Obsah (8)

§ 124§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-126654 Tsiviilasi KORTERIÜHISTU XXXX võlgnevu

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja kohtule esitatud tõenditega (fotod) piisavalt tõendanud enda vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Nimelt ei ole kostja poolt esitatud fotode pinnalt võimalik kostja väidetud asjaolusid tõendatuks lugeda, kuna kohtul ei ole võimalik esitatud fotode pinnalt tuvastada, kus, millal ja millistel asjadel vastavad fotod tehtud on. Hageja on tõendanud kütteteenuse eest tasumist teenuseosutajale (AS-ile Tallinna Küte), mistõttu puudub alus arvata, et kostja vastavat teenust saanud ei ole. Kostja ei ole ka kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuval oleks kostja vaidlustanud hageja üldkoosolekuid või esitanud hagejale pretensioone seoses kostja korteriomandi ja maja seisukorraga. Samas puudub vaidlus küsimuses, et kostja korter on võrdlemisi kehvas seisus, mis võib põhjustada asjaolu, et soojus ei püsi korteris sees. Seega asjas esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja ei ole kütteteenust saanud või hageja ei ole tööülesandeid nõuetekohaselt täitnud, st ei ole arvel kajastatud teenuseid kostjale osutanud.
2. Kohus on kostjale selgitanud, et kuna kostja on asunud seisukohale, et hageja on talle kahju põhjustanud, tuleb kostjal kahjuhüvitise väljamõistmiseks esitada hageja vastu nõue. Kohus on kostjale 11.04.2016 e-kirjaga andnud tähtaja vastuhagi esitamiseks (tlk 87), kuid kostja ei ole seda teinud. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata kostjale väidetavat kahju tekkimist või vastava kahju ulatuse võrra hageja nõuet vähendada.
3. Eeltooduga on kohus seisukohal, et kostja on põhjendamatult keeldunud hagejale tasumast majandamiskulude, sh kütteteenuse eest, kuna kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et hageja ei ole kostjale majandamiskuludega kaasnevaid teenuseid osutanud. Hageja on omakorda tõendanud, et ta on kostjale vastavaid teenuseid osutanud ja selle kohta arved esitanud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjal on KOS § 13 lg-e 1 ja 2 alusel kohustus tasuda hagejale põhivõlgnevus summas 2 356,05 eurot.
4. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb hageja kostjalt ka KÜS § 7 lg 4 ja hageja põhikirja punkt 4 19 alapunkt 4 (tlk 26) alusel viivise väljamõistmist 0,07% päevas perioodil 31.01.2014 – 31.01.2016 528,03 eurot. Kuivõrd kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et viivis summas 528,03 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
5. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2 356,05 eurot ning viiviseid seisuga 31.01.2016 summas 528,03 eurot, kokku 2 884,08 eurot.
6. Tulenevalt

§ 124lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 2 884,08 eurot.

Menetluskulud 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 22.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 1 377 eurot ja riigilõivu 275 eurot.
2. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 84,70 eurot (tlk 1) ning hagiavalduse esitamisel 190,30 eurot (tlk 69), kokku 275 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 275 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal tõendite kogumiseks ja korrastamiseks, hagiavalduse koostamiseks, ülevaatamiseks ja kohtule edastamiseks 4,5 tundi (tlk 18-21), kostja seisukohaga tutvumiseks, analüüsimiseks ja hageja 04.04.2016 arvamuse koostamiseks 3 tundi (tlk 73-77, 83-85), kostja seisukohaga tutvumiseks ja analüüsimiseks ning hageja 09.05.2016 arvamuse koostamiseks 3 tundi (tlk 89-98, 113116), istungiks ettevalmistumiseks ning istungil esindamiseks 3 tundi (161-162). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 13,5 tunni ulatuses.
4. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuna hageja esindaja on kinnistanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa 5 tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 13,5 tundi ja töötunni hind 85 eurot (ilma käibemaksuta) on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 377 eurot (koos käibemaksuga).
5. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 1 652 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 1 377 eurot ja riigilõivust 275 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas toimunud istungit, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 29.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6