Obsah (10)

§ 422§ 3141§ 142§ 663§ 659§ 3111§ 8§ 149§ 217§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2017, Tallinn Tsiviilasja n

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 2 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus 1. Harju Maakohtu menetluses oli hageja hagi kostja vastu dokumentide väljanõudmiseks. 04.10.2016 e-kirjas palus kostja lepinguline esindaja lükata edasi 05.10.2016 kell 11.30 toimuma määratud kohtuistungi seoses tema haigusega. Ta märkis, et esitab tõendi haiguse kohta esimesel võimalusel. 05.10.2016 kell 8.49 saadetud e-kirjas teatas kohus, et kui kostja esindaja ei esita kohtule istungi alguseks arstitõendit, mis vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 422 lõikele 2, jätab kohus taotluse rahuldamata ja istungi edasi lükkamata. Kell 11.09 vastas kostja esindaja, et saab arstitõendi esitada alles selle kättesaamisel ning et hetkel ei ole tal võimalik palavikuga arsti juurde sõita. Samuti selgitas ta, et jäi haigeks ootamatult ega saa istungile ilmuda. 2. 05.10.2016 istungil jättis kohus kostja esindaja taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata, kuna vaatamata kohtu nõudmisele ei olnud istungi alguseks esitatud

§ 422lõikes 2 sätestatud tõendit haigestumise põhistamiseks.

Kohus märkis, et lisaks lepingulisele esindajale on kostjal seaduslik esindaja, kelle osas ei ole kohtule teatatud ega põhistatud, et tal esineks istungile ilmumiseks mistahes takistus.

1. Kohus rahuldas hagi 12.10.2016 tagaseljaotsusega. 01.12.2016 esitas kostja kaja, paludes menetluse taastada. Kaja kohaselt edastas kostja lepinguline esindaja kohtule istungi edasilükkamise avalduse haiguse tõttu. Koos kajaga edastas kostja esindaja arstitõendi.
2. 09.12.2016 määrusega jättis kohus kaja käiguta ja kohustas kõrvaldama puudused, sh tasuma kautsjoni ja põhistama asjaolu, mis takistas kostjal enne kohtuistungit või esimesel võimalusel peale istungi toimumist esitama esindaja haigust põhistava arstitõendi. 04.01.2017 esitas kostja esindaja kautsjoni tasumise kohta andmed ja selgitas, miks ta ei esitanud arstitõendit enne 01.12.
4. 04.01.2017 määrusega jättis kohus kostja avalduse (kaja) menetlusse võtmata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. Määruse põhjenduste kohaselt saatis kohus käiguta jätmise määruse kohta info 09.12.2016 kostja lepingulise esindaja Erika Scholleri eposti aadressil xxx, kohustades dokumendi kättesaamist kinnitama. 13.12.2016 toimetas kohus käiguta määruse kätte kostja esindajale

§ 3141lõike 2 alusel.

Kuivõrd kostja on ise avaldanud kajas esindaja e-posti aadressi xxx, siis ei olnud kohtul põhjust kahelda, et esindaja on määruse kätte saanud. Puudused tuli kõrvaldada seega hiljemalt 21.12.2016, mida ei tehtud. Kostja ei ole kohtule esitanud kautsjoni maksmist tõendavat dokumenti ega andmeid selle elektrooniliseks kontrollimiseks. Kohus viitas

§ 142lõikele 1, § 149 lõikele 3 ja §-le 3401.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. 19.01.2017 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja taastada menetlus käesolevas asjas. Kostja ei saanud kätte kohtu poolt meilile saadetud dokumente ega kinnitanud nende kättesaamist. Esindaja kinnitas avalduse käiguta jätmise määruse kättesaamist AET-is 30.12.2016 ja kõrvaldas puudused 04.01.2017, so kohtu poolt antud tähtaja jooksul.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 3
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.01.2017 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (

§ 659, 657 lõike 1 punkt 21).

Määruskaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.

1. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt olevat maakohus valesti lugenud kostjale 09.12.2016 määruse kättetoimetatuks enne 30.12.
2. Nimetatud määrusega kohustas kohus kostjat kõrvaldama 01.12.2016 kajas esinenud puudused 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse allkirjastamise kuupäeval saatis kohus kostja esindajale e-kirja aadressile xxx (t III kd lk 35), milles teatas määruse e-toimikus nähtavaks tegemist ja kohustusest viivitamatult kinnitada määruse kättesaamist. Kuivõrd kostja esindaja määruse kättesaamist ei kinnitanud, saatis kohus lepingulisele esindajale samale aadressile 13.12.2016 uue e-kirja (samas, lk 36), millega edastas määruse teistkordselt ja juhtis tähelepanu, et loeb

§ 3141

lõike 2 alusel määruse kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel.

§ 3141

lõige 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest 3 tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuivõrd kostja on ise avaldanud sama tsiviilasja eelnevas menetluses ja avaldas ka kajas esindaja e-posti aadressiks xxx, võis kohus kasutada menetlusdokumendi kättetoimetamisel

§ 3141lõikes 2 sätestatud võimalust.

Kohus on 13.12.2016 e-kirjas ka viidanud

§ 3141

lõikele 2 ja märkinud, et loeb menetlusdokumendi 3 tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-189-15, punkt 16). Samuti üritas kohus kostjale eelnevalt muul viisil (so

§ 3111lõike 1 punkti 1 alusel) menetlusdokumenti kätte toimetada (vt samas, punkt 13).

Seega saab lugeda 09.12.2016 määruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel 13.12.2016 e-kirja saatmisest, so 17.12.

1. 5-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg algas 18.12.2016 ja lõppes 22.12.2016 kell 24.
2. Maakohus on küll kaevatavas määruses leidnud ebaõigesti, et kõnealune tähtaeg saabus päev varem, so 21.12.2016, kuid nimetatu ei oma olulist tähendust, kuna ka
3. detsembriks ei olnud kostja puuduseid kõrvaldanud. Ka määruskaebuses ei toonud kostja esindaja esile mistahes elulisi asjaolusid, mis oleksid takistanud tal maakohtu 09.12.2016 või 13.12.2016 e-kirjadega tutvumist ja neile vastamast ja/või perioodil 09.12.2016 kuni 22.12.2016 e-toimikus maakohtu määruse avamist ja selle kättesaamise kinnitamist.
4. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja tasus kautsjoni 04.01.
5. Iseenesest on Riigikohus asunud seisukohale, et kui peale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega on menetlusosaline siiski riigilõivu tasunud, ei saa kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et tasumine ei olnud toimunud kohtu poolt antud tähtaja jooksul (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-148-12 ja 3-2-1-73-11). Analoogia korras saab sama seisukohta

§ 8lõike 2 alusel rakendada kaja kautsjoni tasumise kohta.

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kostja vaidlustatud määrusega samal päeval, so 4 04.01.2017, tasunud kautsjoni 225 eurot (t III kd lk 54). Samas nähtub infosüsteemist, et maakohus digiallkirjastas menetlusse võtmisest keeldumise määruse kell 8.37 (samas lk 56), kuid kostja esindaja digiallkirjastas puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi, milles sisaldus viide kautsjoni tasumisele, alles kell 21.53. Seega on tõendatud, et määruse tegemise ajal ei olnud seaduses nõutud kautsjon tasutud ja maakohtul tuli kostja avalduse (kaja) menetlusse võtmisest

§ 149lõike 3 alusel keelduda.

Nimetatud säte keelab kohtul enne kautsjoni tasumist teha kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul ega ole ringkonnakohtul alust kaaluda kaja rahuldamise aluseid, sh kostja esindajal mõjuva põhjuse põhistatust 05.10.2016 kohtuistungile ilmumata jäämisele, ega vajadust kontrollida omal algatusel tagaseljaotsuse tegemise eeldusi (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-5-14, punkt 12). 12. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määruse põhjendustest tuleb jätta välja etteheide kostjale selle kohta, et ka tema seaduslik esindaja ei teatanud ega põhistanud kohtule, et tal oleks esinenud seaduslik takistus 05.10.2016 kohtuistungile ilmumiseks. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei ole asjakohase põhjendusega. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostja seaduslikule esindajale kohtukutse edastanud, seega ei saa talle heita ette istungile ilmumata jäämist.

§ 217

lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lõike 5 esimese lause kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Lõike 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. 13. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad

§ 171lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/