Obsah (11)

§ 62§ 230§ 231§ 238§ 50§ 173§ 162§ 174§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2016.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

§ 62lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Xxxx

AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele Xxxx esitas vastuväite. 29.04.2016 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.05.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja elektrooniliselt pangalingi kaudu 05.10.2014 AS Xxxxkliendikaardilepingu nr xxxx. Hageja esitas kostjale lepingu üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt kostja poolt lepingus toodud e-postile arved. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata arved kogusummas 340,46 eurot. Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt juhul kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda viivist 0,16% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest alates 2 maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kokku on hagejal hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 296,93 eurot. Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viiviseid. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Hageja edastas nõude Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks, mille alusel Julianus Inkasso OÜ alustas menetlust ja Julianus Inkasso OÜ edastas 27.01.2015 kostjale võlateatise. Hageja edastas sissenõudmiseks põhisummas 340,46 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 10% antud summast on 34,05 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 340,46 eurot, viivised 296,93 eurot ja leppetrahvi 34,05 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei ole arvete nr 80097153 ja nr 800087367 esitamist põhistavat eraisiku kliendikaardilepingut nr xxxx hagejaga sõlminud ega ka arvetel kajastuvat mootorikütust hagejalt kunagi ostnud. Lepingul on õige kostja nimi ja isikukood, kuid mobiiltelefoninumber 58452123 pole kunagi temale kuulunud, samuti ka e-kirja aadress xxxx. Kostja postiaadressiks pole kunagi olnud xxxx. Alates 19.06.2004 elab kostja aadressil XxxxTallinn, mis on ka tema posti aadress viimased 12 aastat. Kostja pole kunagi kasutanud isiku tuvastamiseks telefoni teel salasõnana ema neiupõlve nime: lambad. Lepingul on märge nagu kostja oleks selle elektrooniliselt allkirjastanud. Kostja ei ole lepingut mingil moel allkirjastanud ja ta ei ole teinud selle sõlmimiseks ka kellelgi mingit tahteavaldust. Hageja pole tõendanud digiallkirjastamist vastava kinnituskirja esitamisega. Kuna kostja ei ole lepingut sõlminud, siis ei ole ta ka teadlik kliendilepingu üldtingimustest. Kostja kinnitab, et arvetel kajastuvat mootorikütust ta ei ole ostnud, mistõttu puudub ka kohustus neid arveid tasuda. Kuna kostja ei ole lepingut sõlminud ega üldtingimustega seetõttu ka tutvunud, ei ole tal kohustust tasuda ka leppetrahvi. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 3 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude kostja vastu tuginedes kliendikaardilepingule nr xxxx (tlk 27,28). Lepingu alusel on hageja kostjale esitanud arve nr 800087367 ning arve nr 800097153 xxxx tanklas tankimise eest (tlk 33-36). Kostja on esitanud vastuväited, et kostja ei ole kliendikaardilepingut allkirjastanud ning hageja ei ole tõendanud kliendikaardilepingu sõlmimist. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas poolte vahel on leping sõlmitud.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on esitanud kohtule tõendina kliendikaardilepingu, millest nähtuvalt on lepingu poolteks hageja ja kostja (tlk 27-28). Lepingu on allkirjastanud hageja esindaja Paavo Siimann ning kostja on väidetavalt lepingu allkirjastanud elektrooniliselt 05.10.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 80 lg 3 sätestab, et elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Digitaalallkirjaseaduse (DAS) § 2 sätestab, et digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (edaspidi isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (edaspidi avalik võti). Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab: 1) võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; 2) võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; 3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist. Kohus selgitab, et allkiri lepingudokumendil peab olema sellisel viisil kirjutatud, et oleks võimalik identifitseerida allakirjutanu isikut. Elektrooniline allkiri peab vastama seaduses ettenähtud nõuetele. Kõige olulisemaks elektroonilise allkirja andmisel on kohtu hinnangul allkirja seostamise võimalus lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga. 4 Hageja on esitanud kohtule tõendi, milles AS SEB Pank kinnitab, et Xxxx on autentinud ennast SEB pangalingi kaudu 05.10.2014 kell 19:35 (tlk 75). Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõend ei kinnita, et kostja oleks vaidlusaluse lepingu digitaalselt allkirjastanud. Kohtu hinnangul ei tähenda autentimine dokumendi digitaalselt allkirjastamist. Autentimine on kellegi või millegi autentsuse kontroll ning seega üksnes üheks osaks digitaalsel allkirjastamisel. Esitatud tõend kinnitab üksnes asjaolu, et Xxxx on ennast 05.10.2014 SEB pangalingi kaudu kuskile sisse loginud. Samas ei nähtu kohtu hinnangul tõendist konkreetselt kuhu või mille jaoks seda tehtud on. Dokumenti, nt digitaalallkirja kinnituslehte, millest nähtuksid andmed allkirjastatud failide ja allkirjastajate kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti on kostja vande all antud seletustes kinnitanud, et ta ei ole lepingut hagejalt kütuse ostmiseks sõlminud ning ei ole digitaalallkirja kuskile andnud (tlk 100-101). Hinnates nimetatud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et kostja ei ole kliendikaardilepingut allkirjastanud ning seega ei ole pooled kliendikaardilepingut sõlminud. Asjaolu, et kostja on eeldatavasti andnud kolmandatele isikutele oma paroole ei oma kohtu hinnangul käesolevas asjas tähtsust, kuna tsiviilasjas ei ole kinnitust leidnud, et kostja ise või kolmandad isikud tema eest oleksid kliendikaardilepingu üldse allkirjastanud. Kuna kohus leidis, et leping on kostja poolt allkirjastamata, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata muid kostja poolt väljatoodud vastuväiteid, s.h väited kostja andmete kohta lepingus. Samuti jätab kohus

§ 238lg 5 alusel arvestamata tõendi tlk 79 – kriminaalmenetluse alustamine.

Nimetatul ei ole kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga. Üksnes arvete esitamisest ei tulene aga nende tasumise kohustus. Kohus jätab seega hagi rahuldamata. 5. Nii hageja kui ka kostja on esitanud taotlused protokolli parandamiseks. 13.09.2016 esitatud taotluses on hageja välja toonud, et kohtuistungi protokolli kolmanda lehe viiendal real on märgitud: „Hageja esindaja: Kostja soovib esitada kohtule menetluskulude nimekirja“. Hageja märgib, et tegelikult avaldas hageja esindaja, et hageja soovib kohtule esitada menetluskulude nimekirja. 14.09.2016 esitatud protokolli parandamise taotluses märgib kostja, et protokolli kolmanda lehekülje viimases reas on „Tema tegi mulle tööpakkumise…“. Täpsem on „Tema tegi mulle e-kirjaga tööpakkumise“. Protokolli 4.lehekülje ülalt 13-ndal real protokollitakse „Ma arvasin, et see oli tööpakkumine…“. Lisamata on kostja selgitus, et ta ei pidanud läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks muudel alustel. 5

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus rahuldab hageja taotluse protokolli parandamiseks hageja soovitud viisil. Kohus on ekslikult hageja asemel protokolli kirjutanud kostja. Kohus jätab kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm ning kajastab kohtu hinnangul õigesti istungi käiku ning protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 7.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 7.1 Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et ei arvesta käesoleva menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kostja poolt kohtule 12.09.2016 istungil esitatud dokumendiga, kuna nimetatud dokument on seotud tsiviilasjaga nr 2-15-103198 (tlk 105106). Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel kostja poolt 14.09.2016 ning 15.09.2016 esitatud menetluskulude dokumentidega. Riigikohus on oma lahendis 3-2-160-16 p 13 märkinud, et Kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. Kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul, see ei venita ka menetlust. Kohtu määratud tähtpäevaks võib esitada korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas kohus on määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud menetluskulude nimekiri. 12.09.2016 toimunud istungil andis kohus pooltele istungiga seotud menetluskulude nimekirja esitamiseks 3 päeva. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 14.09.2016 ning täiendanud oma menetluskulude nimekirja istungil toimunud menetluskuludega 15.09.2016, seega õigeaegselt. 6 Seega ei ole käesoleval juhul hageja 19.09.2016 esitatud taotlus kostja 14.09.2016 avalduse läbi vaatamata jätmiseks ja avalduse materjalide hulgast välja arvamiseks põhjendatud ning kohus jätab selle tähelepanuta. 7.2 Kostja avaldas lepingulise esindaja kuludeks maakohtus kokku 680 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusteenust järgmiselt (tl 124-126, 137, 138): - nõupidamine kostjaga seoses XxxxAS-i

1. märtsi 2016.a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitatud nõudega Xxxxvastu asjas nr 2-16-105846, avalduse õiguslik analüüs, tutvumine varasemalt kostjale esitatud võlateadete ja arvetega ning avaldusele vastuse koostamine. Ajakulu 1 tund 14 minutit. - tutvumine hagiavaldusega ja selle õiguslik analüüs. Ajakulu 2 tundi 7 minutit. - hagiavaldusele vastuse koostamine koos tõendite kogumise ja edastamisega. Ajakulu 3 tundi 24 minutit. - tutvumine hageja 20.06.2016 menetlusdokumendiga ja sellele vastuse koostamine ühes täiendavate tõendite esitamisega. Ajakulu 1 tund 14 minutit. - ettevalmistus 12.septembri 2016.a kohtuistungiks koos täiendava nõupidamisega kostjaga. Ajakulu 58 minutit. - osutatud õigusabi 12.09.2016.a. kohtuistungil. Ajakulu 1 tund 43 minutit. 7.3 Kostja väljatoodud kulu – nõupidamine kostjaga seoses XxxxAS-i
2. märtsi 2016.a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitatud nõudega Xxxxvastu asjas nr 2-16-105846, avalduse õiguslik analüüs, tutvumine varasemalt kostjale esitatud võlateadete ja arvetega ning avaldusele vastuse koostamine. Ajakulu 1 tund 14 minutit – on kohtu hinnangul põhjendamata kulu. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik dokumendid kohtule esitanud kostja isiklikult, mitte esindaja vahendusel (tl 12, 13). Samuti on kostja kohtuga suhelnud isiklikult ja dokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud (tl 10, 11). Esindaja olemasolu maksekäsu kiirmenetluses kostjal ei nähtu. Esimese menetlusdokumendi esitas kostja esindaja kohtule 27.05.2016 (kostja vastus hagile). Eeltoodust tulenevalt on eeltoodud kostja lepingulise esindaja kulud põhjendamata. 7.4 Kostja väljatoodud kulu – tutvumine hagiavaldusega ja selle õiguslik analüüs. Ajakulu 2 tundi 7 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 17.05.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (tl-d 20-43, hagi sisuline osa tl-d 20-24, hagi lisad tl-d 27-43). Kohus on seisukohal, et 2 tundi ja 7 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida hagiavaldust ja sellele lisatud tõendeid. Sh õiguslikult analüüsida hagiavaldust. Seejuures arvestab kohus hagiavalduse sisulist mahtu ja tõendite mahtu (hagiavalduse sisuline maht on kokku 4,5 lehte ja lisad on kokku 16 lehte). Seega on kostja kulu põhjendatud 127 eurot ulatuses. 7 7.5 Kostja väljatoodud kulu – hagiavaldusele vastuse koostamine koos tõendite kogumise ja edastamisega. Ajakulu 3 tundi 24 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 27.05.2016 esitas kostja vastuse hagile (tl 50-60, vastuse sisuline osa tl 50-53, vastuse lisad tl 55-60). Kohus on seisukohal, et 3 tundi ja 24 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg kostja vastuse koostamiseks koos tõendite analüüsimisega (tõendeid on kostja vastuses analüüsitud). Seejuures arvestab kohus kostja vastuse sisu ja selle mahtu ja tõendite mahtu. Seega on kostja kulu põhjendatud 204 eurot ulatuses. 7.6 Kostja väljatoodud kulu – tutvumine hageja 20.06.2016 menetlusdokumendiga ja sellele vastuse koostamine ühes täiendavate tõendite esitamisega. Ajakulu 1 tund 14 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 20.06.2016 esitas hageja kohtule vastuse (tl 71-79, vastuse sisuline osa tl 71-73, vastuse lisad tl 75-79). Kohus määras kostjale hageja seisukoha osas arvamuse andmiseks tähtaja (tl 81). 28.06.2016 esitas kostja kohtule vastuse (vastuse sisuline osa tl 84, 85). Kohus on seisukohal, et 1 tund ja 14 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg hageja vastusega ja sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ning koostada kostja vastus ning teha toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Seejuures arvestab kohus kostja vastuse sisulist mahtu ja hageja vastuse sisulist mahtu (hageja vastuse sisuline maht on kokku umbes 2 lehel). Seega on kostja kulu põhjendatud 74 eurot ulatuses. 7.7 Kostja väljatoodud kulu – ettevalmistus 12.septembri 2016.a kohtuistungiks koos täiendava nõupidamisega kostjaga. Ajakulu 58 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 12.09.2016 toimunud maakohtu istungiks ettevalmistumine oli esindaja kohustus. Kohus leiab, et arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet ning asjaolu, et tegemist on maakohtu kohtuistungiga, on istungi ettevalmistumiseks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on põhjendatud esindaja nõupidamine kostjaga. Esindaja on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Seega on kostja kulu põhjendatud 58 eurot ulatuses. 7.8 Kostja väljatoodud kulu – osutatud õigusabi 12.09.2016.a. kohtuistungil. Ajakulu 1 tund 43 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 12.09.2016 toimus Harju Maakohtu kohtuistung. Kohtuistung kestis 1 tund ja 43 minutit (ajavahemikul kell 10.00-10.45 ja 11.00-11.58). Kostja esindaja osales nimetatud kohtuistungil. Seega on istungil osalemise kulu põhjendatud. 8 Seega on kostja kulu põhjendatud 103 eurot ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kostja esindaja on märkinud, et tema tunnitasu on 60 eurot ja kohtuistungil osalemise ajaks on 1 tund ja 43 minutit. Seega on kulu kokku 103 eurot, mitte 143 eurot nagu kostja lepinguline esindaja on ekslikult arvutusveana märkinud. Kostja on palunud kohtuistungil osalemise kuludena välja mõista 143 eurot, kuid kohus rahuldab kostja nõude 103 eurot ulatuses. 7.9 Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 60 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Kohus on seisukohal, et tunnitasu suurus 60 eurot on põhjendatud ja vajalik ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejuures arvestab kohus, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega – lepingu alusel võlgnevuse väljamõistmise nõue. Samuti arvestab kohus poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu. 7.10 Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 566 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja avaldas, et lepingulise esindaja kulude suuruseks kokku on 680 eurot. Kohus rahuldas avalduse lepingulise esindaja kulude 566 eurot ulatuses (ilma käibemaksuta). Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 144 eurot (ilma käibemaksuta) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. 7.11 Hageja on 19.09.2016 esitatud dokumendis seisukohal, et FIE Xxxx avaldus ei kuulu mitte mingil juhul rahuldamisele, kuna käesolevas menetluses ei ole FIE Xxxx kui võlausaldaja menetlusosaliseks. Esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest nähtuvalt palub kostja menetluskulud välja mõista võlausaldajale FIE Xxxx. Kohus märgib, et kostja esindaja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et õigusabi osutati kostjale ning kohus saab

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus on seega seisukohal, et kuigi kostja esindaja on märkinud ennast menetluskulude kindlaksmääramise avalduses võlausaldajaks, siis ei takista see menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal menetluskulude väljamõistmist kostja kasuks. 9 8.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (566 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10