Obsah (5)

§ 44§ 38§ 121§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2470 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigu

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. A.N. (kaebaja) esitas 01.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles teatab, et Tallinna Vangla esimese üksuse sektsioonis 1-4 ei vasta elukambri, koridori ja jalutusbokside tingimused ning suurus nõuetele. Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja eesmärgiks on hilisema kahjunõude esitamine. Samuti palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest.
2. Tallinna Halduskohus palus 06.12.2016 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kohtule kaebaja nõudega seonduvad haldusmenetluse dokumendid (sh kaebaja pöördumised vanglale).
3. Tallinna Vangla edastas 09.12.2016 kohtule kaebaja 36 märgukirja, teabenõuet ja taotlust, millest osad on korduva sisuga. Vangla on vastanud kaebaja 4-le taotlusele, milles ta palub julgeolekukaalutlustel paigaldada I üksuse 1-4 sektsiooni, sh jalutusboksidesse ja elukambritesse häirenupp või sidesüsteem, et vajadusel saaks võtta ühendust valvuritega (vt tl 10-12, 23). Samuti on vangla vastanud kaebaja taotlustele, milles ta palub mõõta hallitust, niiskust ja temperatuuri. Vangla on vastanud kaebaja taotlustele väljastada I üksuse sektsiooni 3-16-2470 1-4 kambrite ja koridori pindala ruutmeetrites. Vangla ei ole remontimist puudutavatele taotlustele veel vastanud.
4. Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2016 määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal esitada kaebuse faktiline põhjendus.

§ 44

lg 1 alusel võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja on esitanud kohtule üldsõnalise pöördumise, milles palub tunnistada õigusvastaseks elukambri, koridori ja jalutusbokside tingimused ning pindala (ruutmeetrid), kuna need ei vasta nõuetele. Kaebaja ei saa kohtu poole pöörduda üldistes huvides, et vangla tingimused ei vasta nõuetele. Kaebaja ei ole kaebuses täpsemalt kirjeldanud, millised tingimused ja millise perioodi jooksul ei vastanud nõuetele.

§ 38lg 1 p 7 kohaselt peab kaebaja märkima kaebuses selle faktilise põhistuse.

Kaebaja on palunud välja nõuda kõik tema pöördumised Tallinna Vanglale. Kaebaja seesugune nõue jääb arusaamatuks. Kohased on vaid konkreetse pöördumisega seotud nõuded. Tallinna Vangla esitas vastuseks kohtunõudele kohtule kaebaja 36 märgukirja, teabenõuet ja taotlust. Kohtul ei ole võimalik hakata kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumisest tuletama kaebaja võimalikku õiguste rikkumist. Kaebaja peab ise kohtule kaebust esitades märkima, millised on need tingimused, mis tema õigusi rikuvad. Seega tuleb kaebajal kohtule teatada, milliseid konkreetseid tingimusi (sh kambri, jalutusboksi või koridori suurus) ta oma õigusi rikkuvaks peab ja millise perioodi jooksul.

1. Kaebaja teatas 26.12.2016, et tal ei ole nii palju paberit, et kõike lahti seletada. Kaebaja palub talle anda riigi õigusabi. KOHTU PÕHJENDUSED Riigi õigusabi taotlus
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Arvestades, et kaebaja maksejõuetus on mitmetes teistes kohtuasjades tuvastamist leidnud, loeb kohus tema maksejõuetuse tuvastatuks ka praeguses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-173, p 17).
3. RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Praeguses haldusasjas on kaebaja väitnud üksnes paljasõnaliselt, et kinnipidamistingimused ei vasta nõuetele. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja ei olegi püüdnud kirjeldada ühtegi konkreetset puudust, mis seonduvalt tema kinnipidamistingimustega võiksid tema õigusi rikkuda, vaid taotleb advokaadi abi ilma seda vajadust põhjendamata. Kohus leiab, et advokaat ei saa hakata kaebaja eest välja mõtlema neid tingimusi, mis võiksid kaebaja õigusi riivata – neid faktilisi asjaolusid peab kaebaja oskama ise välja tuua. Halduskohtul on selgitamiskohustus, millise kohus on täitnud 15.12.2016 määrusega kaebuse käiguta jätmisel. Kohus tõi viidatud määruses esile, mida peaks kaebaja tegema, et kohtul oleks võimalik tema kaebust menetleda. Faktilised asjaolud, millele kaebaja soovib tugineda, saab kaebaja ise kohtule esitada, ilma, et selleks peaks kaebajale andma riigi õigusabi.
4. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine 2

§ 121

lg 1 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Kohus jääb 15.12.2016 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja pöördumine, milles palub tunnistada õigusvastaseks elukambri, koridori ja jalutusbokside tingimused ning pindala (ruutmeetrid), kuna need ei vasta nõuetele, on üldsõnaline. Ehkki Riigikohus möönis 08.12.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-16 (p 11), et kambrite nõuetekohasuse põhjendamise kohustus lasub vanglal, ei ole praegu kaebaja ja vangla poolt esitatu põhjal võimalik järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet.
2. Kohus andis kaebajale võimaluse kaebuse asjaolude faktiliste põhjenduste esitamiseks (

§ 38lg 1 p 7), kuid kaebaja kohtu nõudmist ei täitnud.

Asjaolu, et kaebaja üksnes viitab vanglale esitatud pöördumistele ja selgitab, et kinnipidamistingimused ei vasta nõuetele, on liialt deklaratiivsed, et kohus saaks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist hakata kaaluma (

§ 44lg 1).

Seega ei ole kaebaja kohtu 15.12.2016 määruses esile toodud puudusi kõrvaldanud. Kohtul on küll selgitamiskohustus, kuid kohus ei saa hakata ise kaebaja eest kaebuse aluseid ja põhjendusi välja mõtlema. Kohus ei pea vajalikuks ka jätta kaebaja kaebust teistkordselt käiguta, sest kaebaja poolt halduskohtule esitatud arvukates kaebemenetlustes ei ole kaebaja kaebuse ega määruskaebuse käiguta jätmisel puudusi kõrvaldanud. 12. Eeltoodu alusel tagastab kohus kaebuse. 13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamise lahendamiseks. 14.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 15.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kaebaja ei ole veel käesolevas menetlusstaadiumis riigilõivu tasunud, siis riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3