KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-496 AN kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebaja kambrisse dušš; kaebaja kasutusse ratastool, invatualett, jalutuskepp, tasuta veekeedukann, määrata hooldaja, võimaldada hoovi peal jalutada ning kanda karistust Tartu Vanglas. Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-496 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla jättis 09.01.2017 vastusega nr 5-8/16/27579-2 rahuldamata AN taotlused kambrisse duši ehitamiseks; ratastooli, invatualeti ja jalutuskepi saamiseks; tasuta veekeedukannu saamiseks, hoovi peal jalutamise võimaldamiseks; hooldaja määramiseks ning Tartu Vanglas karistuse kandmiseks. Tallinna Vangla jättis 27.02.2017 vaideotsusega nr 515/17/38-2 AN vaide rahuldamata.
- AN esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.02.2017 vaideotsuse nr 515/17/38-2 tühistamiseks. AN ei nõustu sellega, et mitu taotlust on lahendatud ühes vastuses ning vastust ei ole põhjendatud. Kaebajat diskrimineeritakse.
- Tallinna Halduskohus tagastas 13.03.2017 määrusega kaebuse. 3-17-496 Vangla võis otstarbekuse huvides lahendada taotlused ühes vastuses. Ükski taotlus pole jäänud lahendamata ja vastust on piisavalt põhistatud. Vaide lahendamisel on vangla järginud menetlusnorme, sh põhjendamiskohustust. Kaebusest ei nähtu, et vangla arst oleks teinud ettekirjutuse kaebajal jalutuskepi, ratastooli või invatualeti vajaduse kohta, mille kättesaamist või kasutamist vangla takistaks. Meditsiinilise abivahendi vajaduse otsustab arst eraõigusliku suhte raames ning selle otsustusega seonduvalt saab kinnipeetav kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse korras. Ka ei nähtu kohtule esitatud materjalist, et kaebaja vajaks hooldajat. Seega ei ole nende nõuete osas kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Vangistusseadusest (VangS) ega selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene, et vanglas kinni peetavale isikule tuleb tagada kambris duši kasutamise võimalus. Kaebaja ei väida, et vangla rikub VangS § 50 lg-s 2 sätestatud kohustust võimaldada kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Kaebusest ja vanglale esitatud taotlusest ei nähtu, et vangla oleks rikkunud VangS § 55 lg-s 2 sätestatud kohustust võimaldada vähemalt tund aega jalutuskäiku värskes õhus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda just jalutushoovis jalutamist. Lisaks tuleb selgitada, et Tallinna Halduskohus juba menetleb haldusasjas nr 3-16-2285 kaebaja nõuet vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks muu hulgas seoses asjaoluga, et vangla ei võimalda kaebajale suuremat jalutamisaeda. Haldusasjas nr 3-16-2069 menetleb kohus kaebaja nõuet vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt kartserihoone jalutusbokside tingimustega. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda kambrisse vangla kulul veekeedukannu. Kinnipeetav võib isiklikku elektriseadet kambris omada, kuid vangla ei ole kohustatud talle seda soetama. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale karistuse kandmiseks sobivat vanglat. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks kaebaja paigutamisel rikkunud VangS ja selle alusel antud õigusaktide sätteid.
- AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja vanglale esitatud taotluste rahuldamise nõuded on perspektiivitud ning vaidlused meditsiiniliste otsustuste üle ei kuulu halduskohtu pädevusse. Taotluste rahuldamata jätmist on Tallinna Vangla oma 09.01.2017 vastuses nr 58/16/27579-2, 27.02.2017 vaideotsuses nr 5-15/17/38-2 ja 07.03.2017 vastuses kohtunõudele asjakohaselt, põhjalikult ning õiguslikult korrektselt motiveerinud. Kaebaja pole näidanud, kuidas halduskohus eksis asjaolude tuvastamisel või õiguslike hinnangute andmisel. Pelgalt mittenõustumine vangla otsuste ja halduskohtu määruse põhjendustega ei ole halduskohtu määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 2
(2)