Obsah (8)

§ 150§ 168§ 432§ 430§ 661§ 403§ 206§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1598 Tsiviilasi Harles Hallik'u (pankrotis) pankrotihaldu

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagide esitamisel makstud riigilõivust 550,00 € tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 275,00 eurot kanda Harles Halliku (pankrotis) arvelduskontole nr * *. 1.4. Muud, käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad

§ 168lg 3 alusel need kandnud poole enese kanda.

1.5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kostjad avaldavad, et on teadlikud

§ 430

lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. 1.6. Pooled loobuvad

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 1.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3. Pärnu Maakohtul tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot Harles Halliku (pankrotis) arvelduskontole nr * *.
4. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5. Vastavalt kompromisslepingule jäävad kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad

§ 168lg 3 alusel need kandnud poole enese kanda.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 550 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
2. Pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust kuulub tagastamisele Harles Halliku (pankrotis) arvelduskontole peale kohtumääruse jõustumist.
3. Muud menetluskulud jäävad vastavalt kompromisslepingule need kandnud poole enese kanda. 2 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumäärus ei ole edasikaevatav
4. Hagiavaldus 1.
5. 31.01.
6. a esitas hageja Harles Hallik'u (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja Tiina Hallik'u vastu kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel üleantu väärtuse hüvitamise ning viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt kuulutas Pärnu Maakohus 29.07.
7. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-8687 välja Harles Hallik'u (isikukood *, elukoht *) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur tuvastas, et pankrotivõlgnik on teinud tehinguid, millega ta on kahjustanud võlausaldajate huve ja mis tuleb PankrS § 109 lg 1 alusel pankrotivara moodustamiseks tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Harles Hallik'ule kuulus ajavahemikul 17.03.2003-29.07.2011 Lääne Maakonnas Ridala vallas kahest katastriüksusest koosnev kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr *. Kinnisasja on omandanud 25.07.
8. a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kostja Tiina Hallik. Rahvastikuregistri andmetel on Tiina Hallik pankrotivõlgnik H. Hallik'u ema ehk lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 3 tähenduses. Kinnisasja omandi üleandmise võlaõiguslikuks aluseks on samas 25.07.
9. a lepingudokumendis sisalduv kinkeleping. Kinkelepingu pooled on lepingu punktis 3.
10. hinnanud lepingu eseme väärtuseks 6391,00 eurot. Ly Müürsoo nimetati H. Hallik'u ajutiseks pankrotihalduriks Pärnu Maakohtu 17.06.
11. a määrusega, seega sõlmis võlgnik kinnisasja kinkelepingu oma ema kui lähikondsega vähem kui viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Seega palub hageja tunnistada kehtetuks Harles Hallik'u ja tema ema Tiina Hallik'u vahel 25.07.
12. a sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping, millega Harles Hallik kinkis oma emale Tiina Hallik'ule Puises asuva kinnisasja (ro nr *). Lepingu alusel saadu tagastamine pankrotivarasse on käesolevaks ajaks võimatu, sest kinnistusraamatu registriosa väljavõttest nähtuvalt on Tiina Hallik kinnisasja 25.08.
13. a võõrandanud ja kinnisasja omanikeks on A P ja I P. Seega PankrS § 119 lg 3 alusel peab kostja hüvitama saadu väärtuse. Pankrotihaldur võtab asja väärtuse aluseks ERI Kinnisvara OÜ-lt tellitud arvamuse turuväärtuse kohta, mille järgi oli
14. a kinnistu turuväärtuseks 8 000 eurot ja
15. a 9100 eurot ning on märgitud, et müügihind võib kõikuda +/- 20 %. Seega palub hageja kostjalt välja mõista Harles Hallik'u (pankrotis) kasuks 9100 eurot ning viivis nimetatud summalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni kostja poolt. 1.
16. Maakohus võttis hagi menetlusse 07.02.2017.a. 15.03.2017 toimus eelistung.
17. Kompromissleping 19.04.
18. a esitasid pooled kohtule allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu: Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et nad on kokku leppinud tsiviilasja lahendamises kompromissiga. Pooled on sõlminud ja paluvad kinnitada kompromissi alljärgnevas:
19. Tiina Hallik kohustub ühe kuu jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest maksma Harles Halliku (pankrotis) pankrotivara hulka 8000,00 (kaheksa tuhat eurot). Rahasumma makstakse Harles Halliku (pankrotis) arvelduskontole nr * *.
20. Kui Tiina Hallik ei tasu kompromissisummat tähtaegselt, kohustub Tiina Hallik maksma Harles Halliku (pankrotis) pankrotivara hulka 9100,00 (üheksa tuhat ükssada) eurot ning kompromissi kinnitav määrus on võlgnevuse sissenõudmiseks koheselt sundtäidetav täitemenetluses. 3
21. Harles Halliku (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagide esitamisel makstud riigilõivust 550,00 € tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 275,00 eurot kanda Harles Halliku (pankrotis) arvelduskontole nr. * *. 4. Muud, käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad

§ 168lg.3 alusel need kandnud poole enese kanda.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kostjad avaldavad, et on teadlikud

§ 430

lg 5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. 6. Pooled loobuvad

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg 1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate osavõtuta. 9. Pooled paluvad juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 kohtul võtta kompromiss vastu, see kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-17-1598 menetlus.

1. Kohtu seisukoht 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel loobuda määruskaebuse esitamise õigusest.

3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 4 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4.1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et Harles Halliku (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagide esitamisel makstud riigilõivust 550,00 € tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 275,00 eurot kanda Harles Halliku (pankrotis) arvelduskontole nr *. Muud, käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad

§ 168lg 3 alusel need kandnud poole enese kanda.

Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

4.2.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 550 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot Harles Halliku (pankrotis) arvelduskontole nr *. 4.3. Muud menetluskulud jäävad vastavalt kompromisslepingule neid kandnud poole enese kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5