Obsah (8)

§ 367§ 432§ 162§ 165§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2616 Tsiviilasi Osaühing

§ 367

alusel mõista perioodi eest, mis jääb hagi esitamise ja põhinõude tegeliku täitmise vahele, lepingujärgse viivise välja protsendina põhinõudest arvestatuna summast 2161,16 eurot. 3

1. Kostjad ei saa tugineda ka sellele, et üürileping on sõlmitud eksimuse mõjul, kuna kostjad pole hagejale teinud vastavasisulist avaldust (TsÜS § 89 lg 1) ning eksimusele tuginemise tähtaeg on möödas (TsÜS § 99 lg 2). Üürileping oleks kehtiv ka ilma Tallinna Kesklinna Valitsuse nõusolekuta, sest kaasomandi osa üürilepinguga koormamiseks ei ole vaja kõikide kaasomanike nõusolekut, vaid piisab kaasomanike enamuse nõusolekust (AÕS § 72 lg 1). Kostjate väide eluruumi seadusliku ja heauskse valdamise koht on paljasõnaline, sest kostjad ei ole välja toonud seda, millisel õiguslikul alusel nad eluruumi valdavad. Samuti on kostjate väide eluruumi seadusliku ja heauskse valdamise kohta tõendamata.
2. Hageja palub kohustada kostjaid I ja III vabastama Tallinnas Xxxxasuva hoone eluruum nr 5 ning andma selle otsene valdus üle hagejale. Eluruumi valduse vabatahtlikust tagastamisest keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks kostjate I ja III väljatõstmine Tallinnas Xxxxasuva hoone eluruumist nr 5 koos teiste seal asuvate isikute ja neile kuuluva varaga. Mõista kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja 2161,16 eurot. Mõista kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja täiendav kahjuhüvitis üüripinna tagastamisega viivitamise eest 558,88 eurot ja alates 18.02.2016 128,63 eurot kuus kuni Tallinnas Xxxxasuva hoone eluruumi nr 5 tegeliku vabastamiseni. Mõista kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja 17.02.2016 seisuga viivis summas 279,88 eurot ja alates 18.02.2016 määras 18,25 % aastas protsendina põhinõudest kuni põhinõude tegeliku täitmiseni arvestatuna summast 2161,16 eurot. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Kostjate vastuväited
3. Kostjad esitatud nõuet ei tunnista. Xxxxhoone oli Tallinna linnakomisjoni
4. augusti 1994 otsusega nr 917 tunnistatud omandireformi objektiks. Hoone tagastati õigustatud subjektidele osaliselt, nimelt ¼ mõttelist osa kuulub Tallinna Linnavalitsusele ning ülejäänud ¾ teistele isikutele, kelle koosseis pidevalt muutub. Käesoleva ajani on Xxxx elamu reaalosadeks jagamata.
5. Tsiviilasja nr 2-09-20065 raames sõlmisid hageja ning kostjad I ja II kompromisslepingu, mille kohaselt pooled loobuvad tagasivõtmatult ja tingimuseta kõigist olemasolevatest ja võimalikest nõuetest ja pretensioonidest teineteise suhtes, mis on seotud kompromissi esemega, s.o korteriga
6. Vaidlusalune korter on kostjate otseses valduses alates 13.04.
7. Valdusalune korter ei ole olnud kunagi hageja otseses või kaudses valduses, hageja omandiõigus vaidlusalusele korterile on tunnustamata. Kostjad tunnistavad, et on allkirjastanud üürilepingu (28.07.2010.a.), kuid selle üürilepingu allkirjastamise eesmärk oli seotud tsiviilasjas nr 2-09-20065 sõlmitud kompromissiga, mis oma olemusest oli suunatud konkreetse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
8. Tallinna Kesklinna Valitsus teavitas kirjas nr 9-13/10/4703 kostjaid, et ta ei volitanud kedagi sõlmima ülalmainitud üürilepingut korteri nr 5 osas ja seetõttu peab nimetatud üürilepingut algusest peale õigustühiseks. Ka Xxxx ei kuulunud seisuga 28.07.2010 Xxxx asuva hoone kaasomanike hulka. Kostjatele on arusaamatu, millisest tsiviilõiguslikust lepingust on nendel tekkinud või sai üldse tekkida võlgnevus hageja ees. Kostjad leiavad, et üürileping, mis sõlmiti 28.07.2010, on õigustühine, seega on ka üürilepingu ülesütlemise avaldus õigustühine.
9. Aadressil Xxxx asuv korter nr 5 on vallasasi. Ülalmainitud korter on kostja I ja kostja II otseses valduses alates 13.04.
10. AÕS § 34 lg 2 kohaselt, valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 35 lg 1 kohaselt, valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
11. Kostjad allkirjastasid kompromissi ning korteri nr 5 üürilepingu olulise eksimuse mõjul, kuna eeldasid, et sellega nad saavutavad õigusrahu (lõpetavad menetluse) ning edaspidi (tulevikus) hageja ei esita hagi kostjate vastu väljatõstmise nõuet. Teine asjaolu, mis viis kostjad eksimusse, oli Tallinna Kesklinna Valitsuse sisse kandmine üürilepingusse 4 üürileandjana. Hagejal puudus õigus sõlmida (koormata kaasomandit) üürileping korteri nr 5 osas.
12. Kostjad ei vaidlusta, et hageja on hoone Xxxx mõttelise osa kaasomanik, kuid antud asjaolu ei anna alust järeldada, et ta on vaidlusaluse korteri kui vallasasja omanik või kaasomanik. Kostjad ei sõlminud Pindi Kinnisvara OÜ-ga ühtegi lepingut, mille alusel määratakse poolte õigusi ning kohustusi. Tallinna Linnavaraamet oma vastuses on viidanud, et üüri tuleb maksta Tallinna Kesklinna Valitsusele. Kostja II tasus Pindi Kinnisvara OÜ poolt esitatud arvetest üüri summas 133,25 eurot. Kokku on tasutud üüri Pindi Kinnisvara OÜ-le 7861,75 eurot. Lähtudes eeltoodust kostjad paluvad kõik hageja nõuded jätta rahuldamata ning välja mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud hageja ja kostjad kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja on üks XxxxTallinn asuva hoone kaasomanikest ning hoone näol on tegemist vallasasjaga (kd I lk 8). Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kostjad valdavad XxxxTallinn hoone eluruumi nr
15. Kostjad on vastava asjaolu omaks võtnud 10.05.2016 toimunud kohtuistungil (kd I lk 115). Hageja on esitanud kostjate vastu nõude XxxxTallinn asuva eluruumi valduse üleandmiseks, võlgnevuse, kahjuhüvitise ning viiviste väljamõistmiseks.
16. Pooled vaidlevad küsimustes, kas hagejal on õigus kostjate vastu nõue esitada, kuna sama nõue on juba lahendatud tsiviilasja nr 2-09-20065 raames, kas poolte vahel oli kehtiv üürileping, kas hagejal on õigus nõuda eluruumi valduse üleandmist olukorras, kus hoone ei ole reaalosadeks jagatud, ning kas hagejal on õigus nõuda kommunaalteenuste võlgnevust, kuna kostjad ei ole sõlminud OÜ-ga Pindi Kinnisvara ühtegi lepingut.
17. Võttes arvesse, et kostjad on esitanud vastuväite, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-09-20065 sama vaidlus juba lahenduse leidnud, analüüsib kohus esmalt, kas esineb alus käesoleva asja sisuliseks läbivaatamiseks.

§ 432

kohasel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtuvalt

§-st 432 tuleb kindlaks teha, kas tsiviilasjas nr 2-09-20065 esitas hageja kostjate vastu samal alusel sama nõude. Nähtuvalt esitatud asjaoludest on hageja käesolevas asjas pöördunud kohtusse, kuna hageja on 05.08.2014 üles öelnud 28.07.2010 sõlmitud üürilepingu, mille lõppemisest tulenevalt nõuab eluruumi valduse vabastamist, ning samuti nõuab hageja võlgnevusi, mis on tekkinud alates

1. aastast. Võttes arvesse, et tsiviilasjas nr 2-09-20065 esitati hagi aastal 2009, kuid käesolevas asjas tuleneb hageja nõude alus sündmusest, mis toimusid aastatel 2014 ja 2015, ei saa tegemist olla kattuvate hagi alustega. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-09-20065 ja käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist identsete nõuetega samade kostjate vastu ning puudub alus jätta hagi läbivaatamata.
2. Hageja on esitanud esmalt kostjate I ja III vastu nõude eluruumi asukohaga XxxxTallinn valduse üleandmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 või asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg
3. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 1 kohaldamiseks esineb alus, kui leiab tuvastamist, et asja suhtes oli sõlmitud üürileping ning see leping on lõppenud. 5
4. Antud juhul on hageja esitanud tõendina 28.07.2010 sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt on XxxxTallinn asuv eluruum Xxxx, Xxxxa, Xxxxu, Xxxxu, Xxxx’i, hageja ja Tallinna linna poolt antud üürile kostjale I (tlk 12-17). Kostjad on seoses üürilepinguga esitanud vastuväited, et see ei ole kehtiv, kuna üürileping sõlmiti eksimuse ja pettuse mõjul, samuti ei ole tegemist kehtiva lepinguga, kuna Xxxxei olnud lepingu sõlmimise ajal üks hoone kaasomanikest ning Tallinna linn ei olnud lepingu sõlmimiseks volitust andnud.
5. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 92 lg-st 1 tulenevalt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul alates pettusest või eksimusest teadasaamisest ning lõikest 2 tulenevalt hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Antud juhul on vaidlusalune üürileping sõlmitud 28.07.2010, seega on tehingu tegemisest möödunud enam kui kolm aastast, mis tähendab, et kostjad on tulenevalt TsÜS § 99 lõigetest 1 ja 2 minetanud õiguse tugineda eksimuse ja pettuse vastuväitele.
6. Seoses kostjate vastuväidetega, et üürilepingu sõlmimiseks ei olnud kõigi kaasomanike nõusolekut, kuna Xxxxei olnud lepingu sõlmimise ajal kaasomanik ning Tallinna linn ei andnud üürilepingu sõlmimiseks volitust, märgib kohus, et üürilepingu sõlmimiseks ei ole tarvilik kõigi kaasomanike nõusolek. Üürilepingu sõlmimise ajal kehtinud asjaõigusseaduse redaktsiooni § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-51-11 p-s 17 asunud seisukohale, et võlaõigusliku lepingu kehtivuseks ei ole vaja kinnisasja kõigi kaasomanike kokkulepet. Antud juhul on tõendamist leidnud, et üürilepingu sõlmimiseks on nõusoleku andnud Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja hageja (kd I lk 12). Seega oli üürilepingu sõlmimiseks igal juhul olemas kaasomanike enamuse nõusolek.
7. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud kehtiv üürileping, kuna tõendamist ei leidnud, et leping oleks sõlmitud eksimus või pettuse mõjul või oleks puudunud piisava hulga kaasomanike nõusolek. Tsiviilasjas nr 2-14-56873 tehtud otsusest nähtuvalt on kohus tuvastanud, et vaidlusalune üürileping on kehtivalt üles öeldud (kd I lk 20-23). Võttes arvesse, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga, puudub kohtul võimalus asuda sama küsimust uuesti läbi analüüsima. Seega on tuvastamist leidnud, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud kehtiv eluruumi üürileping, mis on kehtivalt üles öeldud, mis tähendab, et hagejal on tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 õigus nõuda üüritud asja tagastamist. Kohus on seisukohal, et hageja õigus esitada vastav nõue olukorras, kus üürileping oli sõlmitud hoone kaasomanike poolt, tuleneb AÕS § 71 lg-st 4, mille kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 334 lg 1 alusel kostjalt I eluruumi valduse üleandmist hagejale.
8. Hageja on esitanud eluruumi valduse üleandmise nõude ka kostja III vastu. Kohtu hinnangul saab hageja nõude alus olla AÕS § 80, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11011 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kohus on eelnevalt juba tuvastanud, et hageja on üks XxxxTallinn hoone kaasomanikest, mida tõendab ehitusregistri väljavõte 6 (kd I lk 8), ning hagejal on tulenevalt AÕS § 71 lg-st 4 kolmandate isikute suhtes kõik omaniku õigused. Kostjad on küll väitnud, et ka kostjatest on saanud eluruumi omanikud igamise teel, kuid kohus on seisukohal, et kostjate väide on põhjendamatu. Nimelt tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-st 2, et ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega. Võttes arvesse, et XxxxTallinn asuv hoone on ehitis kui vallasasi, et saanud kostjad saada eluruumi omanikeks igamise teel. Seega ei ole kostjad hoone omanike ringis.
9. Asjas puudub vaidlus, et kostjad eluruumi valdavad, kuna kostjad on vastava asjaolu omaks võtnud (kd I lk 115). Kostjad on seisukohal, et neil on seaduslik alus eluruumi valdamiseks, kuid samas ei ole kostjad nimetanud, mis on nende seadusliku valduse alus ega ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Kostjad ei ole ära näidanud ega tõendanud, et pärast 28.07.2010 sõlmitud üürilepingu lõppemist oleks kostjatel tekkinud uus alus eluruumi valdamiseks. Kostjad on väitnud, et neil on kokkulepe Tallinna Kesklinna valitsusega, kuid ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjatel puudub seaduslik alus XxxxTallinn asuva eluruumi valdamiseks. Seega tuleb hageja nõue valduse väljamõistmiseks VÕS § 334 lg 1 ja AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldada ning kohustada kostjaid I ja III andma XxxxTallinn asuva eluruumi otsene valdus üle hagejale. Kui kostjad I ja III keelduvad valduse vabatahtlikult üle andmast, tuleb kostjad I ja III koos teiste eluruumis asuvate isikute ning neile kuuluva varaga välja tõsta.
10. Järgnevalt analüüsib kohus hageja võlgnevuse nõuet. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud üürileping, mis kehtis kuni 06.10.2015, kui jõustus üürilepingu ülesütlemise kehtivust tuvastanud kohtulahend. Kostjaga I sõlmitud üürilepingu punktis 3.1 on kokkulepitud, et üür on 2085 krooni, s.o 133,26 eurot kuus (kd I lk 13). Samuti on üürilepingu punktis 4.1 kokku lepitud kostja I kohustus tasuda kõrvalkulusid, s.o kommunaalkulusid üks kord kuus vastavalt haldaja, üürileandja või teenuse pakkuja poolt esitatud arvetele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
11. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud üürilepingust oli kostjal I kohustus tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 ja §-st 271 tasuda üüri ning eluruumiga seotud kommunaalkulusid. Nähtuvalt üürilepingu punktist 5.5 vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I üürilepingust tulenevate kohustuste eest. Seega on hagejal tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 õigus esitada vastav nõue ka kostja II vastu. Kostja I on esitanud taotluse, et kostjale I ettenähtud arved edastatakse kostjale III (kd I lk 19). Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostjale III on esitatud Koidula 14a-5 eluruumiga seotud arved perioodil 18.01.2015 kuni 14.10.2015 summas 2161,16 eurot (kd I lk 28-42), kuid nähtuvalt OÜ Pindi Kinnisvara, kellele maksete tasumine pidi toimuma, konto väljavõttest ei ole arveid tasutud (kd I lk 112-113). Kostjad ei ole kohtule ka esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjad oleksid tegelikkuses eluruumi üürimakseid ja kommunaalmakseid korrektselt tasunud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb VÕS § 76 lg 1 ja § 271 alusel rahuldada ning kostjatelt I ja II tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2161,16 eurot.
12. Kostjad on esitanud hageja eelviidatud nõudele vastuväite, et kostjad ei ole sõlminud lepingut OÜ-ga Pindi Kinnisvara, seega ei ole hagejal võimalik kostjatele kommunaalteenuste tasumise nõuet esitada. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväide on põhjendamatu. Nimelt nähtub hageja ja kostja I vahel sõlmitud üürilepingu punktist 3.3, 7 et üürnikul on kohustus tasuda üüri haldaja kontole vastavalt haldaja esitatud arvele ning lepingu puntist 4.1 tuleneb, et kõrvalkulusid tuleb tasuda vastavalt haldaja, üürileandja või teenusepakkuja esitatud arvetele vastavalt arvetel ära näidatud korras. Seega on pooled üürilepingus kokku leppinud, et kostjatel on kohustus tasuda üüri ja kommunaalkulusid seoses arvetega, mis on neile esitatud haldaja, s.o OÜ Pindi Kinnisvara poolt.
13. Hageja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et kostjad ei ole pärast üürilepingu lõppemist üüri tasunud. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kostjad on alates 07.10.2015 üüripinna vabastamisega viivituses, mistõttu on hagejal õigus VÕS § 335 alusel alates nimetatud kuupäevast nõuda hüvitist üürilepingus kokkulepitud üürisummas. Hageja nõuab perioodil 07.10.2015-17.02.2015, s.o hagi esitamise seisuga hüvitist ühes kuus 128,63 eurot. Võttes arvesse, et üürilepingus oli üüri suuruseks kokku lepitud 133,26 eurot kuus, on hagejal õigus vastavat summat nõuda. Perioodi 07.10.201517.02.2015 eest on hagejal õigus nõuda hüvitist nelja kuu ja 10 päeva eest, mis on kokku 558,88 eurot. Seega tuleb kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja mõista VÕS § 335 alusel hüvitis eluruumi tagastamata jätmise eest summas 558,88 eurot.
14. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjatelt I ja II välja hüvitis 128,63 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni korteriomandi valduse tegeliku üleandmiseni.

§-st 369 tulenevalt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt

§-st 369 saab hageja nõuda kostjatelt I ja II hüvitise tasumist perioodil hagiavalduse esitamisest kuni valduse vabastamiseni. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb vastavas osas rahuldada ning kostjatelt I ja II tuleb solidaarselt välja mõista hüvitis summas 128,63 eurot kuus alates 18.02.2016 kuni eluruumi asukohaga XxxxTallinna valduse hagejale tegeliku üleandmiseni.

1. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjatelt I ja II tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 2161,16 eurot ning 17.02.2015 seisuga hüvitis summas 558,88 eurot. Kokku tuleb kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2720,04 eurot.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja palub viivised välja mõista alates 26.10.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodil 26.01.2015 kuni 17.02.2016 lepingu punktis 5.1 kokkulepitud määras, mis on 0,05% päevas (18,25% aastas). Hageja on kohtule esitanud viivise kujunemise tabeli (kd I lk 41).
3. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lgst 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostjad on rikkunud hagejale võlgnevuse 8 tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue ning kostjatelt I ja II tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 17.02.2016 seisuga summas 279,88 eurot.
4. Hageja nõuab kostjatelt ka kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks mitte muutnud viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb

§ 367

alusel rahuldada ning kostjatelt tuleb välja mõista viivised, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Kostjatelt I ja II tuleb alates 18.02.2016 välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras 18,25&% aastas põhivõlgnevuselt summas 2161,16 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lähtuvalt eeltoodust kuulub hageja esitatud hagi tervikuna rahuldamisele. 36. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-dest 124, 132 lg-st 1, 133 lg-st 1 on hagihind 4937,88 eurot. Menetluskulud 37.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud

§ 162lg 1, § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.

38.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 39. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2114,90 eurot (ilma käibemaksuta), sest hageja on KMkohustuslane, ja riigilõivu summas 400 eurot, kokku 2514,90 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja on kohtumenetluses tasunud riigilõivu haginõudelt 400 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine 400 euro ulatuses on tõendamist leidnud (kd I lk 43) ja see kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
2. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 23,7 tundi. Hageja esindaja on selle aja vältel viinud läbi hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumise, tutvunud kostjate menetlusdokumendiga, kohtu määrustega, esitanud hageja nimel täiendavaid seisukohti, valmistunud kohtuistungiks ning osalenud kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingud on olnud põhjendatud osaliselt.
3. Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingutest ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamine 1 tunni ulatuses, kuna tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole tegemist toiminguga, milleks on tarvilik õigusabi osutada (RKTKo 3-21-77-14 p 12). Samuti on kohtu hinnangul hageja esindaja poolt kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aeg põhjendamatult pikk. Hageja esindajal on istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulunud menetluskulude nimekirjade kohaselt 9 aega kokku 5,40 tundi. Käesolevas asjas toimus üks kohtuistung, mis kestis 33 minutit. Kohus on seisukohal, et antud asjas on istungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks põhjendatud aeg 1,4 tundi. Hageja esindaja oli istungi toimumise ajaks vaidluse asjaoludega juba kursis ning tegemist ei ole ülemäära mahuka tsiviilasjaga. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja esindaja nimetatud toimingute ajalist mahtu tuleb vähendada 5 tunni võrra ning kohus loeb hageja esindaja töötunnid põhjendatuks 18,7 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja ülejäänud toimingud on põhjendatud, kuna hageja esindaja on esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
4. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 88 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 18,7 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 88 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 1645,60 eurot.
5. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 2045,60 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 1645,60 eurot ja riigilõivust 400 eurot.
6. Hageja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjatel menetluskuludelt tasuda solidaarselt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 10