lg 1 kohaselt saab kohus tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Riigikohus on märkinud, et ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina
lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-72-13, p 14, 3-1-114-13, p 10). Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist
lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-14, p.12). Tulenevalt
§-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 26). 3.3 Apellant asub seisukohale, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Süüdistusakti punktis 6 on loetletud need tõendid, millega süüdistuse hinnangul on Sergei Sadovnikov süü tõendatud. Nimistus ei ole märgitud kannatanu tsiviilhagi, vaid on loetletud dokumendid, mis olid seotud kindlustusjuhtumi lahendamisega. Kohtutoimikus puudub õigusaktides sätestatud nõuetele vastav tsiviilhagi, täpsemini öeldes – tsiviilhagi ei olnud kohtutoimikus. Analoogselt süüdistusaktis märgitule, olid ka kohtutoimikus dokumendid, mis olid seotud kindlustusjuhtumi lahendamisega.
Seega on maakohus lahendanud tsiviilhagi olukorras, kus tsiviilhagi ei ole kohtule esitatud ehk tegemist on kriminaalmeneltusõiguse olulise rikkumisena. 3.4 Kaitsja hinnangul ei toeta videosalvestuselt nähtu Sergei Sadovnikovile esitatud süüdistust vaid kinnitab, et ta ei ole toime pannud süüdistuse kirjeldatud kuritegu ja seda eelkõige alljärgneval põhjustel: videosalvestuselt näha on, et kaks kohtumenetluses tuvastamata isikut on toime pannud varguse. Siinkohal märgib kaitse, et videosalvestusel puudub kuupäev. Isikud on end varguseks korralikult ette valmistanud – näomaskid (peakattega), riietuski sarnane. Isikutel on kindad käes. Eriti ilmekalt on see näha videosalvestuse ajaskaalal 18:38 – 18:40, 25:25 – 25-
lg-st 3 ning kujutab endast kohustust tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus viimase kasuks. Kaitsja hinnangul ei ole ei saa tõsikindlalt väita, et varguse toime pannud isikud on kuriteo toimepanemise ajal jätnud angaaris nr 3 olevatele konteinerite küljeseintele oma bioloogilist materjali. Sergei Sadovnikov kohtus antud ütluste kohaselt on ta viibinud angaaris nr 3, kus töötab tema ema ning ta on teda ka abistanud. Selles osas riimuvad Sergei Sadovnikov ütlused tunnistaja MS ütlustega. Samuti riimuvad süüdistatava ütlused MS ütlustega seoses suitsetamisega angaaris nr
lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-14, p.12). 3.7 Kaitsja leiab, et ebaõige ja põhjendamatu on maakohtu järeldus, mille kohaselt valvekoer varguse toimepanemise ajal ei haukunud. Maakohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et valvekoer haugub võõraste inimeste peale. Samuti on üldteada olev asjaolu, et koerad hauguvad ka siis, kui keegi võõras inimene liigub teisel poolt aeda või möödub transpordivahend. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et varguse toimepanemise ajal koer ei haukunud ning sellest tulenevalt teinud ka ebaõige järelduse, mille kohaselt on vargus toime pandud kahe valvekoerale tuttava isiku poolt – kas töötajad või siis endised töötajad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on menetluse käigus võetud DNA võrdlusproovepaljudelt isikutelt, sh kannatanu töötajatelt ning kedagi neist ei ole seotud vargusega ehk siis süüdistuse kohaselt pidi vähemalt üks varguses osalenud isik olema valvekoerale võõras. Puudub vaidlus selles, et varguse toimepanemiseks oli vajalik ka transpordivahend, mis ei saanud olla kindlasti sõiduauto (arvestades varastatud esemete mahtu ja kaalu). Seetõttu pidi valvekoer vähemalt haukuma siis, kui varguses kasutatud transpordivahend lähenes kannatanu territooriumile ning seeläbi oleks ka valvur üles ärganud (kui ta üldse magas). Siinkohal juhitakse ringkonnakohtu tähelepanu tunnistaja ED soovimatusele osavõtta kriminaalasja arutamisest ning tema kui tunnistaja suhtes tuli kohaldada sundtoomist. Ka tema poolt kohtus antud ütlused ei ole veenvad, tema magas ega tea midagi. Samas on ka tema kinnitanud, et koer võõraste peale haugub. 3.8 Maakohus, hinnates süüdistatava vestlusi ES-ga, on teinud ebaõige oletuse Kaitse juhib ringkonnakohtu tähelepanu Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 16.03.2015 aastal kriminaalasjas nr 3-1-1-10-15 tehtud otsuse punktidele 14.3 ja 15. Osundatud Riigikohtu otsusest tulenevalt ei ole antud kriminaalasjas võimalik kuidagi sedastada, et Sergei Sadovnikovi ja ES telefonivestlused olid seotud karusnahkade vargusega. Maakohus on võtnud endale sisuliselt süüdistaja rolli ning asunud täitma tõendite vähesusest tingitud tühimikke ning sisustanud ebaõige oletusega Sergei Sadovnikovi ja ES vestlust ehk tegemist on kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega
5 PROKURÖRI SEISUKOHT:
lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Nimetatud alusel ei jäeta tunnistaja ütlused tõendikogumist välja tervikuna, vaid tõend ei ole üksnes see osa, millest tunnistaja on teadlikuks saanud teise isiku vahendusel. Samas aga ei ole kaitsja kohtuistungil maakohtus vaidlustanud ei AP ütluste tõendina vastuvõtmist tervikuna ega esitanud vastuväiteid tõendile
lg 21 lähtuvalt ega ole apellatsioonis selgitanud millisel põhjusel ei ole ta antud küsimust varem vaidlustanud. Lisaks on kaitsja juba ise oma apellatsioonis leidnud, et asjaolu, et AP ütlused võivad sisaldada kuuldusi, ei ole kindel, kuivõrd märgib, et AP võib olla on kuulnud teatud asjaolusid teistelt isikutelt. 4.5 Apellant on märkinud, et süüdistusakti tõendite loetelus ei ole märgitud tsiviilhagi ja tsiviilhagi ei olnud kohtutoimikus, mistõttu tsiviilhagi on lahendatud olukorras, kus seda ei ole kohtule esitatud. Pean vajalikuks selgitada, et tõepoolest ei olnud tsiviilhagi süüdistusakti tõendite loetelus, kuivõrd see ei ole tõend. Tsiviilhagi kohta on märge tehtud süüdistusakti punkti 3. Esitasin tsiviilhagi kohtule koos süüdistusaktiga ning tsiviilhagi koopia nii kaitsjale ja süüdistatavale. Kohus on ka kohtu alla andmise määruses nimetatud asjaolu välja toonud ning tsiviilhagi menetlusse võtnud. Kui prokurör ei oleks kohtule tsiviilhagi esitanud, ei oleks kohus saanud ka seda menetlusse võtta, mistõttu ei vasta kaitsja seisukoht tõele. Prokurör leiab, et käesoleval juhul Harju Maakohus ei ole tõendite hindamisel vigu teinud ning apellant heidab kohtule ette asjaolu, et tõendite hindamisel on kohtul kujunenud siseveendumus, et Sergei Sadovnikov pani toime temale süüksarvatud teo. Selline etteheide ei saa aga olla aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks.
lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning teeb selle hindamise tulemusel kohtuotsuse, mida Harju Maakohus on ka käesoleval juhul teinud. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega, prokuröri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 5.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, mis puudutab taotlust tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Sisuliselt leiab kaitsja, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
Ringkonnakohus loeb maakohtu otsuses toodud põhjendused piisavaks, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu
Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-163-14 toodud uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav
Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (
lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse 7 olulise rikkumisena
lg 2 mõttes.
lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad
Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (
) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 6. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja Sergei Sadovnikovi õigeksmõistmist. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonis toodud järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud
Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et
lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel
lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-407). Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate tunnistajate MS, VP, OP, AG, ED, ST, PS ja AP ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava poolt antud erinevatest ütlustest. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Maakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 6.1 Kaitsja heidab apellatsioonis ette seda, et Sergei Sadovnikov mõisteti süüdi sisuliselt kaudsete tõendite põhjal, mistõttu jäi püsima kahtlus tema süüs. Kolleegium märgib, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Riigikohus on asunud seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-10, p-d 9-10). See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse
lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis, mida maakohus käesoleval juhul ka tegi. Maakohus on hinnanud Sergei Sadovnikovi süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohus ei näe siis õiguslikke minetusi ning paljude otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Lisaks nähtub maakohtu otsusest, millist täiendavat sisulist teavet tõendamiseseme asjaolude kohta on võimalik kaudsete tõendite pinnalt saada. Seejuures peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 31-1-38-11, milles märgitud, et arvestades süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuritegude tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. 6.2 Apellant leiab, et kaitseversioon tuleb lugeda süüdistusversioonist eluliselt usutavamaks. Apellant on läbivalt apellatsioonis maakohtule ette heitnud, et maakohtu motiivid ei ole 9 eluliselt usutavad, arusaadavad ja asjakohased. Samas põhinevad enamjaolt põhjendused, miks tuleb kaitseversiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusväiteid, elulisel usutavusel. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina
lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab
lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust elulisele usutavusele, vaid maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi tunnistajate ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo osas ning rõhutab, et ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kolleegium leiab üksmeelselt, et hinnates tunnistajate ütluste tõepärasust ja tõsiseltvõetavust kogumis ja koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega, on süüdistatava Sergei Sadovnikovi süü leidnud tõendamist täies mahus. Nii osutavad kohtuistungil uuritud tõendid kogumis süüdistatava Sergei Sadovnikovi tegevusele, mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos kogu mahus. 6.3 Apellant asub seisukohale, et tunnistaja AP ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Samuti on tunnistaja ütluste näol tegemist ütlustega, millest ta on saanud teadlikuks teiste isikute vahendusel. Kokkuvõtvalt leiab apellant, et tegemist on lubamatu tõendiga. Kolleegium märgib, et süüdistatav ega tema kaitsja ei märkinud maakohtu istungil, et tunnistaja AP ütlused ei oleks lubatav tõend. Maakohtus ei ole süüdistatav ega kaitsja tõstatanud tõendite, st AP ütluste usaldusvääruse küsimust. Kaitsja ei vaielnud vastu nimetatud tõendi avaldamisele. Vastuväiteid, märkusi ei olnud, seega oli tegemist lubatava tõendiga (kd 2 lk 16). Siinkohal tuleb märkida, et apellant on apellatsioonis ekslikult samastanud ütluste tõendina vastu võtmise (selle lubatavuse) ja selle tõendi usaldusväärsuse.
lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ning
lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-142-05 on üheselt märkinud, et tunnistajana on võimalik anda ütlusi eeskätt selle kohta, mida kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo, samuti kahtlustatava või süüdistatava isiku kohta on kriminaalmenetluse eelselt tajutud - enamasti nähtud või kuuldud. Seejuures ei ole tunnistaja andnud ütlusi nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teiste isikute vahenduses, vaid tunnistaja on andnud ütlusi mida ta on tajunud, st näinud või kuulnud. Arvestades tunnistaja AP ütluste sisu ei ole tegemist tunnistaja arvamusega, oletustega nagu apellant on ekslikult leidnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et ehkki käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, võib süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-16-04, p 9 ja 12. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-21-10, p 14.). Seega käesolevas asjas on maakohus seda põhimõtet õigesti järginud ning maakohtule ei ole alust ette heita, et kohus analüüsis oma põhjendustes ka 10 süüdistatava teisi käitumisakte, tema majanduslikku seisu peale kuriteo toimepanemist, mida karistatava teona ei käsitata. 6.4 Kaitsja on lisaks leidnud, et tunnistaja AP ütlused ei ole usaldusväärsed põhjusel, et tegemist on endise abikaasaga, kelle suhted süüdistatavaga olid halvad. Kolleegium leiab, et asjaolu, et tunnistaja näol on tegemist süüdistatava endise abikaasaga ei muuda tema ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ekslik on apellandi arusaam, nagu tuleks tunnistaja ütlused nimetatud põhjusel lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks. Taoline apellandi käsitlus on otseses vastuolus
lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Tunnistaja ütluste hindamisel, kes on süüdistatava eksabikaasa ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdselt teiste tõenditega. Teisalt muudaks sellise arusaama jaatamine isiku tunnistajana ülekuulamise üldse tarbetuks. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava Sergei Sadovnikovi väidet halbade ja pingeliste suhete kohta tema ja tunnistaja vahel. Väidetava vaenulikkuse olemasolu süüdistatava ja tunnistaja vahel on kinnitanud ainult Sergei Sadovnikov, kelle ebausaldusväärsed ütlused maakohus tervikuna tõendi kogumist välja jättis. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et apellatsioonis välja toodud asjaolud ei osuta tunnistaja AP ütluste ebausaldusväärsusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist. 6.5 Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis tooduga, et kuna varguse toimepannud isikutel on kindad käes, siis ei saa väita, et varguse toimepannud isikut jätsid konteinerile bioloogilist materjali. Samuti ei nõustu kolleegium apellatsioonis tooduga, et valvur ehk tunnistaja ED oli vargusega seotud, tegutsedes kooskõlastatult varastega ja kuna süüdistatav tunnistajaga ei suhtle, siis välistab see varguse toimepanemise süüdistatava poolt. Kolleegium märgib, et taotledes sellistel põhjendusel oma kaitsealuse õigeksmõistmist esitatud süüdistuses, tugineb kaitsja mitte maakohtu poolt kindlakstehtule, vaid oma versioonile asetleidnust. Abstraktsete versioonide kinnitamiseks ei ole ühtegi tõendit apellant esitanud. Asjaolu, et süüdistatava bioloogilist materjali leiti just selle konteineri küljest, milles varastatud toornahad olid varguse toimepanemisel, on kolleegiumi hinnangul vääramatuks tõendiks selle kohta, et süüdistatav Sergei Sadovnikov oli vahetus kokkupuutes angaaris oleva konteineriga. Puudub igasugune loogiline seletus, miks pidanuks Sergei Sadovnikovi bioloogiline materjal sattuma juhuslikult just konkreetselt selle konteineri külge, milles varastatud karusnahad. Asjaolu, et varguse toimepanijad kandsin kindaid, ei välista iseenesest bioloogilise materjali sattumist konteinerile, kuna üldteada on asjaolu, et DNA võib kanduda inimeselt objektidele nii kehavedelikega (nt sülg jne) kaudu või füüsilise kontaktiga. Maakohtuga tuleb nõustuda, et ei ole ühtegi tunnistajat, kes ise angaaris töötasid, kinnitanud või näinud, et Sergei Sadovnikov oleks angaaris abiks käinud ja konteinereid liigutanud. Lisaks on tuvastamist leidnud, et konteinerid olid toodud spetsiaalselt Soomest. Siinkohal tuleb märkida, et tunnistaja MS ei ole kinnitanud apellatsioonis toodud väidet, et süüdistatav on angaaris abiks käinud. Tunnistaja on andnud ütlusi, et süüdistatava käis üks kord abiks nülgimisel, kuid mitte angaaris. Samuti andis tunnistaja ütlusi, et süüdistatav käis lihtsalt ema juures (kd 2 lk 12). Seega apellatsioonis toodud väide, et süüdistatava ütlused riimuvad tunnistaja MS ütlustega, ei vasta tõele. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaitsja väidet, et tunnistaja ED oli vargusega seotud. Ka ei ole süüdistatav ega tunnistaja ED kinnitanud, et nad üksteisega ei suhtle. Kolleegium märgib, et süüdistatava kaitsja ei ole tunnistaja ega süüdistatava ristküsitluse käigus esitanud küsimusi ega täpsustanud tunnistaja ja süüdistatava ütlusi nende omavahelise 11 suhtlemise osas, et kinnitada kaitseversiooni, mistõttu ei saa ka apellant ise tõsikindlalt nendele väidetele toetuda. 6.6 Apellant viitab apellatsioonis asjaolule, et kuna varguse toimepannud isikud ei üritanud kaamerat katta ega oma nägu varjata, siis pidid isikud teadma, et salvestise kvaliteet on halb, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks teadnud, et kaamera salvestise kvaliteet on väga halb. Kaitsja viitab asjaolule mida üheltki tunnistajalt ega ka süüdistatavalt ei ole ei esmasküsitluses küsitud ega teisesküsitluses täpsustatud. Kuivõrd sellist küsimust ei ole ei ole tunnistajatele ega süüdistatavale esitatud, ei saa ka apellant ise taolisele väitele tõsikindlat toetuda. Esmasküsitluses või teisesküsitlusel sätestatud õiguste (suunavad küsimused, vastuste selgitamised, usaldusväärsuse kontroll jms) kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Tõendite esitamise kohustus lasub süüdistajal ja kaitsjal ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-67-
lg 2 kohaselt kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning ka siin leidnud, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Maakohus on oma otsuses analüüsinud süüdistatava ütlusi tervikuna ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Seejuures on maakohus järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-131-13 p 11-14 märgitud seisukohti. 6.9 Kaitsja tõlgendab süüdistatava Sergei Sadovnikovi ja tunnistaja ES telefonivestluste sisu erinevalt maakohtu poolt tuvastatust. Seejuures ei ole kaitsja oma väiteid põhjendanud, vaid on viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-10-15 p 14.3,
lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka
Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
lg 7 kohaselt kui kohtueelses menetluses on esitatud tsiviilhagi, saadab prokuratuur selle koos süüdistusaktiga kohtusse, käesolevas asjas on prokuratuur nii ka toiminud. Kannatanu AS B seaduslik esindaja juhatuse liige AK on esitanud tsiviilhagi ning mis asub koos süüdistusaktiga eraldi toimikus, seega kaitsja väide tsiviilhagi puudumisest on ainetu. Maakohus vaadanud läbi kohtusse esitatud süüdistusakti ja selle lisatud tsiviilhagi, on andnud süüdistatava kohtu alla ja võtnud kannatanu tsiviilhagi 60 738 euro 40 sendi nõudes menetlusse (kd 2 lk 3-3 pöördel). Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et tsiviilhagi peab 14 olema märgitud tõendite loetelus ehk süüdistusaktis p 6 nagu märgib kaitsja. Tõendite loetelus märgitakse tõendid, mis tõendavad tekitatud kahju suurust, kuid tsiviilhagi ise ei ole tõend.
lg 2 p 1 kohaselt märgitakse süüdistusakti põhiosas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Süüdistusaktist nähtub, et p-s 3 on märgitud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, mistõttu on täidetud
Samuti on täidetud
9.1 Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka tsiviilhagi rahuldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud. Maakohus on põhjendatult kannatanu kasuks välja mõistnud tema poolt esitatud tsiviilhagi ja viidanud ka tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikule alusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites nr 3-1-1-79-09; 3-1-1-106-12 väljendanud seisukohta, et tsiviilhagi ei pea sisaldama neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega
mõttes) ega tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Kannatanu tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad täielikult süüdistuse alusfaktidega, mistõttu ei pea kannatanu tsiviilhagi sisaldama tõendeid nende asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Lisaks märgib kolleegium, et Sergei Sadovnikovil oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-79-09). 10.
lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Sergei Sadovnikovi suhtes muutmata ning lepingulise kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 16.veebruari 2017.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.