Obsah (5)

§ 87§ 121§ 64§ 871§ 424

Kriminaalasi nr.1-15-3545 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 22. märts 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-3545 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekr

§ 87¹ ja Kr

MS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Svjatoslav Šumeitšuk suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Svjatoslav Šumeitšuk suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Svjatoslav Šumeitšuk on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.06.2015 kohtuotsusega

§ 121

; § 263 p 1; § 274 lg 1; § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 64lg 1 ja § 68 alusel 2 aastat 4 kuud 11 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 14.12.2014 ja lõpp 28.05.

1. Kinnipidamisasutuses Svjatoslav Šumeitšuk kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. 1 Pärast vabanemist asub elama abikaasa juurde aadressile xxx. Abikaasa on sellega nõus. Isikul on xxx Õppis kutsekoolis xxx eriala, mis jäi lõpetamata seoses vangistusega. Riigikeele oskus xxx tasemel, osales ka xxx taseme õppes, mis jäi pooleli seoses avavanglasse ümberpaigutamisega. Omab xxxlubasid. Vanglas on töötanud xxx. Vabaduses tegi juhutöid xxx. Omab pikaajalist töökogemust xxx. Kinnipidamise perioodil on olnud hõivatud xxx Käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub, kuid loodab jätkata töötamist xxx või siis oma venna firmas. K-raha andmetel isikul täitmata nõuded puuduvad. Lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa kaks tütart ning vanem vend. Isik kasutas käesolevas kuriteos vägivalda oma abikaasa ja tütre suhtes. Eitab oma süüd - tülitsesid naisega, olles mõlemad alkoholijoobes ning naine oli salaja väljakutse politseile teinud. Abikaasa tunnistas kriminaalhooldusametnikule, et varem olid perekonnas konfliktid seoses sellega, et isik kuritarvitas alkoholi. Kinnipeetava sõnul on abikaasaga nüüd suhted head ja toetavad. Suhtleb lähedastega tihti telefonitsi, abikaasa käinud vanglas pikaajalistel kokkusaamistel ning isik käib ka lühiajalistel väljasõitudel. Mõistab, et alkoholi kuritarvitamisega on põhjustanud perekonnale palju meelehärmi. Korduv karistatus viitab hoolimatule elustiilile. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi ning pannud kuritegusid toime alkoholijoobes (sh vägivaldseid). Korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus. Tunnistab probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Ei soovi enam tarvitada, sest on teadlik võimalikest tagajärgedest (tervisele ja suhtele). Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi xxx, xxx ja läbinud individuaaltööd peresuhete teemal. Isikul on esinenud nii vägivaldset kui impulsiivset käitumist. Agressiivsust soodustab alkoholi kuritarvitamine. Tunnistab oma probleeme, kuid ei lahenda neid sihipäraselt. Kasutanud peamiselt ebaefektiivseid probleemilahendus meetodeid- tarbinud alkoholi, tegeles kriminaalse tegevusega. Olemasolev sotsiaalvõrgustik pole suutnud eelnevatel aastatel olla isikule tõhusaks suunajaks seadusekuulekale elule. Tuleviku eesmärgid seostud peresuhete parandamisega, töötamisega. Ei aktsepteeri ühiskonna reegleid. On rünnanud politseiametnikku. Kriminaalhoolduse järelevalve määratud korduvalt, rikkunud kriminaalhooldusenõudeid. Korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Motiveeritud perekonna nimel pingutama. Kriminaalkorras karistatud 14 korda (10 arhiveeritud), reaalset vangistust kannab neljandat korda. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla toetab Svjatoslav Šumeitšuk suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kavatseb isik asuda pärast vabanemist elama aadressile xxx, kus elab abikaasa koos lastega. Tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, varasemad kuriteod on toime pandud grupis. Abikaasa arvates pole Svjatoslav Šumeitšuk suhtes vaja kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta suudab elada ilma kontrollita ning kontroll tema käitumise üle ei tule talle kasuks. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub, kuid isik loodab jätkata xxx, kus ta töötab väljaspool vanglat alates 12.05.
2. kui see ei õnnestu, siisvõtab ta tööle tema vend. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör taotleb kohaldada Svjatoslav Šumeitšuki suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Svjatoslav Šumeitšuk ei ole nõus käitumiskontrolli kohaldamisega. Kaitsja palub jätta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Svjatoslav Šumeitšuk suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. 2 KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

§ 87

¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Viru Maakohtu 13.01.2012 kohtuotsusega tunnistati Svjatoslav Šumeitšuk süüdi

§ 424

; § 121 järgi ja karistati

§ 64lg 1; § 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud 28 päeva.

Viru Maakohtu 02.06.2015 kohtuotsusega tunnistati Svjatoslav Šumeitšuk süüdi

§ 121

; § 263 p 1; § 274 lg 1; § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 64lg 1 ja § 68 alusel 2 aastat 4 kuud 11 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 14.12.2014 ja lõpp 28.05.2017. Sellest tulenevalt kannab Svjatoslav Šumeitšuk karistust tahtliku kuriteo eest 2 aastat 4 kuud 11 päeva vangistus. Eelmise otsuse järgi oli talle mõistetud vangistus 2 aastat 3 kuud 28 päeva, mille ta on ära kandnud. Seega Svjatoslav Šumeitšuk on isik, kelle puhul on täidetud

§ 871lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kxxx Lxxx isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses töötanud xxx töötab väljaspool vanglat xxx Osalenud sotsiaalprogrammides xxxx, on teinud ingividuaaltööd peresuhete teemal. Svjatoslav Šumeitšuk on kriminaalkorras karistatud 14 korda (millest 10 on arhiveeritud), vanglas viibib neljandat korda. Kannab karistust kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise ja varguse eest. Varasem kuritegu oli samuti kehaline väärkohtlemine ning joobes juhtimine. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 3 Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Svjatoslav Šumeitšuk puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole andnud vajalikku tulemust. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides ja olnud tööga hõivatud. Ta saab aru oma alkoholiprobleemist ja on motiveeritud edaspidi alkoholi mitte tarvitama.

§ 871

võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll ei annaks Svjatoslav Šumeitšuk suhtes erilist tulemust. Isik on juba vangistuses läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid, teinud oma käitumises vajalikud korrektuurid ning on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seega oleks tema puhul käitumiskontrolli kohaldamine ressursi raiskamine, kuna isik saab ka ise enda käitumis kontrollimisega loodetavasti hakkama ja ei vaja selleks kriminaalhooldusametniku abi. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Svjatoslav Šumeitšuk suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4