4-16-7281/7

4-16-7281 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7281 (2316,16,009777) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Aleksandr Sergiitšuk, ik 38301252226, elukoht: xxxx Liina Sarapuu, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Aleksandr Sergiitšuk süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud ja ositi ärakandmisele kuuluv arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 15.05.
5. Kui menetlusalusele mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti osa pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 28.03.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.09.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1514062 nähtuvalt peeti 08.09.2016 kell 06.04 Tallinnas Xxxxkorteris kinni Aleksandr Sergiitšuk, kelle kontrollimisel indikaatorvahendiga RapidStat Narkotest saadi positiivne näit opiaatidele, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistas end süüdi narkootilise aine tarvitamises. Oli kriminaalasjas pool aastat vahi all, siis lõppes vahistamistähtaega ning vabastati. Töötab Tehnoplastis alates 07.03.
7. Trahve tasub vastavalt võimalustele, võlgnevus on kuskil 2600 eurot, mis valdavalt on kohtukulud. Karistusettepaneku osas soovib märkida, et ei saa töö töttu lihtsalt töölt ära tulla ja istuda 15 päeva, sest kaotaks töö. Sooviks ositi kandmist, et saaks kanda nädalavahetustel. Võimalusel sooviks trahvi mõistmist, sest on saanud hea töökoha ning on jalule saamas. Töötab vahetustega, kaks päeva päeval, kaks päeva öösel. Seetõttu saaks käia vabadel päevadel ära kandmas. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et on väärteo toime pannud, 48 kehtivat karistust, karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seetõttu taotleb karistamist arestiga 15 päeva. Ei vaidle vastu kui määrataks karistuse kandmine ositi. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi ja kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, samuti kiirabikaarti ning teisi väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 08.09.2016 kell 06.40 kasutatud indikaatorvahendiga Rapid Stat Narkotest tuvastati menetlusaluse isiku organismis positiivne näit opiaatidele. Sellele indikaatorvahendi kasutamisele eelnevalt osutas kiirabi menetlusalusele isikule esmaabi. Menetlusalune isik on ise tunnistanud fentanüüli tarvitamist. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, mis kuulub opiaatide gruppi, millisesse kuulub ka fentanüül. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt nii rahatrahvide kui arestidega. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele 2 vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Sellele viitab ka asjaolu, et menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga viimati 18.12.2015 ja arestiga 27.01.
8. Määratud trahvid ning ka varasemad arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seejuures on menetlusalusel isikul suured rahalised kohustused riigi ees, mis koosnevad nii tasumata trahvidest kui ka väljamõistetud menetluskuludest. Uue rahatrahvi mõistmine vaid suurendaks neid kohustusi ega annaks enam oodatud tulemust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista aresti ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Menetlusalune isik taotles aresti kandmise määramist ositi, sest vastasel juhul kaotaks ta töö. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusaluse isiku töögraafik võimaldab karistuse kandmist ositi ning arvestades asjaolu, et alates väärteoprotokolli koostamisest ei ole menetlusalune isik uusi samalaadseid väärtegusid toime pannud, on võimalik määrata menetlusaluse isiku karistuse kandmine ositi pikema aja jooksul, et vältida karistuse kandmise tõttu töö kaotust. Seetõttu rahuldab kohus menetlusaluse isiku taotluse karistuse ositi kandmisele määramise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ 3