KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-543 Kohtuasi T.M. kaebus Vaivara valla menetlusteenistuse 04.11.201

§ 124

lg 1 näeb kohtule ette kohustuse kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendada kaebetähtajaga seotud taotlused.

§ 124

lg 2 tulenevalt peab kohus lõpetama määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

1. Kaebaja on esitanud tema kohta koostatud ettekirjutuse peale tühistamisnõude ning väidab, et see on tähtaegne, sest ta on esitanud õigeaegselt vaide ettekirjutuse vaidlustamiseks ja sai 15.02.2017 lõpliku vastuse selle rahuldamata jätmise kohta. Kaebuse puuduste kohta esitatud täienduses viitas ta 23.11.2016 koostatud vaidele, 14.02.2017 esitatud uuele pöördumisele selle suhtes ja 15.02.2017 saadud vastusele ning väitis, et kuna käesoleval juhul polnud vaide esitamine kohustuslik ja sellele pole antud ka kohustuslikku vorminõuet, ei ole vaide esitamine e-kirja näol välistatud. Kohtule edastatud riikliku järelevalve toimikus nr 16.22/60-2 olevad dokumendid kinnitavad, et 23.11.2016 on kaebaja edastanud ettekirjutuse koostanud ametnikule e-kirja lisana üksnes vene keelse taotluse, milles teatab arhiivist saadud täiendava dokumendi esitamisest, peab seda tõenduseks ehitise seaduslikkuse kohta ja palub see teadmiseks võtta. 14.02.2017 on ta edastanud samale ametnikule vene keelse e-kirja, milles avaldas lootust mõistmisele ja õigele lähenemisele küsimuse lahendamisel ning talle tehtud ettekirjutusse muudatuste sisse viimisel. 15.02.2017 teatas pöördumise saanud ametnik kaebajale e-kirjaga, et vaidluse põhjuseks olev majandushoone on käsitletav ilma õigusliku aluseta püstitatud ehitisena, mistõttu puudub alus muuta ettekirjutusega määratud kohustusi. Sellist vastust ei saa kuidagi pidada vaide rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuseks ning kummagi kaebaja poolt esitatud kirja sisu ei võimalda teha järeldust, et tegemist oli puuduliku vaidega, milles sooviti vaatamata tegelikult kirja pandule hoopis ettekirjutuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist.
2. HMS § 76 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib vaide esitada nii kirjalikult kui suuliselt, kuid selles peab märkima haldusorgani nimetuse, kellele see on esitatud, vaide esitaja andmed, vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, vaide esitaja õiguste rikkumisest tulenevad põhjendused, tema selgelt väljendatud taotlus, kinnitus jõustunud kohtuotsuse puudumise või kohtumenetluse mittetoimumise kohta ning lisatud dokumentide loetelu. Seega ei ole vaidele kehtestatud küll kindlat vorminõuet, kuid olemas on selged sisunõuded. Vastustaja poolt kaebetähtaja küsimuses antud selgituste väidetel on kaebaja talle korduvalt erinevates vestlustes teatanud, et on hariduselt jurist ja teab kuidas asju ajada. Interneti vahendusel kõigile avalikult kättesaadavad andmed viitavad, et kaebaja on Narva Esimeses Advokaadibüroos tegutsev vandeadvokaat. See omakorda lubab järeldada, et tegemist on isikuga, kelle puhul võib eeldada nii õigusaktide kui oma õiguste realiseerimise võimaluste tundmist ning arusaamist sellega seotud erinevate toimingute tähendusest ning pidada äärmiselt väheusutavaks, tal puudus teadmine või vähemalt võimalus järele uurida, kuidas ja kuna täpselt tuleb vaie või kaebus esitada ning mida toob kaasa selleks ettenähtud korra mittejärgimine.
3. Lisaks seisukohale kaebuse tähtaegsusest on kaebaja esitanud ka alternatiivse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse põhjendades seda väitega, et vastustaja tegevusetus andis lootuse, et haldusmenetlus ei ole veel lõppenud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 71 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need põhjused tuvastab. Seejuures on kohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukoht, et mõjuvate põhjustega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud, kuid siiski võimalik. Kaebusest ja sellele lisatud täiendusest ei nähtu, et käesoleva juhtumi puhul oleks tegemist mingi erandlikku lähenemist vajava olukorraga. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt lubab kaebaja isikuga seonduv eeldada, et ta on piisavalt kursis nii haldus- ja kohtumenetlust reguleerivate õigusaktide sisu, kui oma õiguste ulatuse ja realiseerimise võimalustega ning on olnud nende kaitsmisel ise hooletu ega oma seetõttu kaebuse esitamise tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjuseid. Kaebaja poolt tähtaja ennistamise taotluse juurde esitatud põhjendustest lähtuvalt peab kohus siinkohal vajalikuks selgitada, et ehitusseadustikust tulenevate nõuete kontrollimise käigus tehtud ettekirjutus tähendab, et riiklikus järelevalvemenetluses on tuvastatud rikkumised ning esitatakse tingimused, kuidas täpselt ja milliseks tähtajaks tuleb need kõrvaldada. Seega pole tegemist vastavat haldusmenetlust lõpetava haldusaktiga, sest kaebajale on alles määratud aeg, et ta saaks temalt nõutud dokumentide abil ehitise nõuetele vastavust tõendada või nende esitamise võimatuse korral ehitis lammutada ning seeläbi talle pandud kohustused ära täita. Menetlus lõppeb alles siis, kui ettekirjutus on ühel selles ettenähtud viisidest ära täidetud. 8.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Kaebaja väidetel sai ta vaidlustatud ettekirjutuse kätte 07.11.

1. tegelikult nähtub eespool juba nimetatud järelevalve toimikust, et on vaidlusalune ettekirjutus koos hoiatusega talle allkirja vastu kätte antud juba nende koostamise päeval ehk 04.11.
2. Seega tuli tühistamisnõudega kaebus halduskohtule edastada hiljemalt 05.12.
3. Käesolev kaebus on koostatud 08.03.2017, kui selle esitamise tähtaeg oli juba ammu möödunud.
4. Eeltoodud põhjustel on kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja on ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega ega ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks selle õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Vastav taotlus tuleb täielikult rahuldamata jätta ja kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 kohaselt lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane