Obsah (8)

§ 224§ 236§ 2§ 169§ 223§ 69§ 16§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7167 Väärteoasi Roman Siimani väärteoasi

§-de 224 lg 2, 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 13.09.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003273 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Roman Siiman (isikukood 37511225237, elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Roman Siiman’i kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 13.09.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003273, millega määrati Roman Siiman’ile KarS § 63 lg 1 ja § 63 lg 3 kohaldades

§ 224

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks ja

§ 236

lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 1 Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK.

1. 22.08.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E Õ väärteoprotokolli nr AB1461704 väärteoasjas nr: 2590,16,003273 Roman Siimanile. Väärteoprotokolli kohaselt Roman Siiman 10.07.2016 kella 04.00 paiku Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn ringristmikul, liikudes Rakvere suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,69 +/- 0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0072, taatlustunnistuse number TTRC-16-
2. Juht ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara ning tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa tema taga peatunud sõiduautole xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud K K (xxxx). Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 69 lg 3, § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 169 lg 5 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti

§ 224lg 2, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik Roman Siiman väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 13.09.2016 otsusega väärteoasjas nr: 2590,16,003273 määrati menetlusalusele isikule Roman Siimanile, juhindudes KarS § 63 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3,

§ 224

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks ning

§ 236

lg 1 alusel määrati Roman Siimanile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Otsuse kohaselt Roman Siiman 10.07.2016 kell 04.00 Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,69 +/- 0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0072, taatlustunnistuse nr TTRC-16-

1. Juht ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara ning tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa tema taga peatunud sõiduautole xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud K K (xxxx). Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 06.10.
3. 04.10.2016 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku Roman Siimani kaebus kohtuvälise menetleja 13.09.2016 otsusele väärteoasjas nr: 2590,16,
4. Kaebuse kohaselt ei nõustu Roman Siiman otsusega, kuna ei tunnista oma süüd. Menetlusalune isik leiab, et ei ole tõendatud tema osalemine väärteo toimepanemisel. Menetlusalune isik palub 2 tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr: 2590,16,
5. Kaebusele oli lisatud menetlusaluse isiku Roman Siimani taotlus riigi õigusabi saamiseks.
6. 29.11.2016 kohtule saabunud vastuskirjas Roman Siimani kaebusele märgib kohtuvälise menetleja esindaja, et

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju K K, seega

§ 2p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas.

Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega kui ka osaliselt menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad

alusel ning olukorras, kus menetlusalune isik pidi olema teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, pidi olema ka teadlik juhi kohustusest peale liiklusõnnetust, ehk antud olukorras kohustusest teavitada juhtunust politseid, kuna varalise kahju saaja ei olnud teada. Juhtunust teavitamise asemel aga menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, jättes seega

§ 169lg 5 nõuded täitmata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega liiklusõnnetuse, olles sellest teadlik, kuid enne sündmuskohalt lahkumist jätab juhtunust teavitamata, tuleb seda käsitleda tahtlikult toime pandud õigusrikkumisena ning eelnevalt toime pandud süülise teo varjamisena, millel puudub õigustus.

§ 223

lg 1 sätete kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 sätete kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 2 sätete kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja arvestab karistuse määramisel isiku poolt süü tunnistamist aga ka asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis. Karistuse määramisel arvestatakse ka asjaolu, et

§ 224

lg 2 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod pani menetlusalune isik toime tahtlikult. Tuginedes eeltoodule palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta otsus väärteoasjas 2590,16,003273 muutmata ja Roman Siimani kaebus rahuldamata.

1. Viru Maakohtu 09.12.2016 kohtumäärusega jäeti rahuldamata menetlusaluse isiku Roman Siimani taotlus riigi õigusabi saamiseks, kuna kohus leidis, et Roman Siiman on võimeline ise oma õigusi kaitsma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.
2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 8.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 33

lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 169

lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule Roman Siimanile on väärteoasjas nr: 2590,16,003273 määratud karistused selle eest, et ta 10.07.2016 kell 04.00 juhtis Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võsu alevikus Mere tänaval mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg ning et ta juhina ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, veendumata tagurdamisel selle 4 ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa tema taga peatunud sõiduautole xxxx, põhjustades oma tegevusega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud K K (xxxx). Samuti lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Roman Siimani poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel, tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Roman Siimani poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine liiklusõnnetusest politseile teatamise nõudeid rikkudes, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusaluse isiku Roman Siimani 22.08.2016 antud ütlustest (tl 16) nähtub, et see oli vist juunikuus sellel aastal, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, kui ta läks Tapalt koos tuttava V, kelle perenime ta ei teadnud, Võsule peole. Võsule läksid nad sõiduautoga xxxx, mille reg nr ta ei teadnud. See auto kuulub V, tema seda endale ostnud ei ole. Nad läksid Võsule baari. Ta ei mäletanud, mis kell nad Võsule täpselt jõudsid, see võis olla kella 22.00 ja 23.00 vahel. Kui nad Võsule sõitsid, siis juhtis autot V. Nad olid Võsule jõudes mõlemad kained. Ta täpselt ei mäletanud, kas nad olid mõlemad baaris, tema vist jõi viina, täpselt ei teadnud kui palju. Seda, mida V jõi ja kui palju, ta ei teadnud. Mingi aeg, kellaaega ta ei mäletanud, otsustas ta autosse magama minna, õues oli siis veel pime. Ta läks ette kõrvalistmele magama. Seda, kus V sellel ajal oli, ta ei teadnud. Järgmine hetk, mida ta mäletab, nad olid kuskil Tapal, ta oli samas autos kõrvalistme peal ning teda äratasid üles politseinikud. Õues oli siis valge juba, oli vist hommik. Politseinikud rääkisid talle midagi mingist liiklusõnnetusest ning lasid tal ka puhuda, ta pani veel allkirjad ka. Tol õhtul tema seda xxxx ei juhtinud ja liiklusõnnetust ei põhjustanud. Tunnistaja S P 23.07.2016 antud ütlustest (tl 17-18) nähtub, et see oli 10.07.2016, kui nad olid sõpradega Võsul peol. Kella 04.00 ajal hakkasid nad minema koju. Tema läks koos M I Võsule suvilasse. Nad jalutasid O-Kõrtsi juurest läbi metsa ja liikusid Võsu ringtee suunas. Enne ringteed kõndisid nad kõnnitee peal ja nägid, et Võsult liikus Rakvere poole xxxx, milles olid nende sõbrad, kellega nad eelnevalt olid koos peol ja kes pidid minema Rakveresse. Nad nägid, et xxxx ees liikus musta värvi xxxx. Enne seda ringteed nägid nad koos M, et see xxxx jäi ringtee peale seisma ning xxxx, mille roolis oli sõbranna K, jäi seisma selle xxxx taha. Nad veel mõtlesid, et xxxx juht ei tea, kuhu ta sõitma peab. Ja siis tagurdas see xxxx K autole otsa. Nemad olid M sel hetkel ringteest veidi Võsu poole, seal kus on teadete tahvel. Kohe pärast kokkupõrget see xxxx sõitis Rakvere poole. K autos olnud sõber M helistas politseisse. Nemad M ei näinud xxxx sisse ega näinud selle juhti, samuti oli autol taga toonklaas. Tunnistaja V E 23.07.2016 antud ütlustest (tl 19-20) nähtub, et see oli 10.07.2016 öösel, kellaaega ta ei mäletanud, kuid see oli kindlasti peale südaööd, kui ta läks koos oma sõbra Roman Siimaniga Võsule peole. Nad läksid sinna temale kuuluva sõiduautoga xxxx reg nr xxxx, mille ta müüs Romanile umbes kuu aega tagasi, kuid müügilepingut nad ei vormistanud 5 ning Roman ei ole seda enda nimele võtnud. Kui nad Võsule läksid, siis juhtis autot Roman. Ta ei teadnud, kas Roman oli kaine. Tema oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuid kui nad Võsule jõudsid, siis ta enam alkoholi ei tarvitanud. Auto jätsid nad Võsule Ukulele baari juurde. Roman läks sinna baari, tema vaatas ka korraks baari sisse, kuid kuna seal olid ainult noored, siis otsustas ta minna autosse magama. Ta läks autosse tagumise istme peale magama. Umbes kella 04.00 ajal tuli Roman autosse ja ta ütles Romanile, et ei ole mõtet sõita. Roman oli purjus, kui autosse tuli. Ta tõusis istmelt üles ning istus tagumise istme peale paremale poole kõrvalistuja taha ning kinnitas ka turvavöö. Seda ta ei teadnud, kas ka Roman oma turvavöö kinni pani. Roman hakkas Võsult välja sõitma Rakvere poole. Tema vist magas sel ajal. Järgmine hetk ärkas ta mingi põksu peale. Roman ütles, et ta sõitis vist mingile autole otsa. Nad olid sel hetkel vist veel Võsul, kuskil ringtee juures vist. Siis hakkas Roman pärast seda Rakvere poole kihutama, öeldes, et neid aetakse taga. Nad olid jõudnud Võsult Rakvere poole sõita võib-olla 2 km, kui ta nägi, et spidomeeter näitas kiiruseks 130 km/h, ja siis ta ütles Romanile, et ta juhib ise autot, kuna tahab tervelt koju jõuda. Nad jäid tee äärde seisma ja siis hakkas tema xxxx juhtima, Roman istus kõrvalistmele. Kui Roman baarist tuli ja autorooli istus, siis ta ei näinud, et Romanil oleks mingit alkohoolset jooki kaasas olnud, samuti ei olnud neil endal autos alkoholi kaasas. Kohe pärast seda, kui tema autot juhtima hakkas, jäi Roman kõrvalistme peal magama ning magas seni, kuni nad Tapale jõudsid. Alkoholi Roman kuni politsei saabumiseni ja ka pärast seda rohkem ei tarvitanud. Võsult sõitsid nad otse Haljalasse ja sealt Rakveresse ning edasi Tapale tema elukohta. Kui ta oma maja juurde jõudis Tapal, siis peatas neid politsei. Selgus, et ka tema ei olnud veel päris kaineks maganud. Roman on talle hiljem öelnud, et tema midagi omaks ei võta. Tunnistaja R L 15.07.2016 antud ütlustest (tl 21-22) nähtub, et 10.07.2016 olid nad Võsul sõpradega peol. Nad olid tema sõbranna K K autoga xxxx. Veidi enne kella 04.00 hommikul hakkasid nad Võsult tagasi Rakveresse sõitma. Sõitu alustasid nad O-Kõrtsi juurest. Xxxx juhtis K, tema oli ees kõrvalistmel, taga vasakul oli T T, taga keskel oli H Ü ja taga paremal oli M R. Turvavööd olid neil kinnitatud. Kui nad olid kõrtsi parklast välja sõitnud, pöörasid nad paremale Rakvere poole, liikusid ilmselt 30 km/h, kuna seal on vastav kiiruspiirang. Veidi aja pärast nad nägid, et nende ees liikus musta värvi vanem sedaankerega Xxxx, mis liikus samuti Rakvere poole. Talle tundus, et see auto liikus aeglasemalt kui 30 km/h. Nad liikusid selle auto järel üle väikse silla. Selle xxxx sõidustiil oli väga kahtlane, ei sõitnud oma sõidurajal kindlalt, vaid „vingerdas teel“. Kõik nende autos olnud inimesed said aru, et selle xxxx juhiga on midagi valesti, et äkki on juht joobes. Tema oli selle xxxx sõidustiilist väga häiritud ning veidi enne Võsul olevat ringristmikku lasi signaali. Peale seda jäi nende ees liikunud xxxx ringristmiku peal seisma, nemad jäid oma autoga veidi enne ringteed seisma. Nad nägid, et xxxx süttisid tagurdamistuled ning kohe pärast seda hakkas see auto tagurdama. Nende sõidukite vaheline kaugus võis sel hetkel olla umbes 3 meetrit. Siis see xxxx tagurdas nende xxxx otsa ning kohe pärast seda sõitis otse Rakvere poole. Selle xxxx reg nr oli xxxx, sellel autol oli tagumine klaas toonitud, võib-olla olid tagumised küljeklaasid ka, kuid täpselt ta ei mäletanud. Enne liiklusõnnetuse toimumist, kui see xxxx nende ees liikus, siis talle tundus, et autos on 2 isikut ees, kuid seda, kas tagaistmel ka keegi oli, ta aru ei saanud. Nemad tulid pärast liiklusõnnetust autost välja ning M helistas politseisse. Kogu sündmust nägid pealt ka nende sõbrad S P ja M I, kes jalutasid samal ajal ringristmiku juures oleval kõnniteel. Eelnevalt olid nad nendega koos peol, kuid nemad lahkusid sealt jalgsi, kuna ööbisid suvilas. Liiklusõnnetus juhtus kella 04.00 paiku. Enne liiklusõnnetuse toimumist arutasid nad autos olnud sõpradega, et peaks politseisse helistama, kuna selle xxxx juht on ilmselt joobes. Tunnistaja K K 14.07.2016 antud ütlustest (tl 23-24) nähtub, et 10.07.2016 olid nad Võsul sõpradega peol, tema oli kaine rool. Nad olid tema isikliku sõiduautoga xxxx reg nr xxxx. Veidi enne kella nelja hommikul hakkasid nad tagasi Rakveresse sõitma. Koos temaga olid R L, kes 6 istus ees kõrvalistmel, tagaistmel paremal istus M R, tagaistmel keskel istus H Ü ja tagaistmel vasakul istus T T. Autot juhtis tema ja turvavööd olid neil kinnitatud. Liikuma hakkasid nad Võsult O-Kõrtsi eest. Seal olid veel nende 2 sõpra S P ja M I, kes läksid jalgsi sealt ära, sest neil on seal lähedal suvila. Nad liikusid kõrtsi juurest mööda Võsu tänavaid Rakvere suunas väikse silla poole (seal sillal on Võsult välja liikuvatel sõidukitel eesõigus). Enne seda silda nägi ta, et tema ees liigub tumedat värvi sedaankerega xxxx, mis liikus väga aeglaselt. Ta arvas, et xxxx on just kuskilt hoovist välja sõitnud ja ei ole jõudnud kiirendada. Ta liikus Xxxxe järel üle silla. Siis hakkas see Xxxx tema ees veidi kiiremini sõitma ning liikus oma suunavööndis ja vingerdas, sõidustiil oli väga ebakindel (see oli veidi enne ringristmikku). Ta liikus selle auto järel ringristmiku poole ning see Xxxx jäi ringristmiku peal seisma. Tema peatas oma auto enne ringteed selle koha peal, kus peab ringil liikuvatele sõidukitele teed andma. Ta alguses arvas, et see Xxxxe juht jäi seisma selleks, et vaadata, kus kohast maha sõita, et ilmselt ei ole tegu kohalike inimestega. Siis nägi ta, et selle Xxxxe tagurdustuled süttisid ja mõtles veel hetkeks, et tahab autot sirgeks ajada, et oleks mugavam Rakvere poole maha sõita. Siis järsku see Xxxx hakkas väga kiiresti tagurdama. Ta isegi ei jõudnud reageerida, et oma autoga eest ära tagurdada. See Xxxx tagurdas tema autole otsa ning kohe pärast seda sõitis kiiresti Rakvere poole. Seal ringristimiku kõrval oli ka kõnnitee ning eelnevalt kõrtsist lahkunud sõbrad S ja M kõndisid liiklusõnnetuse hetkel seal peal, nähes kõike pealt. Kohe pärast liiklusõnnetust karjus ta sõpradele selle Xxxxe registreerimisnumbri, see oli xxxx. Kohe pärast avariid helistas M politseisse ja andis ka selle Xxxxe numbri. Nad jäid koha peale politseid ootama. Inimestest keegi liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada ei saanud. Tema ei saanud aru, mitu inimest selles Xxxxes oli, samuti ei näinud ta, kes seda juhtis. Tema arvab, et selle Xxxxe juht oli purjus, kuna tema sõidustiil oli selline. Samuti mõtlesid nad sõpradega enne avariid, et peaks politseile teada andma, et selle Xxxxe roolis on juht joobes. Ilmastikutingimused liiklusõnnetuse hetkel: teekate kuiv asfalt, sademeid ei olnud, õues oli valge aeg. Liiklusõnnetus võis juhtuda kella 04.00 ajal, sest M helistas politseisse kell 04.
2. Tema autol olid liiklusõnnetusejärgselt järgmised vigastused: eesmisel põrkeraual värvikahjustused ja deformeerunud, esiklaasis vasakul pool mõra. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 25 ja tl 25 pöördel) nähtub, et 10.07.2016 kell 05.34 allutati xxxx kontrollile Roman Siiman, kasutades indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A
3. Indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev: 10.09.
4. Indikaatorvahendi näit 0,71 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja sellele lisatud tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 26) nähtub, et 10.07.2016 kell 05.36 allutati kontrollile (alkoholijoobe tuvastamisele) Roman Siiman ning kasutades tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0072 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-16-00109), mõõdeti Roman Siimani väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks lugemiks 0,69 mg/l laiendmääramatusega 0,05 mg/l, mis teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 0,64 mg/l. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, sinna juurde kuuluvatest fototabelitest ja skeemist (tl 27- 32) nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asub Lääne-Viru maakonnas Võsu alevikus Mere tn ringristmikul. Vaatlus on läbi viidud valgel ajal Liiva tn poolt suunaga Rakvere tee. Vaadeldud on sõiduautot xxxx reg nr xxxx, millel on eesmisel põrkeraual värvikahjustused. Liiklusõnnetuses osales kaks sõidukit: Xxxx reg märk xxxx (tagumisel põrkeraual värvikahjustused) ja xxxx reg märk xxxx (eesmisel põrkeraual värvikahjustused). Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt Xxxx tagurdas otsa tema taga peatunud xxxx ja lahkus sündmuskohalt. 7
5. Kohus hinnanud kõiki kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et menetlusaluse isiku Roman Siimani süü talle esitatud süüdistustes ei ole tõendatud. Menetlusalune isik Roman Siiman ei ole ennast talle esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud, väites, et sõiduauto Xxxx, millega nad õhtul Võsule peole läksid, kuulub tema tuttavale Vile (V E) ja tema seda endale ostnud ei ole. Kui nad Võsule sõitsid, siis juhtis autot V. Nad olid Võsule jõudes mõlemad kained. Tema jõi baaris vist viina ja mingil ajal läks autosse kõrvalistmele magama. Seda, kus V sellel ajal oli, ta ei teadnud. Järgmine hetk, mida ta mäletas, oli see, et nad olid kuskil Tapal, ta oli samas autos kõrvalistme peal ja teda äratasid üles politseinikud. Tol õhtul tema seda Xxxxt ei juhtinud ja liiklusõnnetust ei põhjustanud. Tunnistaja V E on seevastu andnud ütlusi, et ta läks 10.07.2016 öösel koos oma sõbra Roman Siimaniga Võsule peole temale kuuluva sõiduautoga Xxxx reg nr xxxx, mille ta müüs Romanile umbes kuu aega tagasi, kuid müügilepingut nad ei vormistanud ning Roman ei ole seda enda nimele võtnud. Autot juhtis Roman. Ta ei teadnud, kas Roman oli kaine, tema oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Roman läks Ukulele baari, tema vaatas ka korraks baari sisse, kuid kuna seal olid ainult noored, siis otsustas ta minna autosse magama. Ta läks autosse tagumise istme peale magama. Umbes kella 04.00 ajal tuli Roman autosse ja ta ütles Romanile, et ei ole mõtet sõita. Roman oli purjus, kui autosse tuli. Ta tõusis istmelt üles ning istus tagumise istme peale paremale poole kõrvalistuja taha. Roman hakkas Võsult välja sõitma Rakvere poole. Tema vist magas sel ajal. Järgmine hetk ärkas ta mingi põksu peale, mispeale Roman ütles, et ta sõitis vist mingile autole otsa. Nad olid sel hetkel vist veel Võsul, kuskil ringtee juures. Siis hakkas Roman pärast seda Rakvere poole kihutama, öeldes, et neid aetakse taga. Nad olid jõudnud Võsult Rakvere poole sõita võib-olla 2 km, kui ta nägi, et spidomeeter näitas kiiruseks 130 km/h, ja siis ta ütles Romanile, et ta juhib ise autot, kuna tahab tervelt koju jõuda. Nad jäid tee äärde seisma ja siis hakkas tema Xxxxt juhtima, Roman istus kõrvalistmele. Kohe pärast seda, kui tema autot juhtima hakkas, jäi Roman kõrvalistme peal magama ning magas seni, kuni nad Tapale jõudsid. Kui ta oma maja juurde jõudis Tapal, siis peatas neid politsei. Selgus, et ka tema ei olnud veel päris kaineks maganud. Eeltoodust järeldub, et menetlusaluse isiku Roman Siimani ja tunnistaja V E ütlused on omavahel vastuolus, sealjuures väärib märkimist, et nende ütlused on vastuolus juba alates sellest, kumb neist 10.07.2016 Võsule peole minnes sõiduautot Xxxx reg märgiga xxxx juhtis. Teised tunnistajad on andnud ütlusi, mille kohaselt nad ei näinud, kes sõiduautot Xxxx liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis. Tunnistaja R L ütluste kohaselt tundus talle, kui see Xxxx nende ees liikus, et autos on 2 isikut ees, kuid seda, kas tagaistmel ka keegi oli, ta aru ei saanud. Seega on tunnistaja V E ütlused vastuolus tunnistaja R L ütlustega selle osas, kus keegi sõiduautos Xxxx liiklusõnnetuse toimumise hetkel istus ning seetõttu ei ole põhjendatud lugeda tunnistaja V Erenbuschi ütlusi usutavamateks kui menetlusaluse isiku Roman Siimani antud ütlusi. Kohus leiab, et antud juhul on väärteoasja kohtuvälises menetluses kogutud tõendite hindamisel tekkinud põhjendatud kahtlus menetlusaluse isiku Roman Siimani süüdiolekus, mis KrMS § 7 lõikes 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb tõlgendada tema kasuks, kuna kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada teiste asjas kogutud tõenditega. Kuivõrd kogutud tõenditega ei ole üheselt ja tõsikindlalt tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik Roman Siiman juhtis 10.07.2016 kell 04.00 Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võsu alevikus Mere tänaval mootorsõidukit Xxxx reg märgiga xxxx, siis puudub tema tegevuses

8 §-de 224 lg 2, 223 lg 1 ja 236 lg 1 objektiivne koosseis, mistõttu kohus ei siirdu järgmisele kontrollitasandile – subjektiivne koosseis, õigusvastasuse ja süü tasandile. 11. VTMS § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 2, 120 lg 1, 132 p 3, 133, 134 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Roman Siimani kaebuse, tühistades Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 13.09.2016 otsuse väärteoasjas nr: 2590,16,003273 ning lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 9