Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-64

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

seletuskirjas on seadusandja pidanud vajalikuks märkida, et ülalpidamise andmise reeglipärane viis ehk elatise maksmine teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve, oluliseks peetakse arvesse võtta ka faktilist hoolitsust ja kõige vajalikuga varustamist. 3 Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdses ulatuses.

§ 101

lg 1 määrab miinimumelatise suuruse ja üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna hagejad nõuavad elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Mõlemad vanemad väidavad, et alates abielusuhete lõppemisest peavad nad lapsi üksinda üleval. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Spordiklubi XXX tõendi (II kd tl 62-63) kohaselt käivad B ja C spordiklubi XXX hokitundides. Hokihooaja vältel kannab A.M. järgmiseid kulusid: liikmemaks 200 eurot aastas iga lapse kohta, samuti ostab lapsele kaitsevormi, ülakeha trikotaaži ja hokikeppe. Kaks korda aastas tasub raha kahe turniiri eest. Aastas moodustavad A.M.i kulutused kokku 1 000 eurot. A.M.i pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.

1. a kuni 30.04.
2. a (II kd tl 59-61) nähtub, et A.M. on tasunud spordiklubile XXX kokku 360 eurot ja lasteaiamaksu C eest kokku 93,50 eurot. Hagejad on esitanud kohtule ostutšekke (II kd tl 76-119, 122) ostetud riietusesemete, jalanõude, kooli- ja kunstitarvete, mänguasjade ja söögi kohta. Kohtuistungil tsiviilasjas 2-15-2948 25.06.2015 on N.M. selgitanud, et „Poistega tegeleb rohkem isa. Käib nendega hokis, basseinis. Mina tegelen rohkem tütrega /…/ Kui varem olid kõik majapidamistööd ja lastega tegelemine minu kanda, siis nüüd teeb isa poistega koolitöid. Tema ema hakkas poistele toitu valmistama. Nüüd perekond aitab mind ja olukord paraneb“ (III kd tl 5-6). Kohtuistungil 09.11.
3. a on N.M. selgitanud „Mina ostan ka Ble riideid. Ostsin alles hiljuti Ble spordiriided. Ostsin koolitarbeid
4. septembriks“ (III kd tl 13). A.M. selgitas, et „A suhtes ei kanna ma mingeid kulusid. C on suurema aja minu juures. Kulud, kui ta on minu juures, kannan mina. Basseini, söögi, väljasõidud. Kuus kokku umbes 100 eurot. Ühe korteri hoolduskulu maksan mina, teise korteri eest maksab Natalja“ (III kd tl 18). Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kostja ei ole oma töötasust (390 eurot, neto) materiaalselt võimeline elatist maksma. Maakohus ei nõustunud hagejatega, et elatis tuleb välja mõista alates 01.01.2015, sest faktiliselt on alates
5. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni vanem poeg B elanud koos kostjaga, tütar koos emaga ning C olnud kordamööda mõlema vanema juures. Ka N.M. poolt esitatud ostutšekid näitavad, ei enamjaolt on ta teinud asjade ostmisel kulutusi tüdrukule (sukkpüksid, kleidid, kunstitarbed). Maakohus leidis, et elatis A kasuks tuleb kostjalt välja mõista seadusega sätestatud miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest ehk alates 25.05.2016, elatis B kasuks tuleb välja mõista seadusega sätestatud miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest, 4 kuna B osas kuulub isikuhooldusõigus vaid tema emale. Elatis C kasuks tuleb välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest summas 100 eurot, arvestades seda, et mõlemad pooled kannavad kulutusi lapsele ning laps viibib kordamööda kummagi vanemaga. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude suurust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse punktid 3 ja 4 ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) elab N.M. juures alaliselt ainult A; 2) elab B alaliselt koos apellandiga. C elab poole ajast apellandiga ja poole ajast ema N.M.iga; 3) kannab B ja C ülalpidamiskulud apellant; 4) kannab A ülalpidamiskulud ema N.M.; 5) ei eita apellant, et tsiviilasjas 2-15-2948 otsustatu alusel on kolme lapse elukoha määramise õigus N.M.l ja apellant andis lapsed B ja Ca üle N.M. juurde, kuid peagi pöördusid lapsed B ja C ise tagasi isa juurde ja avaldasid soovi elada koos isaga. N.M. ei vaidlustanud seda; 6) ei saanud apellant, olles laste isa, keelduda laste elamisest seal, kus lapsed soovisid. Kuna N.M. ei esitanud selles osas pretensioone, lubas apellant Bl ja Cl enda juures elada; 7) oli B ja C elamine apellandi juures ema N.M. otsus, kuna ta ei takistanud nende laste elamist apellandi juures; 8) oleks maakohus pidanud arvestama fakti, et B ja C elavad koos apellandiga ja apellant kannab nende ülalpidamiskulud; 9) ei arvestanud maakohus fakti, et N.M. ise tunnistas, et apellant kannab kõik B ja C ülalpidamiskulud.
7. Vastustajad vaidlesid apellatsioonile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse ja seisukoha põhjenduste kohaselt: 1) ei mõjuta muudetud hooldusõigus ülalpidamiskohustust ning alaealised lapsed on õigustatud ülalpidamist saama; 2) rajaneb apellatsioon valel ja apellant püüab viia kohut eksitusse. Kõik lapsed elavad emaga, kuid B ja C ööbivad aeg-ajalt apellandi juures. Ema hoolitseb laste eest, toidab ja ostab lastele koolitarbeid ning kasib neid; 3) ei vasta tõele, et lapsed elavad apellandi juures ema nõusolekul. Seda tõendab asjaolu, et apellandi suhtes on alustatud kriminaalasi nr XXXXX KarS § 172 (võõra lapse hõivamine) alusel. Selle kriminaalasja raames on esitatud kahtlustatava suhtes taotlus kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi tegemiseks, lähtudes sellest, et apellant ei täida ühtegi talle kohtu poolt mõistetud kohustust. 4) on menetluskulude väljamõistmine sissetulekuta lastelt ebamõistlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue lahendi, millega mõistab C kasuks elatise 100 eurot 5 ja B kasuks 75 eurot kuus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti välja elatis C ja B kasuks. Apellant ei vaidlustanud otsust osas, millega rahuldati hagi A elatise nõue, samuti osas, millega kohus määras elatise tasumise algusaja. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades apellatsiooni piire, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega rahuldati A elatise nõue alates 25.05.
11. Asja materjalide kohaselt vaidlevad laste vanemad selle üle, kelle juures lapsed elavad. Apellandi väitel elavad C ja B alaliselt apellandi juures, vastustaja väitel pojad suhtlevad ja liiguvad vabalt vanemate korterite vahel (korterid asuvad ühes trepikojas) ning ööbivad mõned korrad nädalas apellandi juures. Kohaliku omavalitsuse esindaja on märkinud, et kuna korterid asuvad ühes trepikojas, ei tea naabrid, kelle juures lapsed elavad. Ringkonnakohus palus laste vanematelt informatsiooni, kelle juures lapsed on elanud alates
12. jaanuarist
13. Apellant vastas, et pojad elavad tema juures, kuid suhtlevad ka emaga. Oma väite kinnituseks esitas apellant oma korteriga samas sissekäigus elava nelja naabri (sh apellandi ema) kirjalikud kinnitused, et kaks poega elavad koos isaga. Vastustaja jäi väite juurde, et kõik lapsed elavad tema juures, kuid pojad ööbivad aeg-ajalt isa juures. Vastustaja tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et kaks poega suhtlevad igapäevaselt isaga, viibivad sageli tema korteris ning ööbivad seal. Suhtlus on niivõrd sage ja intensiivne, et naabrite arvates elavad pojad koos isaga. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et isa osaleb laste igapäevastes toimingutes, sh e-koolis ja viimasel ajal toob poega kooli. Asja materjalidega on tõendatud, et apellant tegeleb poegade spordiharrastusega, ostab vajalikud tarbed, mille maksumus aastas ühe lapse kohta on 800-1000 eurot. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kaks poega käivad aeg-ajalt söömas isa või isa ema (vanaema) juures.
14. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et laste ülalpidamiseks ei jagu laste vanematel vahendeid. Apellant ei ole elatise rahalist suurust vaidlustanud sellel alusel, et elatis oleks suur, vaid põhjusel, et ta osaleb lastega seotud kulutuste katmisel. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud kuludokumendid, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja teeb lastega seoses kulutusi.
15. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga, kus laste vanemad ei heida teineteisele ette, et üks vanem ei tegele lapsega või ei panusta lapse igapäevaelu, hariduse ja arengu suunamisse piisavalt, vaid vastupidi, vastustaja väitel sekkub apellant laste isana poegade ellu lubamatult intensiivselt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et laste ainuhooldusõigus on antud emale. Apellant on selle vaidlustanud, kohtumäärus vaidlustamise kohta ei ole jõustunud. Kuna tegemist on ülalpidamisajaga, on kohtul õigus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 alusel koguda ka ise tõendeid. Ringkonnakohus tutvus tsiviilasja nr 2-16-9247 materjalidega (N.M. ainuhooldusõiguse lõpetamiseks alaealiste laste suhtes ja ühise hooldusõiguse taastamiseks). Nimetatud asja materjalide kohaselt lõpetati ühine hooldusõigus, kuna laste vanemad ei olnud suutelised laste hooldusküsimusi koos lahendama ja ühise hooldusõiguse taastamine on takistatud üksnes laste vanemate käitumise tõttu. Laste vanemate vahel on jätkuvalt terav konflikt, mis ei võimalda neil ühiselt laste hooldusõigust teostada ning ühise hooldusõiguse taastamine ei oleks laste huvides, sest võib veelgi teravada vanemate vahelist konflikti ning lõpptulemusena takistaks see laste hooldusõiguse teostamist. Eestkosteasutus ei toetanud ühise hooldusõiguse taastamist, 6 kuna laste vanematel puudub tahe ja valmisolek koos otsustada, kuigi vanemad elavad sisuliselt kõrvuti ja N.M. ei takista laste suhtlemist isaga.
16. Ringkonnakohus märgib, et hooldusõiguse puudumine ei takista apellandil lastega suhtlemist, nende treeningutele viimist-toomist, e-koolis käimist, toidu pakkumist jm igapäeva vajaduste rahuldamist.

§ 145

lg 3 kohaselt, kui laps viibib hooldusõigust omava vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. Sama paragrahvi neljanda lõike esimese lause kohaselt on hooldusõiguseta vanemal otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Vastustaja on menetluses vastuoluliselt käitunud, öeldes et ta ei tee takistusi lastel isaga suhtlemisel ja isa juures ööbimisel, kuid teisalt leiab, et lapsed suhtlevad isaga ja viibivad isa juures laste ema nõusolekuta. Asja materjalidest ei nähtu, et laste emal oleks alus teha laste isale takistusi. Asja materjalide kohaselt osaleb isa laste elus igapäevaselt, sh tegeleb spordiharrastustega ning isaga suhtlemise piiramine ei ole millegagi õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et ka ainuhooldusõigust omav lapsevanem peab lähtuma eelkõige laste huvidest.

1. Ringkonnakohus leiab, et kuna ainuhooldusõigus annab laste emale õiguse otsustada lastega seotud olulisemaid küsimusi ja asjas ei ole vaidlust, et apellant ei maksa kahele pojale regulaarselt elatist, tuleb hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus jätab hagi osaliselt rahuldamata põhjusel, et apellant osaleb poegade elus ja kannab nendega seotud kulutusi. Arvestades seda, et apellant kannab spordiga seotud kulud iga-aastaselt märkimisväärses summas, pojad käivad apellandi ema juures söömas, apellant tegeleb nende kooli- ja transpordiküsimustega ning lapsed elavad olulise osa ajast isa juures, on põhjendatud välja mõista elatis C kasuks 100 eurot ja B kasuks 75 eurot kuus.
2. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi