KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 17.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6717 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Dmitri Školjar määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid German Svetšnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu GERMAN SVETŠNIKOV, isikukood 37207034241, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.04.2014 ja lõpp 14.01.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.02.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta GERMAN SVETŠNIKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista German Svetšnikovilt menetluskuluna riigituludesse 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot kaitsjatasu v.adv. Dmitri Školjari poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 144 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Dmitri Školjari poolt süüdimõistetu German Svetšnikovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, German Svetšnikovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava German Svetšnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega tunnistati German Svetšnikov süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda oma laste pärast ning tahab minna edasi õppima ja tööle. Tal on probleeme tervisega. On jõudnud järeldusele, et tuleb oma suhtlusringkonda muuta. Relv oli tal suveniiriks, ka ekspertiis ütles, et relvaga ei tehtud ühtegi lasku. Vabaduses läheb esialgu tööle firmasse xxxx, mis tegeleb ehitusmaterjalidega. Samuti on paar projekti, millega soovib edasi tegeleda. Isikul ei ole mingit suhet narkootikumide ja alkoholiga. Alkoholi tarbib ainult teatud pühade ajal ja teatud piirides ning narkootikume ei tarbi üldse. Vanglas loeb raamatuid ja tegeleb oma tervisega. Tal on probleeme seljaga ja jalgadega. Korter, kuhu elama asub, kuulub isiku õele. Tahab esialgu õe juures elada, sest xxxx on suurem võimalus tööd leida. Tahab ka oma tütart tagasi saada. Isik ei oska öelda, kas distsiplinaarkaristus on kehtiv või mitte, kuna esitas vaide. Ta ei saanud hommikul püsti ilma süstita, millest arst oli teadlik, kuid ametnik ei kutsunud arsti välja ja kirjutas selle kohta seletuskirja. Selgitab, et eelvangistuses viibis alates aprill 2014 kuni november 2016, aprillis saab 3 aastat vanglas olemist. Teises asjas esitati süüdistus kas september või oktoober 2014, asi saabus kohtusse
- Asi on väga mahukas, pidevalt on istungite kuupäevi muudetud, samuti pidid kaks kohtunikku end taandama. Seejärel saadeti asi Rakvere kohtumajja, kuid siis jälle tagasi Jõhvi kohtumajja. Esimene võimalik kohtuistungi aeg ongi alles
- aastal. Kuna üks asi oli Tallinnas menetluses, siis Viru Maakohus pidi ootama, kuni Harju lõpetas, kuid siiani menetlus kestab. Prokurör erinevalt vanglast ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Teda on karistatud I astme kuriteo eest ning tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Tema suhtes on menetluses teine kriminaalasi, mis on pikalt menetluses olnud, kuna tegemist on suure ja mahuka kriminaalasjaga. Vangla materjalides on kirjas, et isik kasutab materiaalsete probleemide lahendamiseks kriminaalset viisi. Sellest võib välja lugeda, et kui ta vabaneb, siis asub uuesti kuritegelikule teele. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör jätta kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kaitsja leiab, et kõik tingimused vabastamiseks on täidetud ning ei ole ühtegi materiaalõiguslikku takistust taotluse mitterahuldamiseks. Prokuröri seisukoht ei toetu seadusele, kuna seaduses ei ole ühtegi sätet selle kohta, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel oleks takistuseks pikka aega menetluses olev teine kriminaalasi. See olukord on riigi, mitte isiku süü. Svetšnikov on karistatud I astme kuriteo eest ning saanud ka reaalse karistuse. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et Svetšnikovile mõistetud liitkaristus kuritegelikku ühendusse kuuluvuse ja Relvaseaduse järgi on miinimumilähedane, mis tähendab, et kohus leidis otsuse tegemisel, et isiku süü ei olnud suur. Veel peab arvestama sellega, et kinnipeetav viibis eelvangistuses pikka aega, kus tema õigused olid oluliselt piiratud ja rikutud võrreldes nendega, kes karistust vangistuses kannavad. Tal olid tõsised probleemid tervisega, mis lõppes sellega, et ta ei saanud osaleda istungitel ja kohus vabastas ta osaliselt kohtuistungitelt. Vabaduses oleks tal ravile teised võimalused. Seega käib prokuröri jutt asjast, mis ei puutu käesoleva tingimisi vabastamise asja. Oluline on see, kuidas Svetšnikov käitus vangistuse ajal, kas ta muutus karistuse kandmise ajal. Eeltoodust tulenevalt, kuna puuduvad materiaalõiguslikud ja menetluslikud takistused, palub kaitsja kinnipeetav tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu German Svetšnikovi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral. Seega ei ole isiku varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks ning on ette planeeritud. Käesolevad kuriteod on raske esimese astme avaliku julgeoleku vastane süütegu kuritegelikku ühendusse kuulumine materiaalse kasu saamise eesmärgil ning üldohtlik kuritegu tulirelva ebaseaduslik käitlemine. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. German Svetšnikovil on vangla materjalidest nähtuvalt 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Isik ei ole ka vanglas range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele ning järgida kehtestatud nõudeid. Kõik eelnevalt kirjeldatu osutab kinnipeetava kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei suuda varasematest kogemustest õppida ega allutada end ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Lisaks ei oska ta lahendada materiaalseid probleeme seaduskuulekaid viise kasutades ning ta ei näe enda käitumises vigu, osasid kuritegusid eitab. See viitab kohtu hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab German Svetšnikov oma endist kuritegelikku elustiili ning paneb toime uued kuriteod. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma õe juures koos õe perega. Samuti on isikul toetav lähivõrgustik õe ja tema perekonna näol, kes on nõus kinnipeetavat nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Tasumata on nõudeid ligikaudu 2250 euro ulatuses. Suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, kuid enda sõnul ta teiste poolt mõjutatav ei ole. Kohtu hinnangul võivad ebapiisav majanduslik olukord ja kriminaalse taustaga tuttavate poolne mõjutamine viia isiku poolt uute kuritegude toimepanemiseni. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 20%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna kohtul puudub käesoleval ajal piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul German Svetšnikovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus German Svetšnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Dmitri Školjar esitas 08.02.2017 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on advokaat 08.02.2017 tutvunud TEV toimikuga 1 tund, summas 40 eurot ning osalenud kohtuistungil 1 tund, summas 40 eurot. Lisaks tahab advokaat sõidukulude hüvitamist 08.02.2017 marsruudil Tallinn-Rakvere- Tallinn, 200 km, 60 eurot. Kokku taotleb advokaat riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 168 eurot (sh käibemaks). Toimikus olevast videokohtuistungi protokollist nähtub, et istung algas kell 11.25 ja lõppes kell 12.
- Seega kestis kokku 35 minutit. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Alates 01.08.2016 kehtiva korra (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused, edaspidi Kord) § 1 lg 4 sätestab, et kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega kuulub advokaadile istungil osalemise eest tasu 0,5 tunni eest summas 20 eurot, mille lisandub käibemaks. Kord § 1 lg 5 sätestab kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö eest tasustatakse advokaati
- peatükis vastava õigusabi eest ette nähtud tasumäära alusel, välja arvatud kohtuistungil osalemine. Seega kuulub advokaadile istungi ettevalmistamise eest tasu 1 tunni eest summas 40 eurot, mille lisandub käibemaks. Kord § 17 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi osutamisel hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Seega kuulub advokaadile sõidukulu hüvitamisele summas 72 eurot (200 km X 0,3 eurot x käibemaks 20 %). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud advokaadile riigi õigusabi osutamise eest maksta tasu ja hüvitada kulud kokku summas 144 eurot (sh 72 eurot tasu ja 72 eurot kulud). Kristel Vedro (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Viru Maakohtu
- veebruari 2017 määrus jätta muutmata.
- Määruskaebused jätta rahuldamata.
- Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi Dmitri Školjari määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja German Svetšnikovilt. Süüdimõistetu German Svetšnikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 17.02.2017 kohtumäärus 1-16-6717 jõustus
- aprillil
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Lea Herne (allkirjastatud digitaalselt) Referent