) § 83 lg-le 4 või §-le
Kuigi antud sätetele ei olnud viidatud maksuotsuses, ei oma see tähendust maksuotsuse õiguspärasuse seisukohast. Vastustaja on seisukohal, et
lg 4 rakendamine õigusliku alusena on maksuotsuses arusaadavalt välja toodud ning kontrollitav. Kaebuse esitajate seisukoht, et sõnaselge viite puudumine muudab maksuotsuse koheselt õigustühiseks, on väär. Vastustaja hinnangul on A2B Grupp OÜ poolt maksumenetluse käigus esitatud 08.12.2010.a dateeritud tööjõurendi lepingu puhul on tegemist näilise tehinguga, mida vastavalt
lg 4 maksustamisel arvesse ei võeta, vaid kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid, kusjuures tulenevalt
sätestatust kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsuse aluseks olnud maksuotsuses ei esine ühtegi sellist puudust, mis oleks välistanud vastutusotsuse andmist. Vastustaja on tuvastanud kogutud tõendite põhjal, et A2B Grupp OÜ-d juhtisid kontrollitaval perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011.a A. Võgonnoi ja M. Niimeister ning eelnimetatud isikute vahel puudus juhatuse liikme kohustuse täitmise tööjaotus. Samuti on tõendatud väljaviidud rahaliste vahendite summa, mis koosneb tööjõurendi eest tasutud summadest. Nimetatud summast on maha arvatud summad, mille A2B Grupp OÜ maksis välja väidetavalt renditud töötajatele töötasudeks. Vastutusotsuse õiguspärasuse osas ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kumb juhatuse liikmetest või keegi kolmas nende korraldusel on valeandmetega maksudeklaratsioonid esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 9. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks
alusel tehtud vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmetelt kui kolmandatelt isikutelt, kes seaduse alusel vastutavad maksukohustuslase kohustuste täitmise eest.
lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt 4 isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.
kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kohtupraktikas on
lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt asutud seisukohale, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt nt RKHKo-d 3-3-141-05, p-d 12, 13 ja 15; 3-3-1-23-12, p-d 10-11, 14 ja 20; 3-3-1-17-13, p-d 11-16; 3-3-1-37-13, p 12).
lg 4 kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata ning tegelikult olid väidetavalt Müügiproff Grupp OÜ-lt renditud töötajad töösuhtes A2B Grupp OÜ-ga. Kohus nõustub maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 10.1 Kohus ei nõustu kaebajate etteheitega, et maksuhaldur ei ole tõendanud Müügiproff Grupp OÜ ja majandustegevuse puudumist. Reaalse majandustegevusega kahe äriühingu vahel on tegemist juhul, kui tuvastatud asjaolud kinnitavad, et äriühingud on tegutsenud iseseisvalt. Antud juhul sellised asjaolusid ei esine. Kaebajate argumentatsioon, mille kohaselt ei saa ühe tehingupartneri maksõigusrikkumiste eest ei saa panna vastutust teisele tehingupartnerile, ei ole aga asjakohane olukorras, kus leiab piisavalt kinnitust kahtlus, et see tehingupartner, kellele saaks maksuarvestust kajastavate dokumentide põhjal esmalt maksõigusrikkumisi ette heita, ei ole tegutsenud iseseisvalt, vaid teise tehingupartneri kontrolli all.
eesmärk on vältida olukorda, kus reaalseid tehinguid tegevad maksukohustuslased saaksid tugineda maksuarvestuses näilikke tehinguid kajastavatele dokumentidele selleks, et tegelik maksukohustus jääks lõppkokkuvõttes mõnele sellisele isikule, kes seda ei täida ning kellelt suure tõenäosusega reaalselt selle täitmist nõuda võimalik ei oleks. Kuivõrd A2B Grupp OÜ on osalenud maksupettuses, mille sisuks oli töötajatele palga maksmiseks fiktiivse vahelüli kasutamine, eesmärgiga jätta väljamakstud töötasude deklareerimise ja maksude kinnipidamise kohustus varatule majandustegevuseta äriühingule, ei ole antud juhul tegemist A2B Grupp OÜ-le vastutuse panemisega fiktiivse vahelülina osalenud tehingupartneri maksukohustuse täitmata jätmise eest. 10.2
lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab 5 maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel (vt RKHKo 33-1-34-07, p 13). Kaebajad ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Müügiproff Grupp OÜ poolt A2B Grupp OÜ-le tööjõurendi teenuse osutamine oleks olnud tõeline. Kuivõrd maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole üldjuhul võimalik sellise pettuse tõendamine otseste tõendite alusel, ei saa maksuhaldurile ette heita, maksupettuse sisuks olnud üksikute asjaolude tõendamata jätmist.
lg 1 ei anna maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- ja vastutusotsust üksnes üldsõnaliste väidetega, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid või tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt Müügiproff Grupp OÜ majandustegevuse puudumist ning A2B Grupp OÜ-ga sõlmitud tööjõurendi lepingu (kd II tl 104-105, vastustaja 28.09.20155.a vastuse lisa 24) ning Müügiproff Grupp OÜ poolt väljastatud arvete (kd I tl 199-202) fiktiivsust. Seega on A2B Grupp OÜ-l tekkinud maksuvõlg ulatuses, mida kaebajaid vastutusotsusega tasuma kohustatakse. 11. Samuti on maksuhaldur vastutusotsuse p-des 5 ja 6 nõuetekohaselt tuvastanud asjaolud, mis kinnitavad kaebajate vastutuskohustuse tekkimist A2B Grupp OÜ maksuvõla eest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajad rikkusid A2B Grupp OÜ juhatuse liikmetena teadlikult ja tahtlikult
lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustust ning kaebajate õigusvastane tegevus on põhjuslikus seoses A2B Grupp OÜ maksuvõla tekkimisega. Kaebajate vastuväiteid on maksuhaldur piisava põhjalikkusega käsitlenud nii vastutusotsuse lehekülgedel 2330 kui vaideotsuse lehekülgedel 13-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.