1-13-10344/66

1 Kriminaalasi nr 1-13-10344 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10344 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR OSSIPOV, isikukood 38101062215, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.12.2008 ja lõpp 12.02.2019 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR OSSIPOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Ossipov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10344 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 13.10.2011 otsusega mõistetud karistuse 9 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust võrra, 2 mõisteti Vladimir Ossipovi liitkaristuseks 10 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.12.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Isik on sooritanud kolm eriliigilist kuritegu. Esimene kuritegu oli seotud dokumentide võltsimisega, teine oli raske narkokuritegu ning kolmas vägivallakuritegu vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Kuritegudel puudub ühine soodustegur. Vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme ning väikeettevõtluse eriala. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine ning taastava õiguse programmis Tee, lisaks on ta osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel. 10.05.09.08.2013 töötas ta hooldajana ning alates 20.05.2015 töötab komplekteerimistsehhis. Kinnipeetava suhtes on käimas kriminaalmenetlus KarS § 327 alusel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 11 kuud vangistust. Vladimir Ossipov on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla korterisse aadressile xxxx, mis on tema ja tema ema T O kaasomandis. Tegemist on 3-toalise korteriga, milles hakkavad elama lisaks kinnipeetavale tema elukaaslane K M koos oma alaealise tütrega. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetav omab keskharidust, ta lõpetas xxxx õhtukooli
3. aastal. Lisaks on ta läbinud kursused xxxx laadija-mehhanisaatori erialal. Enne vangistust ei töötanud kinnipeetav kaks aastat, teenides tulu kriminaalsel teel. Enne seda vahetas isik töökohti umbes iga paari aasta järel. Viimase töökohana nimetas ta autojuhi töökohta xxxx, kus väidetavalt oli töötasu 1500 krooni nädalas. Isikul on võetud pangalaen, mida tasub tema isa. Tasumata nõudeid kinnipeetaval ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib Vladimir Ossipovile töökoha xxxx, mille juhataja V P on väljastanud vastavasisulise garantiikirja. Kinnipeetava sõnul elas pere väga sõbralikult. Samuti on head ja toetavad suhted vanematega. Karistuse kandmise ajal suhtleb Vladimir Ossipov regulaarselt oma lähedastega kokkusaamiste ja telefoni teel. Vangistuse ajal on kinnipeetav ühe abielu lahutanud ning teise sõlminud. Isik väitis, et tegelikult oli üks suhe lõppemas ja teine algamas juba enne vangistust. Kuu aega enne vangistust,
4. aastal, sai kinnipeetav isaks. Kuritegu on sooritatud grupis, seega saab järeldada, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik väitis, et pole kuriteokaaslastega pärast süüdimõistmist suhelnud. Riskivat ja hoolimatut suhtumist näitavad korduvad liiklusväärteod. Isik ei hooli kehtivatest liiklusreeglitest. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seonduv ohtlikkus ja risk puuduvad. Kinnipeetav keskendus kiiretele lahendustele, mõtlemata tagajärgedele. Isik väitis, et impulsiivsus on vanusega vähenenud. Probleemide lahendamise oskuse puudulikkust näitab viimane kuritegu, mille puhul kinnipeetav lahendas tüli vägivallaga. Kinnipeetaval on soov muutuda ja ta usub, et saab sellega hakkama. Suhtlemine ametnikega on nõuetele vastav. Isik unistab perest ja oma majast.
5. aasta juunis Viru Vanglas toimunud kinnipeetavate toidust loobumise aktsioonist võttis kinnipeetav alguses osa, kuid oli üks esimesi, kes hakkas taas toitu vastu võtma. Hetkel on selliselt käitumise tõttu kinnipeetava suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 16%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Ossipovi tingimisi 3 ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KarS § 76 lg 5 ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 12.02.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladimir Ossipovile KarS § 75 lg 2 p 7,9 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata elektrooniline järelevalve 10 kuuks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Vladimir Ossipovi lähedasteks on ema T O, isa L O (töötab xxxx), õde J O (töötab arstina xxxx) ja elukaaslane K M. Kinnipeetava lahutatud abikaasa A O ja tema alaealine poeg V O elavad omaette. Poeg oli 1 kuu vanune, kui isa sattus vanglasse. Poeg suhtleb oma isaga telefoni teel iga päev ja tunneb väga isast puudust. Kinnipeetava ema ja isa elavad xxxx. Ema T O sõnade kohaselt on suhted lähedastega head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb Vladimir Ossipov regulaarselt oma lähedastega lühiajaliste kokkusaamiste, telefoni ja kirja teel. K M teab kinnipeetavat juba lapsepõlvest, ja väidab, et viimane on väga lahke ja hea inimene, usaldusväärne, ilus ja mehelik. K M on 5 aastane tütar endisest suhtest ja kinnipeetav peab last nagu oma päristütreks. Elukaaslase väitel on kinnipeetav teinud 8 aastasest vangistusest tõsised järeldused ja edaspidi käitub seaduskuulekalt. Ema sõnul on poja sõbrad nii xxxx kui ka xxxx korralikud inimesed, kõik töötavad ja elavad oma peredega. Neid inimesi, kellega koos poeg pani toime kuriteo, ema ei teadnud. Ema peab poega lahkeks, tasakaalukaks ja aktiivseks inimeseks. Ema väitel on pojal „kuldsed käed“. Talle meeldis kogu aeg autodega tegeleda, ta oskab ka remonti teha, mängis jalgpalli ja tantsis. Poeg on teeninud ka sõjaväes. Vanemate jaoks oli tõeline üllatus, kui poeg sattus vanglasse. K M ise ei tööta, aga ta on praegu aktiivses tööotsingus ja tema perekond on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama, kui viimane ei leia endale tööd. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab Vladimir Ossipovi elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning seal leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku, toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist, andis kinnipeetava ema T O ning elukaaslane K M, kelledele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et pojal puuduvad probleemid sõltuvusainete tarvitamisega. Alkoholi tarvitas ta harva. Riskihindamise andmete põhjal,
6. aastal on teda karistatud kanepi tarvitamise eest. Lähedased on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Vladimir Ossipov ei ole kriminaalhooldusel kunagi olnud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Ossipovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KarS § 76 lg 5 ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 12.02.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladimir Ossipovile KarS § 75 lg 2 p 7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata 10 kuud. Vladimir Ossipov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on andnud ka nõusoleku vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Uue kriminaalasja istungid toimuvad alles
7. aasta veebruaris ja märtsis. Keskharidus oli tal enne vanglasse sattumist, kuid vanglas läbis ta väikeettevõtluse kursused ja seepärast ütles, et tal on keskeriharidus. Vangla tegi tema 8 aasta pikkusest vangistusest järelduse, et ta on ohtlik teistele isikutele ja kui vabaneb, siis hakkab jälle tegelema narkootikumidega. Kuid
8. ja
9. aastal vangla nii ei arvanud ja toetas tema ennetähtaegset vabastamist. Seega antud väide ei ole absoluutselt põhjendatud. Selle alusel on prokuratuur samuti vastu tema ennetähtaegsele vabanemisele. Oma seisukohta prokuratuur ei muuda, kuigi ta taotleb ennetähtaegset vabastamist juba kolmandat korda ja rikkumisi ei ole tal juba 2 aastat olnud. Prokurör Ene Timmi ütles talle isiklikult, et teda ei vabastata. Ta tuli järeldusele, et prokuratuuril on väga suur mõju kohtule, kuigi ta on kindel, et kohtul on ka oma 4 kindel arvamus. Seepärast palub ta anda talle võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla, et olla kontrolli all 24 tundi ööpäevas ning tasapisi taasühiskonnastuda peale 8 aastat ja 2 kuud vangistust. Ta on nõus täitma kõiki kohtu poolt määratud kohustusi ja on valmis ka selleks, et ta määratakse elektroonilise valve alla maksimaalseks ajaks. Peale 8 aastat vangistust tahab ta kasvatada ise oma lapsi ja olla koos perega vabaduses. Eelmine kord oli prokurör samal arvamusel, kuid nüüd ei ole ta enam mingeid rikkumisi toime pannud. Kui aasta pärast tuleb uus võimalus vabanemiseks, siis prokuratuuri seisukoht jääb samaks. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Ossipovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 11.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla V. Ossipovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. V. Ossipov on Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtuotsusega karistatud KarS § 392 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 21 p 1 alusel 10 aastase vangistusega, karistusaja algus 16.12.
10. Karistuse kandmise ajal 19.06.2013 pani V. Ossipov vanglas toime uue KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda karistati Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega 2 kuulise vangistusega, ning moodustati liitkaristus 10 aastat 2 kuud vangistust, karistuse kandmise aja algusega 16.12.
11. Prokuratuur on saatnud 26.10.2016 üldmenetluses kohtusse kriminaalasja 15922700092 (1-16-9323), milles V. Ossipovile on esitatud süüdistus KarS § 327 lg 1 (massilised korratused kinnipidamiskohas) alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur V. Ossipovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Ossipov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetav kannab liitkaristust mh esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest ning, et viimane kuritegu on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele väärib märkimist, et prokuratuur on saatnud 26.10.2016 üldmenetluses kohtusse kriminaalasja 15922700092, milles Vladimir Ossipovile on esitatud süüdistus KarS § 327 lg 1 alusel – massilised korratused kinnipidamiskohas. Eeltoodust saab järeldada, et isiku käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, kuigi tal hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda 5 kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Vladimir Ossipovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 1 aasta 11 kuud, ei vastaks ühiskonna õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul omandanud riigikeele B1-tasemel, samuti väikeettevõtluse eriala ning töötanud. Lisaks on ta osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine, taastava õiguse programmis Tee ning suitsetamisest loobumise nõustamisel. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht, samuti on tal head suhted lähedastega ning nende igakülgne toetus. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on tasunud oma võlad. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
13. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 01.03.2017 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 1-13-10344 jõustus 19.04.2017 Tartu Ringkonnakohtu