suulise töövõtulepingu sõlmimine on apellandi poolt tõendamata.

1. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Apellant on esitanud nõude suulise töövõtulepingu alusel. Kuna apellant ei ole tõendanud suulise töövõtulepingu sõlmimist vastustajaga, siis tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtule puudub alus heita ette selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Maakohtus toimus asja arutamiseks 5 istungit, mille käigus selgitas maakohus pooltele nõude kvalifitseerimise võimalikke aluseid, tõendamiskoormist jne. 6 Hageja esitas algselt oma nõude ka alternatiivsel õiguslikul alusel (käsundita asjaajamine). Kostja vaidles sellele vastu leides, et täidetud ei ole ükski käsundita asjaajamise eeldus. Kohtuistungil 18.03.2015 on hageja sõnaselgelt loobunud varem esitatud alternatiivsest nõudest ning jäänud selle juurde, et tugineb üksnes töövõtulepingule. Kohus vormistas loobumise ka määrusega (19.03.2015). Hageja esitas loobumise vastuvõtmise kohtumääruse peale määruskaebuse (II kd tl 39 jj), kuid vaidlustas seal üksnes menetluskulude jaotamist. Ringkonnakohtu 27.05.2015 määrusega see määruskaebus rahuldati ning menetluskulude jaotus jäi määrata lõpplahendiga.
2. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 384 eurot. Vastustaja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust 4 töötunni ulatuses töötunni hinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahukusega. Sellest lähtudes rahuldab ringkonnakohus vastustaja taotluse ja mõistab apellandilt vastustaja kasuks välja 384 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 7