Obsah (8)

§ 83§ 84§ 96§ 8§ 40§ 130§ 32§ 150

Haldusasi 3-13-837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-837 Haldusasi A

) § 83 lg-le 4 või §-le

1. Viitamist õiguslikule alusele ei saa asendada väitega fiktiivsete arvete kasutamise või maksupettuses osalemise kohta. 6.3 Maksuhaldur leiab, et Müügiproff Grupp OÜ-l puudus majandustegevus, kuid ei ole määratlenud, millised majandustegevust iseloomustavad tunnused Müügiproff Grupp OÜ tegevuses puudusid ning millised tõendid seda tõendavad. Kui majandustegevuse puudumine ei ole tõendatud, ei ole alust maksu- ja vastutusotsuses esitatud järeldusel, et Müügiproff Grupp OÜ ei ole tööjõudu rendile andnud. 2 6.4 Marko Niimeisteri juhatuse liikme volitused lõppesid 17.05.2010.a. Maksumenetluses esitati maksuhaldurile tõendid selle kohta, et juhatuse liikme volituste tähtaeg oli kolm aastat ning neid ei pikendatud. Maksuhaldur leiab, et juhatuse liikme volitused pikenesid A2B Grupp OÜ 2010.a majandusaasta aruande allkirjastamisega 20.05.2011.a. Igal juhul ei olnud Marko Niimeister juhatuse liige 17.05.2010-20.05.2011.a. Samas ei nõustu kaebaja maksuhalduri seisukohaga volituste pikenemise osas. Maksuhaldur tugineb alusetult Riigikohtu 08.10.2008.a otsusele nr 32-1-65-
2. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, kes koostas majandusaasta aruande, mida isikud allkirjastasid. Aruanne esitati ettevõtjaportaali kaudu, mis nõuab kõikide nende isikute allkirja, kes on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena. Kuigi Marko Niimeister omas 10.09.2010-21.07.2011.a Müügiproff Grupp OÜ e-maksuameti kasutamise õigusi, tema deklaratsioone ei esitanud. Teadmata on, miks uus juhatuse liige volitusi ei tühistanud. 6.5 Põhjendamatu ja tõendamata on maksuhalduri väide, et Aleksandr Võgonnoi teadis Müügiproff Grupp OÜ-l majandustegevuse puudumisest. Maksuhalduri kogutud tõendid kinnitavad, et nimetatud äriühingul olid töötajad ning äriühing andis rendile tööjõudu. Tegemist on majandustegevusega. Põhjendamatu ja tõendamata on ka maksuhalduri väide, et Müügiproff Grupp OÜ oli pärast osaluse võõrandamist Aleksandr Võgonnoi kontrolli all. Swedbank AS-s pangakonto kasutusõiguse olemasolu kuni 28.02.2012.a sellisele kontrollile ei osuta. Ei ole ka tuvastatud, et Aleksandr Võgonnoi oleks enda õigusi kuritarvitanud. 6.6 Maksuvõla tasumine peab toimuma äriühingu vara arvel. Vastutusotsuses tuleb näidata, et maksuvõla sissenõutavaks muutumise ajal oli äriühing majanduslikult suuteline maksukohustust täitma. Kui see nii ei olnud, ei saanud juhatuse liikmete võimalik kohustuste rikkumine kuidagi maksukohustuste tasumist mõjutada.
3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited. 7.1 Asjas on tuvastatud, et tööjõu rentimist Müügiproff Grupp OÜ-lt A2B Grupp OÜ-le tegelikkuses ei toimunud, vaid töötajate näilik vormistamine Müügiproff Grupp OÜ töötajateks, oli vajalik vaid selleks, et vältida töötajate töötasudelt tööjõumaksude tasumist ning samal ajal viia A2B Grupp OÜ-st maksuvabalt raha välja, tasudes justkui tööjõurendi eest Müügiproff Grupp OÜ nimel koostatud arvete alusel. Ka A. Võgonnoi ja M. Niimeister ise on oma 13.05.2011 antud seletustes selgitanud, et Müügiproff Grupp OÜ loodi müügipersonali pidamise eesmärgil. 7.2 Kaebajad ei ole teinud R. V. poolt 22.08.2011.a antud kirjalikust seletusest õigeid järeldusi. R. V. väidab 22.08.2011.a antud kirjalikus seletuses selgesõnaliselt, et tema ei tea, millised olid Müügiproff Grupp OÜ ning A2B Grupp OÜ vahelised kokkulepped, kuid Müügiproff Grupp OÜ töötajatele maksmiseks raha on ta saanud A2B Grupp OÜ juhatuse liikmetelt. R. V. ei ole kinnitanud, et nimelt Müügiproff Grupp OÜ esindaja V. Ivanov andis palkade maksmiseks üle info kui palju keegi palka saab, sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid ning maksmiseks vajaliku sularaha. Kuna R. V. väitel sai ta raha töötasude väljamaksmiseks A2B Grupp OÜ juhatuse liikmetelt, siis tulenevalt eeltoodud seletusest on alust asuda seisukohale, et koos sularahaga anti just A2B Grupp OÜ juhatuse liikmete poolt temale ka tabel, millelt ta nägi, kui palju keegi palka peab saama ning Müügiproff Grupp OÜ esindaja allkirjadega aktid. Eeltoodud seisukohta toetab ka R. V. väide, et pärast töötajatelt allkirjade võtmist aktidele tagastas ta kõik paberid just nimelt A2B Grupp OÜ juhatuse liikmetele. Ka teised küsitletud töötajad on selgesõnaliselt öelnud, et nad ei ole kohtunud V. Ivanoviga. Samas on V. Ivanov 27.06.2011.a suulises seletuses kinnitanud, et tema ei ole Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liikmena tegutsenud ning tema ei tea kes selles OÜ-s töötasid. Eeltooduga on üheselt leidnud kinnitust MTA väide, et töötajatest keegi ei ole V. Ivanoviga kohtunud. Andmed selle kohta, millised isikud on maksnud töötasu väidetavatele Müügiproff Grupp OÜ töötajatele, põhinevad töötajate endi ütlustel. 3 7.3 Müügiproff Grupp OÜ juhatuse liikme V. Ivanovi 27.06.2011.a seletuse kohaselt ei ole Müügiproff Grupp OÜ tegutsenud ega tema ise selles juhatuse liikmena - ta ei tea, kes osaühingus töötasid, ta ei ole saanud mingit raha A. Võgonnoilt ja M. Niimeistrilt, A2B Grupp OÜ kontoris ei ole käinud ja tööjõurendi lepingu sõlmimist ei mäleta. Seda väidet toetavad ka asjaolud, et kontrollitaval perioodil ei omanud V. Ivanov e-maksuameti kasutamise õigust ning tal puudus Swedbank AS-s avatud Müügiproff Grupp OÜ arvelduskonto kasutamise õigus. Kuna V. Ivanov ei ole Müügiproff Grupp OÜ töötajatega kohtunud ning kontoris käinud, siis ei olnud tal võimalust pidada tööaja arvestust, töötasuarvestust jne. ning tal puudus igasugune ülevaade OÜ-s toimuvast. Valter Ivanovi hilisemat, 05.10.2011.a e-postiga saadetud seletust, ei saa aga pidada usaldusväärseks. 7.4 Vastustaja väide tööjõurendi lepingu fiktiivsusest on tõendatud maksumenetluses kogutud tõenditega, milleks on A2B Grupp OÜ töötajate, V. Ivanovi ja A. Võgonnoi ning M. Niimeistri ütlused. Lepingu fiktiivsuse all on maksuhaldur pidanud silmas seda, et tegemist on näiliku tehinguga, kusjuures tehingu näilikkuse tuvastamise alused on toodud maksuotsuses, millele on viidatud ka vastutusotsuses. Samuti on vastustaja maksuotsuses põhjalikult selgitanud majandustegevuse mõiste määratlust ning majandustegevuse puudumist Müügiproff Grupp OÜ-l. 7.5 Vastustaja on vastutusotsuses välja toonud ning viidanud nii

§ 83lg-le 4 kui §-le 84.

Kuigi antud sätetele ei olnud viidatud maksuotsuses, ei oma see tähendust maksuotsuse õiguspärasuse seisukohast. Vastustaja on seisukohal, et

§ 83

lg 4 rakendamine õigusliku alusena on maksuotsuses arusaadavalt välja toodud ning kontrollitav. Kaebuse esitajate seisukoht, et sõnaselge viite puudumine muudab maksuotsuse koheselt õigustühiseks, on väär. Vastustaja hinnangul on A2B Grupp OÜ poolt maksumenetluse käigus esitatud 08.12.2010.a dateeritud tööjõurendi lepingu puhul on tegemist näilise tehinguga, mida vastavalt

§ 83

lg 4 maksustamisel arvesse ei võeta, vaid kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid, kusjuures tulenevalt

§ 84

sätestatust kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsuse aluseks olnud maksuotsuses ei esine ühtegi sellist puudust, mis oleks välistanud vastutusotsuse andmist. Vastustaja on tuvastanud kogutud tõendite põhjal, et A2B Grupp OÜ-d juhtisid kontrollitaval perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011.a A. Võgonnoi ja M. Niimeister ning eelnimetatud isikute vahel puudus juhatuse liikme kohustuse täitmise tööjaotus. Samuti on tõendatud väljaviidud rahaliste vahendite summa, mis koosneb tööjõurendi eest tasutud summadest. Nimetatud summast on maha arvatud summad, mille A2B Grupp OÜ maksis välja väidetavalt renditud töötajatele töötasudeks. Vastutusotsuse õiguspärasuse osas ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kumb juhatuse liikmetest või keegi kolmas nende korraldusel on valeandmetega maksudeklaratsioonid esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 9. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks

§ 96

alusel tehtud vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmetelt kui kolmandatelt isikutelt, kes seaduse alusel vastutavad maksukohustuslase kohustuste täitmise eest.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§ 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt 4 isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kohtupraktikas on

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt asutud seisukohale, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt nt RKHKo-d 3-3-141-05, p-d 12, 13 ja 15; 3-3-1-23-12, p-d 10-11, 14 ja 20; 3-3-1-17-13, p-d 11-16; 3-3-1-37-13, p 12).

1. Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kaebajatelt solidaarselt sisse A2B Grupp OÜ maksuvõlga, mille tasumiseks kohustati A2B Grupp OÜ-d 07.02.2012.a maksuotsusega nr 12.23/2102-
2. Kohus leiab, et maksuhaldur on nii A2B Grupp OÜ suhtes koostatud 07.02.2012.a maksuotsuses kui A. Võgonnoi ja M. Niimeisteri suhtes koostatud 10.01.2013.a vastutusotsuses, samuti 15.03.2013.a vaideotsuses piisavalt põhjendanud, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes jõuti järeldusele, et A2B Grupp OÜ ja Müügiproff Grupp OÜ vahel 08.12.2010.a sõlmitud tööjõurendi lepingu puhul oli tegemist näiliku tehinguga, mis tuleb

§ 83

lg 4 kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata ning tegelikult olid väidetavalt Müügiproff Grupp OÜ-lt renditud töötajad töösuhtes A2B Grupp OÜ-ga. Kohus nõustub maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 10.1 Kohus ei nõustu kaebajate etteheitega, et maksuhaldur ei ole tõendanud Müügiproff Grupp OÜ ja majandustegevuse puudumist. Reaalse majandustegevusega kahe äriühingu vahel on tegemist juhul, kui tuvastatud asjaolud kinnitavad, et äriühingud on tegutsenud iseseisvalt. Antud juhul sellised asjaolusid ei esine. Kaebajate argumentatsioon, mille kohaselt ei saa ühe tehingupartneri maksõigusrikkumiste eest ei saa panna vastutust teisele tehingupartnerile, ei ole aga asjakohane olukorras, kus leiab piisavalt kinnitust kahtlus, et see tehingupartner, kellele saaks maksuarvestust kajastavate dokumentide põhjal esmalt maksõigusrikkumisi ette heita, ei ole tegutsenud iseseisvalt, vaid teise tehingupartneri kontrolli all.

§ 83

eesmärk on vältida olukorda, kus reaalseid tehinguid tegevad maksukohustuslased saaksid tugineda maksuarvestuses näilikke tehinguid kajastavatele dokumentidele selleks, et tegelik maksukohustus jääks lõppkokkuvõttes mõnele sellisele isikule, kes seda ei täida ning kellelt suure tõenäosusega reaalselt selle täitmist nõuda võimalik ei oleks. Kuivõrd A2B Grupp OÜ on osalenud maksupettuses, mille sisuks oli töötajatele palga maksmiseks fiktiivse vahelüli kasutamine, eesmärgiga jätta väljamakstud töötasude deklareerimise ja maksude kinnipidamise kohustus varatule majandustegevuseta äriühingule, ei ole antud juhul tegemist A2B Grupp OÜ-le vastutuse panemisega fiktiivse vahelülina osalenud tehingupartneri maksukohustuse täitmata jätmise eest. 10.2

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab 5 maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel (vt RKHKo 33-1-34-07, p 13). Kaebajad ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Müügiproff Grupp OÜ poolt A2B Grupp OÜ-le tööjõurendi teenuse osutamine oleks olnud tõeline. Kuivõrd maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole üldjuhul võimalik sellise pettuse tõendamine otseste tõendite alusel, ei saa maksuhaldurile ette heita, maksupettuse sisuks olnud üksikute asjaolude tõendamata jätmist.

§ 150

lg 1 ei anna maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- ja vastutusotsust üksnes üldsõnaliste väidetega, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid või tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt Müügiproff Grupp OÜ majandustegevuse puudumist ning A2B Grupp OÜ-ga sõlmitud tööjõurendi lepingu (kd II tl 104-105, vastustaja 28.09.20155.a vastuse lisa 24) ning Müügiproff Grupp OÜ poolt väljastatud arvete (kd I tl 199-202) fiktiivsust. Seega on A2B Grupp OÜ-l tekkinud maksuvõlg ulatuses, mida kaebajaid vastutusotsusega tasuma kohustatakse. 11. Samuti on maksuhaldur vastutusotsuse p-des 5 ja 6 nõuetekohaselt tuvastanud asjaolud, mis kinnitavad kaebajate vastutuskohustuse tekkimist A2B Grupp OÜ maksuvõla eest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajad rikkusid A2B Grupp OÜ juhatuse liikmetena teadlikult ja tahtlikult

§ 8

lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustust ning kaebajate õigusvastane tegevus on põhjuslikus seoses A2B Grupp OÜ maksuvõla tekkimisega. Kaebajate vastuväiteid on maksuhaldur piisava põhjalikkusega käsitlenud nii vastutusotsuse lehekülgedel 2330 kui vaideotsuse lehekülgedel 13-

1. Kohus nõustub maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega ega pea neid vajalikuks käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2).
2. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
3. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 6