← Eesti

2-17-1383/11

Obsah (4)§ 168§ 430§ 432§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2017.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-1383 A.F.’i (seaduslik esindaja A.J

§ 168lg 3). 4. Määrus pooltele kättetoimetada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad pooled esitada

(15)viieteist päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  1. Kohtu menetluses on alaealise A.F. nimel A.J. poolt 27.01.2017 esitatud hagiavaldus, milles ta palub kostja S.F.’ilt hageja kasuks Pärnu Maakohtu 19.11.2010 otsusega nr 2-10-35620 välja mõistetud elatist (2175 krooni ehk 139 € kuus) suurendada alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määrani, so välja mõista igakuine elatis Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, so hetkel 235 € kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. 2-17-1383
  2. 20.03.2017 esitasid pooled kohtule paberil mõlema poole poolt allkirjastatuna 15.03.2017 kuupäeva kandva kokkuleppe, mille kohaselt maksab kostja alates 01.02.2017 hageja seadusliku esindaja kontole elatist 200 eurot. Pooled soovivad kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas lapse huvidega ja heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kohus pidas vajalikuks kompromissi selguse ja täitmise huvides märkida selles täiendavalt: 1) millist kohtulahendit kokkulepe muudab, 2) mis ajaks igakuine elatis peab olema üle kantud (arvestades, et Perekonnaseaduse § 100 lg 4 järgi elatis tuleb maksta ette), ning et 3) muudetud suurusega elatis 200 € kehtib kuni lapse täiealiseks saamiseni (kui hilisem kohtulahend või poolte hilisem kokkulepe elatise suurust ei muuda). Kompromissi kinnitav kohtulahend on täitedokument Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 mõttes ja seda saab pöörata täitmisele kohtutäituri juures. 4. Kohus selgitab asjas menetluse lõpetamise tagajärgi:

§ 432

järgi käesoleva menetluse lõpetamisel ei saa hageja enam täpselt sama nõudega kohtusse enam tulla, kuid kui asjaolud muutuvad, sh hageja vajadused kasvavad ja kostja vabatahtlikult piisavat ülalpidamist ei anna, saab hageja pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmise nõudega. 5. Menetluskuludest.

§ 173

lg 1 järgi peab kohus märkima asja lõpetavas määruse menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooltel menetluskulude osas kokkulepe puudub, seega menetluskulud jäävad iga kulu teinud isiku enda kanda. Kohtu andmetel kohtukulusid asjas siiani tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 2

(2)2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.