KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-633 Kohtuasi A.B. kaebus venekeelse taotluse vastuvõtmisest keeldum

taotluse, milles palus, et talle väljastataks blankett Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ning sellega seonduvad juhendavad dokumendid vene

. Vastustaja 15.03.2017 vastusega nr 6-13/9283-2 loobuti HMS § 20 lg 1 ja

§ 12tuginedes taotlusele vastamisest põhjendusega, et see pole riigikeeles.

1. 16.03.2017 koostatud kaebuses palus kaebaja, et halduskohus tuvastaks vastustaja tegevuses õigusvastasuse. Ühtlasi esitas ta taotluse riigilõivust vabastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
2. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme ja kaebaja eesmärgi ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude vene

koostatud pöördumise vastuvõtmisest keeldumise ja venekeelse vastuse mittevõimaldamise peale. Kaebuse väidetest ja nõudest järelduvalt on tema eesmärgiks vabaneda kohustusest vormistada vastustajale esitatavad pöördumised eesti

ning saada temalt neile vene keelseid vastuseid. Seega tuleb lahendada küsimus, kas niisugune eesmärk on saavutatav või tuleb kaebus tagastada. 4. PS §-s 6 sätestatust tulenevalt on Eesti riigikeel eesti keel.

§ 10

lg 1 ja § 12 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamine eesti

ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Ainus erand sellest reeglist on tehtud

§ 9

lg-s 1 nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest.

§ 9

lg 2 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielanike all Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub kõnealuses vallas või linnas.

§ 9

lg 3 näeb aga ette, et vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel tuleb lähtuda rahvastikuregistri andmetest vastava aasta esimese jaanuari seisuga. 5. Kaebaja viibib käesoleval ajal Jõhvi valla territooriumil asuvas Viru Vanglas. Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusest (edaspidi SMIT) 22.02.2017 Tartu Halduskohtusse saadetud kirja nr 55 kohaselt oli 01.01.2017 seisuga olemas 11 592 Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku ja tema perekonnaliiget või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle elukoht oli Eesti rahvastikuregistri järgi Jõhvi vallas ning 5768 isikut neist oli vene rahvusest. Seega moodustab vene rahvusest elanike osakaal ligikaudu 49,76% ehk veidi vähem kui poole selle valla püsielanike koosseisust. Kaebuses viidatud teistsugused arvandmed olid varasemalt Jõhvi valla kodulehel küll olemas, kuid praegu neid seal enam pole, mis viitab sellele, et tegemist oli eksitusega ja õigeks saab pidada ainult rahvastikuregistri haldajaks olevalt SMIT-lt saadud andmeid. Seega ei ole vene rahvusest isikutel, sealhulgas ka Viru Vanglas viibivatel kinnipeetavatel käeoleval ajal õigust esitada Jõhvi vallas tegutsevatele riigiasutustele vene

koostatud pöördumisi.

§ 10

lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 tulenevalt on kaebajal olenemata keeleoskusest kohustus vormistada oma pöördumised eesti

, tal pole õigust nõuda neile venekeelseid vastuseid ning tuvastamiskaebuse abil ei saa ta kuidagi saavutada teistsugust olukorda. 6. Eeltoodud järeldustel pole kaebajal esitatud kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle eelnevalt juba nimetatud alustele toetudes tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane