) § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Eeltoodud õigust võib piirata
Vastavaid aluseid käesoleval juhul ei esine, kuid lisaks osutatud piirangutele puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule endale teada ning tal on enamasti võimalik enne dokumendi kohtule esitamist teha sellest ärakiri (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-59-16, p 13). Kaebaja soovib ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud avaldustest, mis on kokku esitatud 61 leheküljel. Kaebaja on ise dokumendid koostanud ning ta peab olema teadlik nende sisust. Samuti oli tal võimalik enne avalduste kohtule esitamist teha neist näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks eelmainitud avaldustest ärakirju saada. Kohus jätab kaebaja taotluse avaldustest ärakirjade saamiseks rahuldamata. 13.
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tartu Halduskohus andis kaebajale 16.11.2016 määruse resolutsiooni p-s 2 võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, kuid käesoleva ajani ei ole kaebaja seda teinud. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 18.11.2016. Puuduste kõrvaldamise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema 19.11.2016 ning viis päeva möödus 23.11.2016, mis oli ka viimane päev puuduste kõrvaldamiseks. Kuigi kohtusse saabus 21.11.2016 kaebaja avaldus, siis ei kõrvalda kaebaja kohtu poolt kaebajale korduvalt välja toodud (Tartu Halduskohtu 10.10.2016, 02.11.2016 ja 16.11.2016 määrused) puuduseid. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalik kaebuse puudused kõrvaldada, kuigi kaebajale ei väljastatud ega väljastata ärakirju kaebaja 18.10.2016, 24.10.2016 ja 28.10.2016 avaldustest, kuna kohus on nii 10.10.2016, 02.11.2016 kui ka 16.11.2016 määrustes selgitanud, milles kaebuse sisulised puudused seisnevad. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kaebust menetleda, kuna kaebaja ei ole selgelt välja toonud esitatavaid nõudeid ja nendega seotud asjaolusid.
lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samuti nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole kaebaja nõuetekohaselt tasunud riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega takistavad kaebuses esinevad puudused asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse
lg 1 p 2 alusel.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.