4-17-60/5

4-17-60 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-60 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Gunnar Xxxx kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.12.2016 otsusele väärteoasjas nr 2303,16,001433 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: elukoht: xxxx) Gunnar Xxxx (isikukood: xxxx; Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.12.2016 otsus ning lõpetada Gunnar Xxxx suhtes LS § 203 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 08.12.2016 otsusega väärteoasjas nr 2303,16,001433 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist G. Xxxx karistuseks liiklusseaduse (LS) § 203 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt juhtis G. Xxxx 16.11.2016 kell 21.31 Tallinnas Lootsi 13 maja juures mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud (registrikanne peatatud 1 10.08.2016). Sellise tegevusega eiras G. Xxxx LS § 76 lg 1 ja § 77 lg 84 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 203 järgi.
3. Gunnar Xxxx oma kaebuses kohtule palub trahv tühistada. Kaebaja ostis auto samal päeval ning ei osanud arvata, et sõidukil puudub kehtiv registreering. Seda ei olnud kirjas ka müügilepingus. Ta tegi liikluskindlustuse ja käis tehnoülevaatusel, kus tuvastati vajadus korduvülevaatuseks. Ülevaatuse lõppedes olid kõik talle teadaolevad remonditöökojad suletud. Kaebaja elukoht on Soomes, mistõttu otsustas ta sõita Soome, et auto seal ära remontida. Gunnar Xxxx jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik teha kindlustus ja teostada tehnilist ülevaatust registris mitteolevale autole. Ka protokolli teinud piirivalvur ei keelanud tal autoga edasi sõita. Menetlusalune isik nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Menetleja osutab LS §-dele 73-77 ning väidab, et ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukiga võib sõita mööda lühemat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Sõiduauto käis tehnoülevaatusel xxxxOÜ-s, mis asub Tallinnas Ehitajate tee 116 ja sõiduk peatati Lootsi 13 juures. Seega läbis menetlusalune isik enam kui 9 km, ehkki Ehitajate teel ja selle vahetus läheduses asuvad mitmed autoremonditöökojad. Karistuse mõistmisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest ja Riigikohtu praktikast. Isik pani teo toime tahtlikult, karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole. Seega on menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses põhjendatud ja proportsionaalne tema süü suurusega. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
5. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2303,16,001433 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus VTMA § 123 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks aluseks öelnuid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Kahtlusi ei ole selles, et 16.11.2016 kella 21.31 ajal juhtis G. Xxxx D-terminali juures sõiduautot, mis oli registrist kustutatud. Nimetatule ei ole kaebaja ise vastuväiteid esitanud ning seda kinnitab ka politseiametnikust tunnistaja Tanel Ingermaa antud ütlused. Vaidlusi ei saa tekkida ka asjaolus, et sõiduk oli teo toimepanemise hetkel ajutiselt registrist kustutatud. Toodu on leidnud tõendamist väljavõtetega Maanteeameti liiklusregistri ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELF) veebilehelt. Kaebaja on leidnud, et tema ei ole tegu toime pannud, sest oli sõiduki ostnud samal päeval ning automüüja, liikluskindlustust sõlmiv ettevõte ega ülevaatuspunkt ei teavitanud teda sellest, et sõiduk on registrist kustutatud. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta. Ostetud auto oli üle 20 aasta vana (esmane registreering 01/1996) ja ostjale pidi olema ütlematagi selge, et enne sellise autoga sõitma asudes peab kontrollima, kas auto on registris. Kuivõrd automüügi kuulutuses oli auto registreerimisnumber ja VIN-kood, ei olnud raske Maanteeameti ja ELF teeninduse kaudu sellist infot leida. Kaebaja on ise esitanud Maanteeameti e-teeninduse väljavõtte, millest 2 selgub, et sõiduki registrikanne on alates 10.08.2016 peatatud ning sõiduk kantakse registrisse alles peale tehnoülevaatuse läbimist ja kindlustuslepingu sõlmimist. Seega on kindlaks tehtud, et mootorsõiduk oli registrist kustutatud ning isik oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema, mistõttu kaebaja on rikkunud LS § 76 lg 1 ja § 77 lg 84 nõudeid ja pannud toime LS § 203 järgi kvalifitseeritava teo. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
7. Mis puudutab isiku karistamist, siis kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja piisavalt arvestanud G. Xxxx süü suurusega ega süüdlase isikuga, keda mõistetav karistus peaks mõjutama mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kohtu hinnangul on G. Xxxx esitanud piisavalt dokumentaalseid tõendeid, kinnitamaks, et ostis auto rikkumise toimepanemise päeval, sõlmis liikluskindlustuse ja käis tehnoülevaatusel. Kaebaja on juba väärteoprotokolli koostamise ajal selgitanud, et ostis auto samal päeval 3 tundi tagasi ning ei teadnud, et miskit veel puudu on. Kaebusele on lisatud müügileping, sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart ja liikluskindlustust puudutavad andmed, mis kõik kannavad kuupäeva 16.11.
8. Kaebaja on selgitanud, et kavatses auto viia Soome, kus ta alaliselt elab ja lasta auto seal ära remontida. Seega ei ole kaebaja süü kuigivõrd suur. Karistusregistri andmetest tulenevalt ei ole G. Xxxx varem karistatud. Kohtu hinnangul on isik selle asja menetluse käigus juba aru saanud oma teo keelatusest ning on alust arvata, et suudab ka trahvi maksmata edaspidi olla hoolsam ja käituda õiguskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G. Xxxx süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Seega tuleb antud asjas väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ei ole menetluse lõpetamine sellisel alusel vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
9. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3