KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2017.a. Tallinn Väärteoasja number 4-16-8311 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Väärteoasi Alo Helekivi väärteoasi ühistranspordiseaduse § 85 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 28.10.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 410116028026 Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2017.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Alo Helekivi Kohtuvälise menetleja ametnik Ülle Aliorg RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 28.10.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 410116028026 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 410116028026 karistati kaebuse esitajat rahatrahviga 4 trahviühiku ulatuses, s.o 16 eurot ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi selle eest, et menetlusalune isik sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, kontrollimisel puudus paberpilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. Kaebuse esitaja vaidlustas viidatud otsuse paludes otsus tühistada ning väärteomenetlus otstarbekuse põhimõttel lõpetada või rahatrahvi vähendada. Kaebuse kohaselt sisenes kaebaja ühissõidukisse koos mitme koti ning ühe sõbraga. Sõbraga suhtlemise käigus ja ilmselt ühissõidukijuhi poolt sooritatud pidurduse tõttu kaotas kaebaja ühissõidukis tasakaalu ning kukkus. Selle tagajärjel oli kaebaja ka lisaks hõivatud püstitõusmisega ja oma asjade sättimisega ning kui ta sai end seisundisse, kus tal oli sisuliselt võimalik ühiskaart valideerida, siis oli validaator juba suletud ning Mupo sisenes sõidukisse. Samuti oli kaebaja sisenenud ühissõidukisse peatamisele eelnevas peatuses, mistõttu ei olnud tal piisavalt aega kaart valideerida. Peatuste vahemaa pidi bussi graafiku järgi olema 1-2 minutit. Lisaks on oluline ka see, et väärteoprotokollis on kahju kohta märgitud „-„. See tähendab, et kahju pole tekkinud. Kaebaja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning ta elab sotsiaaltoetustest. Novembrist 2016 on kaebaja registreeritud töötuks. Seetõttu leiab kaebaja, et väärteomenetlus tuleb otstarbekuse kaalutlustel lõpetada, kuna tema süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. Kaebaja trahvimine on ebaõiglane ja kaebajat ebamõistlikult koormav. Alternatiivselt taotleb kaebaja rahatrahvi vähendamist paludes kergendavaks asjaoluks lugeda raske majanduslik olukord, töötu staatus ja kukkumine ühissõidukis. Kohtuistungil jäid kaebuse kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 85 lg-st
- Vastavalt ÜTS § 85 lg 1 „Kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.“ Puudub vaidlus, et kaebuse esitaja sõitis 01.10.2016 kell 19.36 Tallinnas Kotka tn 13 juures ühistranspordi bussiliinil nr
- Kontrollimise hetkel esitas kaebuse esitaja ühiskaardi, millel puudus pilet. Need asjaolud on tuvastatud menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ei jõudnud ta ühiskaarti enne kontrollimist valideerida ning temale kuuluva ühiskaardi nr xxxx valideerimiste väljavõttega, millest nimetatud reisi valideerimist ei nähtu. Seega sõitis kaebuse esitaja bussis kehtiva piletita. Sellega on täidetud ÜTS § 85 lg 1 sätestatud objektiivne teokoosseis. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt oli ta teadlik, et ta peab ühiskaardi valideerima, ta soovis seda teha, kuid ei jõudnud kaarti valideerida enne kontrollimist tänu kaebuses toodud asjaoludele, millele annab kohus hinnangu hiljem. Antud hetkel annab kohus hinnangu teokoosseisu subjektiivsele küljele ning kohus leiab, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Seega vastab tegu süüteokoosseisule. Kaebuse esitaja toob pileti valideerimata jätmise põhjendusena esile bussi sisenemise mitme kotiga, sõbraga suhtlemise, kukkumise ja sisenemise ning kontrolli vahelise lühikese aja. Kohus leiab, et ükski neist asjaoludest ei süüteokoosseisu või õigusvastasust välistavaks asjaoluks. 2 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord tuleneb Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määrusest nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“, mille § 6 p 2 kohaselt on sõitja kohustatud ühiskaardi valideerima ühissõidukisse sisenemisel. Seega peab iga sõitja ühiskaardi valideerima mitte sõidu ajal, vaid koheselt pärast sisenemist. Kohus ei näe ühtegi takistust reisijale panna ühiskaart valmis juba peatuses või hoida seda käepärases kohas, mis võimaldaks ühiskaardi valideerimise koheselt sisenemisel. Kaebuse esitaja ei ole viidatud määruse § 6 p-st 2 tulenevat kohustust täitnud ning sellega rikkunud sõidu eest tasumise korda. Seetõttu ei ole oluline, mis hiljem sõidu ajal juhtus. Kuna reisijal on kohustus valideerida ühiskaart sõidukisse sisenemisel, on lubatav, et sõiduõiguse kontroll teostatakse enne järgmist peatust ning väide sõidu lühikesest ajast ei ole kohane. Kohus õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus selle järeldusega nõustub. Teo toimepanemise kergendavaks asjaoluks ei ole rikkuja raske majanduslik olukord ega pankrot. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt komistas kaebuse esitaja pärast bussi jõnksatust. Ka see ei ole kergendav asjaolu. Kohus märgib, et täiendava koormuse kaebaja majanduslikule olukorrale saanuks õiguspärase käitumisega hõlpsasti vältida. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistnud alla sanktsiooni keskmist ning kohus leiab, et karistus on mõistetud kooskõlas seadusega. Täiendava karistuse vähendamise aluseid kohus ei näe. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et väärteoprotokollis ei ole midagi märgitud kahju kohta, siis väärteoprotokolli märgitakse otsene varaline kahju (näiteks varguste vms korral). Antud süütegu ei näe kvalifitseerimiseks ette varalise kahju tekkimist. Kaebuse esitaja soovib menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Seda kaebuse esitaja aga menetlejalt taotleda ei saa. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-146-03 leidnud, et menetlejal on reeglina süüteoasjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Seega ei ole menetlusalusel isikul õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlustel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni (p 7). Seetõttu ei lõpeta kohus menetlust otstarbekuse kaalutlusel. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 3