← Eesti

3-16-645/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-645 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt ebapiisava kunstliku valgustusega kambris Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 13.10.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Kinnipeetav XXX esitas 31.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt ajavahemikul 01.01.2014-01.03.2016 kaebaja kinni pidamisega kambris, kus oli ebapiisav kunstlik valgustus. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus. Tallinna Halduskohus andis 04.04.2016 kohtumääruses haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
  3. Tartu Halduskohus 16.05.2016 määrusega vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 15.06.2016 saabus Tartu Halduskohtusse vastustaja vastus kaebusele.
  4. 21.06.2016 kohtumäärusega Tartu Halduskohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente. 27.06.2016 saabus kohtule kaebaja täiendus kaebusele. 15.08.2016 saabus kohtule vastustaja täiendav seisukoht kaebuse osas. KAEBAJA VÄITED
  5. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 01.01.2014-01.03.2016 Tallinna Vanglas, kus oli ebapiisav kunstlik valgus, mille tagajärjel olid kaebaja silmad kurnatud ja väsinud. Kaebaja viitab Euroopa Vanglareeglistiku p-le 16, mille kohaselt kunstlik valgustus peab vastama nüüdisnõuetele, soovituslikult vähemalt 500 luksi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt puudub igasugune alus seostamaks kaebuse esitaja lühinägevust Tallinna Vangla tegevusega, sealhulgas valgustuse tagamisega vangla elukambrites. Liiatigi viitab asjaolu, et kaebaja prillide väljastamist ei soovinud (vangla tervishoiuosakond väljastab prille tasuta), et tegemist ei ole sellise iseloomuga terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevast toimetulekut mingil viisil mõjutaks või halvendaks. Vastustaja on seisukohal, et kuna kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust tagada kambris konkreetses kaebaja poolt välja toodud suurusjärgus valgustiheduse taset (vähemalt 500 luksi), mistõttu puudub vanglal ka kohustus sellise valgustuse paigaldamiseks. Seega ei saa vastustaja hinnangul olla õigusvastane Tallinna Vangla tegevus elukambrites kunstliku valguse tagamisel või tagamata jätmisel konkreetses arvulises suuruses, kui haldusorganil vastavasisuline kohustus puudub. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  7. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas.
  8. Kinnipeetavate kambrite valgustusele ei ole õigusaktidega kehtestatud konkreetseid erinõudeid ning seega tuleb arvestada eluruumidele esitatavate nõuetega. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 kohaselt peab eluruumi igal toal olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse tuulutamiseks ning tagab neis piisava loomuliku valgustuse.
  9. Kohus märgib, et Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec

(2006)2 liikmesriikidele „Euroopa Vanglareeglistiku“ kohta ei sätesta samuti konkreetseid, arvuliselt väljendatud nõudeid valgustuse tasemele, milline peaks kambrites olema tagatud. „Euroopa Vanglareeglistiku“ p 18.2 kohaselt peavad kõigis ruumides, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema aknad nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning mis võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi olemasolul. Samuti peab kunstlik valgus vastama tunnustatud tehnilistele standarditele. Kuigi „Euroopa Vanglareeglistik“ viitab „tunnustatud tehnilistele standarditele“, ei tulene sellest, et kunstlik valgus kambris peaks vastama konkreetsele arvulisele nõudele. „Euroopa Vanglareeglistikus“ on ennekõike peetud oluliseks, et kinnipeetavate kambritel oleks tagatud juurdepääs loomulikule valgusele samavõrra kui kunstlikule valgustusele. Riigikohtu halduskolleegium asus 07.04.2010 otsuses nr 3-3-1-5-10 seisukohale, et „Euroopa Vanglareeglistiku“ näol ei ole tegemist Tallinna Vanglale täitmiseks kohustusliku aktiga, vaid soovitusliku iseloomuga juhistega.
  1. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja viibinud perioodil 01.01.2014 – 13.03.2014 kambris nr 15 ning kogu ülejäänud perioodil kambris nr
  2. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud kambrites on olemas aken ja kunstlikud valgustid, mis tagavad kogu päeva vältel piisava valguse olemasolu. Mõlemad kambrid paiknevad ühes eluosakonnas, samal korrusel ja üksteise vahetus läheduses. Vastustaja esitas fotomaterjali kambris nr 5 paiknevate valgustustingimuste ilmestamiseks, kuna kaebaja on valdava osa kahjunõude perioodist olnud paigutatud kambrisse nr 5 (tl 24 ja 24 pöördel). Vaidlus puudub ka selles, et kambri nr 5 ja nr 15 valgustustingimused on samad. Fotodelt nähtub, et kambris nr 5 paikneb kolme lambipirniga laevalgusti ning ukse kohal paikneb lisaks öövalgusti. Laevalgustites kasutatakse täna ning on kasutatud kogu kahjunõudes märgitud perioodil 70 W halogeenpirne (võrdväärne hõõglambiga, millise tugevus on 100 W) või 75 W lambipirne ning öövalgustis 40 W lambipirni. Kuna ühegi vangistusalase ega muu õigusaktiga pole ette nähtud, milline peaks olema valgustihedus kinnipeetavate elukambrites, siis eelpool nimetatud tingimused on kohtu hinnangul piisavad kindlustamaks elukambri nõuetele vastav valgustatus, mille abil on kinnipeetaval võimalik lugeda, kirjutada ning tegeleda muude tegevustega, millised nõuavad valgust. Samas ei ole kohtule teada, et kinnipeetaval oleks jäänud mõningad tegevused vähese kunstliku valgustatuse tõttu sooritamata.
  3. Kaebaja väide, et vähese valgustatuse tagajärjel olid tema silmad kurnatud ja väsinud, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtus tõendamist. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja vaidlusalusel perioodil ühel korral 01.10.2014 silmade kontrollimiseks arsti poole, millise osas on tervishoiutöötaja märkinud, et patsient soovis silmi kontrollida ja tal on lühinägevus, kuid prille ta ei vajanud (tl 33 pöördel). Kuna kaebaja on kõigi oma terviseprobleemidega sageli vangla tervishoiutöötajate poole pöördunud ning silmadega seoses ainult ühel korral, järeldab kohus sellest, et kaebajal silmade ja silmanägemisega vaidlusalusel perioodil probleeme ei esinenud ning kaebaja silmateravus Tallinna Vanglas viibides ei halvenenud.
  4. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust tagada kambris konkreetses kaebaja poolt välja toodud suurusjärgus valgustiheduse taset, mistõttu puudub vanglal ka kohustus sellise valgustuse paigaldamiseks. Seega ei saa kohtu hinnangul olla õigusvastane Tallinna Vangla tegevus elukambrites kunstliku valguse tagamisel või tagamata jätmisel konkreetses arvulises suuruses, kui haldusorganil vastavasisuline kohustus puudub. Eeltoodule tuginedes jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.