) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 61 trahviühikut s.o 244 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja Alari Luik, isikukood 37712244711, elukoht *, telefon *, e-post: * Kohtuväline menetleja PPA sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalitus, asukoht Pikk 18 Pärnu, e-mail:*, esindaja ML RESOLUTSIOON
lg 1 järgi rahatrahviga 61 trahviühikut s.o 244 euro järgmise rikkumise eest – Alari Luik töötades Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinikuna, täites võimuesindaja ülesandeid ja olles seega ametiisik
mõistes, pani toime omastamise, mis seisnes selles, et tema, olles 22.06.2016 graafikujärgses teenistuses Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas ja teenindades Lihula linna tehtud väljakutset, mille käigus otsustati V M toimetada tema elukohta * maakonda * valda * teele. Teel viimase elukohta tekkis vajadus kontrollida politseibussi kongi paigutatud isikuid ning kontrollimise tulemusena võeti kongis viibinud V M’lt ära temale kuulunud 0,5 liitrine pudel viina „Laua viin“, mida viimasele koju jõudmisel ei tagastatud. Haapsalu politseijaoskonna hoovi jõudes asetasid ametnikud selle politseimaja seina ääres oleva prügikasti ja kingade puhastamise resti vahele. Kuna hoovi koristaja pidas seda prügiks, valas pudeli tühjaks ja viskas tühja pudeli minema. Patrullpolitseinik Alari Luik, avastades 0,5 liitrise „Laua viin“ pudeli kadumise, hakkas seda otsima kui temale kuuluvat 0,5 liitrist pudelit „Laua viin“, millise tegevusega näitas, et pidas V.M’lt ära võetud viinapudelit enda omaks. Sellise tegevusega omastas Alari Luik V M’le kuuluva 1 0,5 liitrise pudeli viina „Laua viin“ väärtusega 6.- eurot. Rikutud õigusnorm
Väärteo kvalifikatsioon LS § 218 lg 1. Alari Luik`e karistati LS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 61 trahviühikut s.o 244 eurot. Kaebus. A.Luik esitas kohtule kaebuse /tl 3-6/, milles leiab, et protokollis toodud viide väheväärtusliku asja omastamisel ei ole tõendatud, sest A.Luik on öelnud, et pani pudeli prügikasti kõrvale, sest ei teadnud, kellele pudel kuulub. Ta ei pannud seda endale tasku, viinud koju ega pööranud muul viisil enda kasuks. Tahtlus pudelit endale võtta puudus. A.Luik käitumises ei olnud viidet viinapudeli enda kasuks pööramises, vaid ta paigutas selle politseihoovi prügikasti kõrvale. A.Luik palub otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Väärteoasjas nr 2100160000081 on kogutud kõik võimalikud tõendid, millised andsid aluse esitada Alari Luigele 05.09.2016 a väärteoprotokoll
lg 2 p 3 nõuete rikkumises ja seega
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises ning karistada teda nimetatud rikkumise eest rahatrahviga summas 244 eurot. Kogutud tõenditest nähtub, et kolleegid mõistsid A.Luige käitumist ja sõnu selliselt, et A.Luik otsib temale kuulunud ja prügikasti kõrvalt kaduma läinud viinapudelit. A.Luik tegi täiendavaid toiminguid viinapudeli otsimisel. Kohtuväline menetleja kinnitab, et 05.10.2016 a otsusega on määratud Alari Luigele rahatrahv 61 trahviühiku ulatuses, so 244.-eurot. Ekslik on otsuse järgmises lõigus määratud rahatrahvi suurus ja selle hilisem tasumise kuupäev, mis vastavalt on siis 400.-eurot ja tasumise hiliseim kuupäev 11.03.2016. Tegemist on veaga, mida saab parandada kohtumenetluses. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja tehtud otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 3-6, tl 40-42/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 2 4-16-7648 asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olevad rikkumise kirjeldused kattuvad.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Alari Luik on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A.Luik on andnud ütlusi /VTT 69-71/, et 2016 suvisel ajal oli koos J R’iga Haapsalu politseijaoskonnas koos patrullis. Said väljakutse Lihula linna. Sündmuskohalt võtsid kaasa M nimelise mehe, panid ta kongi, kongi uksed kinni. Panid sealt veel ühe mehe bussi kongi ja hakkasid Haapsalu poole sõitma. Kuskil enne Laiküla ristmikule jõudmist tundis, et buss kahtlaselt kõigub. Pööras Haapsalu-Laiküla maanteele ja peatus koheselt. R’iga väljusid autost, avasid bussi kongi ukse. Nägid kongis kahte joodikut. Oli näha, et nad on seal liikunud. Otsustasid meeste taskud tühjaks teha ja sealt saadud esemed panna bussi kongi ja ukse võre vahele. Seda tegid, et pärast ei tekiks mingit jama, et kellelgi on midagi kadunud. Võtsid nende meeste käest asju R’iga mõlemad ära. Kuidas see pudeli ära võtmine oli, või kelle käest keegi neist selle pudeli viina ära võttis või kelle käest üldse see viin sai ära võetud, ei mäleta. Mäletab seda, et kõik meestel olnud asjad said ära võetud ja pandud võre ja välisukse vahele. Viinapudeli viskas bussi salongi, et ta ei hakkaks seal vahel kolksuma ja möllama. Enne Martnat jäid seisma, ei mäleta, kas M’l oli sealt asju võtta või mitte, aga igatahes hakkas M kodu poole minema. Ei küsinud midagi, ta oli tugevas alkoholijoobes. Sõitsid edasi Haapsalu poole, jõudsid Haapsalus politseimajja. Ei mäleta, kas kõigepealt sai pudel viina prügikasti juurde ja siis sai mees majja toodud või oli see vastupidi. Mees sai pandud kambrisse kainenema, pudel sai pandud prügikasti kõrvale. Hommikul seda pudelit viina, mille oli pannud prügikasti kõrvale, seal enam ei olnud. See lihtsalt hakkas silma. Teadis, et seal peab olema pudel viina ja selle pudeli viina kadumine jäi lihtsalt silma. Küsis õues suitsu teinud meeste käest, et kes see nii julge mees oli, kes t uli j a pani kaamerate alt pihta pudeli viina. Keegi midagi ei teadnud rääkida. J R pidi äkki teadma, et seal prügikasti kõrval on viin. Aga see on tema spekulatsioon, et ta teadis. Küsis kõigi käest, keda liikumas nägi, et kes selle pudeli viina ära võttis. Seal suitsunurgas käib ju palju inimesi. Käis isegi T T käest küsimas, et kas ta teab midagi sellest, et hoovis kadus prügikasti kõrvalt viinapudel. Et äkki tema võttis selle pudeli viina sealt ära, et äkki ei tohi nagu hoida või midagi. Ei rääkinud kellelegi, et kust see pudel viina, mida taga otsib, pärit on. T ütles, et kaamerast on võimalik järgi vaadata, et kes võttis. Ütles, et ei oska kaamerast järgi vaadata. Kuna oli ka vahetuse lõpp, ei viitsinud sellega isegi mitte enam tegeleda. Mingi hetk ütles R P, et tema võib kaamerast järgi vaadata, et kes selle pudeli võttis. Ütles P’le, et olgu hea mees, vaadaku järgi, tekkis juba sportlik huvi, et kuhu see pudel viina kadus. Mitmeid vahetusi läks mööda, kui P kuskil mööda minnes ütles, et ta sai teada, kes selle viina võttis. Ütles, et väga hea. Sai teada, et selle viina oli võtnud koristaja. Teda pani see jutt imestama, sest mälu järgi oli prügikastis, kui selle viina kadumise päeval sinna vaatas, pürgi rohkem, kui selle aja jooksul seda sinna tekkida võis. See prügikast oleks pidanud olema tühi selle kellaaja kohta, kui tema prügikasti nägi. Tundus, et seda prügikasti ei olnud veel tühjendatud. Mingi aeg oli hommikul koristajatel mingi kogunemine politseimajas sees. Oli juba eelnevalt mõelnud, et kuidas koristajalt viisakalt küsida, et miks mingi asi kaob hoovist ära. Palus koristaja eemale ja jalutasid hoovi teise otsa, toetas vana Žiguli kapotile ja tahtis teada, et miks kaovad asjad hoovist. Kui inimene raiub ikka, et temal on lepingud, et koristada tuleb akna ääred, maja servad. Ütles, et kui temal on mingid lepingud, siis on selge. Küsis, et aga kuulge, kui keegi jätab oma pooliku suitsupaki aknalauale, kas see on tema jaoks prügi. Sealt ei tulnud konkreetset vastust. Mõttes oli ka see, et kui keegi jätab oma töömärkmiku sinna, kas ta viskab siis selle ka ära. Ühesõnaga asi oli selge, lõpetasid jutu ja tulid maja juurde tagasi. Koristaja ütles, et ta võib selle pudeli tagasi tuua. Ütles, et toogu kui tahab. Ta küsis, et mis marki eelistab. Ütles, et ükspuha, kuna viina ei joo. Koristaja läks ähmi täis. Koristaja sebis ringi. Tuli uuesti majast välja, ütles, et tema on nüüd varas, temal on must plekk küljes. Ütles talle, et unustagu see asi ära, teema maas. Kõrval olid N ja J. J jooksis tooliga õue, pakkus koristajale istet. Sai vahetus läbija ei viitsinud enam edasi jamada. Ei rääkinud kellelegi, et kust see viin, mida otsis, pärit on. Lihtsalt ei mahu pähe see, et kui midagi kuhugi paneb, siis see kaob ära. 3 4-16-7648 Tunnistaja J R on kirjeldanud /VTT tl 45-46/, et juunis oli tööl kui said väljakutse Lihulasse, oli probleem, et keegi ei tahtnud korterist lahkuda. Sinna jõudes enamus inimesi lahkus. Oli keegi M, kes pidi Väike-Lähtrus elama, temaga polnud probleemi kuna sõitsid Haapsallu minnes sealt nagunii mööda. J otsustasid Haapsallu kainenema viia, et enam väljakutseid ei põhjustaks. Panid mõlemad mehed taha kongi ja hakkasid Haapsalu poole sõitma. Laikküla ristist Haapsalu poole hakkas buss kõikuma ja hääled läksid valjuks. Tegid bussi ukse lahti ja nägid, et meestel oli kongis pudel viina. Võtsid viina ära, mehed küsimuse peale, et kelle viin see on, ütlesid, et ei kellegi. Väike-Lähtru tee otsas lasid M välja, ei mäleta, et kumbki meestest oleks seda viina tagasi küsinud. J tõid Haapsallu. Selle ära võetud viinapudeli pani A.Luik politsei hoovis prügikasti juurde-kõrvale. Tema poolest see pudel ununes sinna. Oleks olnud omanik teada, oleks vastavalt korrale toimetanud. Hommikul käisid korraks väljas ja A.Luik avastas, et see viin on kadunud. Ütles, et kui kadunud, siis kadunud, aga A ütles, et tema ikka tahab teada, kuhu see viin kadus. Seega on J.R A.Luigega kokkulangevalt kirjeldanud väljakutse asjaolusid ja seda, et kongis olnud meestelt ära võetud viina pani A.Luik politseihoovi prügikasti kõrvale. Tl 1 olev patrullileht näitab, et A.Luik oli koos J.R’iga patrullis 21.06 kell 20.30-22.06.2016 kell 08.03. Seega oli A.Luik väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse toimumise ajal Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik, täitis võimuesindaja ülesandeid ja oli ametiisik
Tunnistaja V M rääkis /VTT tl 41-44/, et juunis 2016 oli Lihulas A juures. Seal tarvitasid alkoholi. Läks WC-sse ja kui tagasi tuli, oli korteri ukse taga kaks meessoost politseinikku. Politseinikud lubasid tal asjad kaasa võtta, A andis talle rahakoti ja telefoni, külmkapist võttis 0,5 l viina pudeli (oli selle päeval poest ostnud). Pudel oli kinnine, pani selle pükisvärvli vahele, see ei paistnud välja. Seejärel pandi nad J’ga politseibussi kongi. Mingi aja buss sõitis ja siis jäi seisma. Võttis viinapudeli välja, keeras korgi lahti ja mõlemad J’iga võtsid viina. Läksid J’iga riidu, politseibussi uks tehti lahti, seal olid mõlemad politseinikud, nad nägid, et jõid viina. Üks politseinik võttis tal viinapudeli käest. Siis sõitis politseibuss edasi ja tema kodu lähedal, Kanala tee otsas lasti ta maha. Küsis politseinike käest oma viinapudelit, politseinik vastas, et midagi ta ei saa. Öeldi, et hakka aga koju minema. Selle viinapudeli äravõtmisega tekitati kahju 6 eurot. Seega on V M ütlustega tõendamist leidnud, et politseinike poolt ära võetud viinapudel kuulus V M`le. Kaebuses on A.Luik avaldanud, et tema on menetlusaluse isikuna andnud ütlusi, et paigutas pudeli prügikasti kõrvale nähtavale kohale, sest ei teadnud, kellele antud pudel kuulub. Kohus, lugenud läbi A.Luik menetlusaluse isikuna antud ütlused /tl 69-71/, eelviidatud ütlusi ei leia. Isegi kui A.Luik ei teadnud konkreetselt, kummale politseiauto kongis olnud isikule viinapudel kuulus, oli see tema jaoks võõras asi. Edasi uurib kohus, mida teavad teised isikud A.Luik poolt viinapudeli otsimisest. Kohus leiab, et tunnistaja J K ütlused /VTT tl 49-51/ tuleb kõrvale jätta, kuna ta ise ei ole Alari Luigega sellest rääkinud, ise sündmust vahetult ei ole näinud ja tema teadmine põhineb teiste poolt räägitud juttudel. Tunnistaja M L on rääkinud /VTT tl 66-67/, et mingil ajal suvel vahetuse lõppedes politseimaja hoovis nägi ja kuulis, et Alari Luik otsis jaoskonna hoovis prügikasti kõrvalt kadunud pudelit viina, mille ta oli pannud prügikasti kõrvale. Sai aru, et Alari oli selle kusagilt toonud või kelleltki ära võtnud. M.L ütlustest nähtub, et ta teab vaid fakti, et A.Luik viinapudelit otsis, muid asjas tähtsust asjaolusid ta ei tea. Tunnistaja L U sõnade kohaselt /VTT tl 30-33/ on ta OÜ Kinnisvarateenindus välikoristaja ja koristab ka Haapsalu politseijaoskonnas. 2016.a juuni lõpus, koristas politsei sisehoovi, hakkas prügikasti tühjendama 4 4-16-7648 ja nägi prügikasti kõrval poolikut viinapudelit. Pani pudeli prügikotti, läks prügikonteineri juurde, kallas pudeli sisu maha, tundis tugevat viina haisu. Viina pudelil oli nii paari sentimeetri jagu pealt viina puudu. Umbes kolm päeva hiljem tuli üks politseiametnik tema juurde (hiljem sai teada, et see on A.Luik) ja ütles, et tahab temaga rääkida. Läksid hoovis kaugemale ja Luik küsis, et kus tea panite selle, mille prügikasti juurest ära võtsite. Küsis, et millise prügikasti juurest. Kuulas Luige ära ja küsis, kas peab silmas viinapudelit, millele Luik vastas jah. Ütles, et võttis ära, valas tühjaks ja viskas ära. Luik ütles, et tooge tagasi. Kehitas õlgu, et kui tagasi, siis tagasi. Läks oma tütre ja mehega rääkima, Luik läks mööda ja küsis, mis marki see peab olema, Luik vastas, et pole oluline. Rääkis juhtunust oma ülemusele, kes Luigega rääkis. Sellest Luigega juttu ei olnud, et kelle viinapudel see oli. Tunnistaja E U on rääkinud /VTT tl 34-36/, et juunis rääkis ta abikaasa talle, et leidis prügikasti kõrvalt viinpudeli, kallas selle tühjaks ja viskas ära. Mõned päevad hiljem nägi, et tema abikaasa rääkis ühe meespolitseinikuga ja pärast naine ütles talle, et peab selle pudeli tagasi tooma politseinikule. Asitõendi vaatlusprotokollist /VTT tl 52-62/ nähtub, et 22.06.2016 öösel politseibuss lahkub hoovist kel l0.17 ja kel l2.23 tuleb tagasi. Politseibussi juures hoovis toimetavad A.Luik ja J.R. Kell 4.13 on maja seina juures vasakpoolses servas saabaste puhastamise harja ja prügikasti vahel näha punase korgiga pudelit. Kell 6.47 ilmub kaamera vaatevälja koristaja, liigub kaamera vasakus servas, seal on endiselt näha punase korgiga pudelit. Kell 6.48.02 salvestus katkeb. Kell 6.48.28 salvestus jätkub, siis punase korgiga pudelit endises kohas enam ei ole. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendatud, et A.Luik poolt prügikasti kõrvale pandud viinapudeli võttis sealt ära ja viskas prügikasti L.U, kes on Haapsalu politseijaoskonnas välikoristaja. Tunnistaja R P rääkis /VTT tl 47-48/, et kuskil juunis kui tema poole vaetuste vahetumise ajal pöördus A.Luik, et tal on segastel asjaoludel kadunud pudel viina, et oli pudel viina pannud jaoskonna hoovis prügikasti kõrvale ja kui ta tahtis seda sealt hommikul kaasa võtta peale vahetuse lõppu, siis seda seal enam polnud. Alari jutust sai teada ajavahemiku, millal see pudel võis kaduma minna. Alari jutust sai aru, et Alari otsis oma kadunud viinapudelit. Sai aru, et pudel ei olnud täitsa täis, vaid sealt oli pealt võetud. Tema meelest oli mingi aeg viinapudeli kadumisest juba möödunud kui Alari pöördus tema poole palvega vaadata politseimaja turvakaameraid. Vaatas turvakaamera salvestusi ja nägi, et koristaja toimetas seal prügikasti juures, üsna lühikese ajaga tegi kindlaks, kes see viina võtja oli. Andis sellest Alarile teada. Alari oli tige, et nii ei saa, et jätan oma pudeli sinna ja see viiakse minema. Arutasid veel omavahel, et see ei ole normaalne, et jätab oma asjad kuhugi ja koristaja viib minema. Ühel päeval ütles Alarile kui see koristaja tööle tuli ja Alari läks koristajaga rääkima. Pärast Alari ütles, et koristaja läks ähmi täis ja ütles, et neil on käsk kõik ära koristada, oli helistanud oma ülemusele ja Alari oli koristajate ülemuselt ka sõimata saanud. Koristaja oli Alarile pakkunud ise, et toob selle viina tagasi, aga Alari ei tahtnud. Alari selgitas, et tal on sellest viinast jumala savi, ta võib omale uue viina ka osta, aga oluline on põhimõte, et miks koristaja seda tegi - viskas tema viina minema. Kohus leiab, et tunnistaja R.P ütlustest tuleneb selgelt, et A.Luik jutust sai ta aru, et A.Luik otsib talle endale kuuluvat viinapudelit. See aursaamine ei olnud tunnistajal ühekordse vestluse põhjal vaid tunnistaja on seda aru saanud korduvatel A.Luigega vestlustel. Tunnistaja on selgelt väljendanud, et kui A.Luik pöördus esmakordselt tema poole, et vaataks, mis prügikasti kõrvale pandud viinapudelist, siis A.Luik jutust sai aru, et A.Luik otsis oma viinapudelit. Kui tunnistaja näitas A.Luigele videosalvestist, ütles A.Luik tunnistajale, et nii ei saa, jätab oma pudeli sinna kuhugi ja koristaja viib selle minema. Samuti on edasisest jutu käigust A.Luik ja tunnistaja vahel aru saada, et arutatakse, et probleem on see kui keegi jätab oma asja kuhugi ja koristaja viib selle minema. Kolmandal korral kui tunnistaja ja A.Luik vahel oli viinast juttu peale seda, kui A.Luik ol koristajaga rääkinud, väljendub samuti A.Luik jutus selge seisukoht, et see viin on tema oma, öeldes, et tal on sellest viinast jumala savi, võib endale uue viina ka osta. Tunnistaja H-D Š sõnade kohaselt /VTT tl 37-40/ juunis ühel hommikul kui politseimajas koristas, tuli A.Luik tema juurde ja küsis kas on näinud või võtnud viinapudeli prügikasti tagant. On üsna kindel, et A.Luik ütles, et see on tema oma. Vist küsis algul, et kelle oma see on ja siis vist A.Luik ütleski, et see on 5 4-16-7648 tema oma. Ütles, et on sisekoristaja ja õues ei korista. Järgmisel päeval nägi, et A.Luik ja üks naiskoristaja rääkisid, vahepeal neid ei jälginud. See naine tuli tagasi, koristas edasi, siis tuli ka Luik sinna ja hakkas rääkima, et kui ta jätab midagi välja, ükskõik kuhu, kas ta viskab need ka siis minema. Koristaja selgitas, milliseid asju ta peab ära viskama. Mingil hetkel ütles naisterahvas, et ta võib tuua uue pudeli. A.Luik ütles, et asi pole selles, et asi on põhimõttes, et kui ta midagi kuskile paneb, siis tahab ta seda ka tagasi saada. Ka tunnistaja H-D.Š`le jäi A.Luige tegutsemisest tunne, et A.Luik otsis taga talle kuuluvat viinapudelit. Tunnistaja A T on rääkinud /VTT tl 63-65/, et arvab, et see oli 16.08, kui A.Luik pöördus tema poole murega, et oli mingi segane seis, et mingi vahetuse lõpus otsustas tuua viinapudeli, et ta oli käinud vahetuse ajal kodus, võtnud sealt viinapudeli, et minna kohe peale vahetuse lõppu isa juurde ja see viinapudel pidi sinna kindlasti kaasa saama. Kui vahetus oli lõppenud, oli see pudel kadunud ja Alari sai hiljem teada, et koristaja oli selle viinapudeli pannud prügikasti. Alari oli koristajaga rääkinud, koristaja oli selgitanud, et peab kõik asjad ära koristama. Edasise jutu käigus oli Alari aru saanud, et koristaja ei ole seda pudelit ikkagi ära viinud ja oli lubanud, et võib selle pudeli tagasi tuua. Alari kinnitas, et tema oli viisaks, aga koristaja oli ennast üles keeranud ja oli oma ülemusele rääkinud, et teda süüdistatakse varguses. Alari põhimure oli see, et äkki oli temast valesti aru saadud, et ta ei nimetanud koristajat vargaks. Tl 1 olev patrullileht näitab, et A.Luik oli koos J.R’iga tööl 21.06 kell 20.30-22.06.2016 kell 08.03. Patrullilehelt on näha, et kell 23.22 väljakutse, V.M viidud Väike-Lähtrusse, teine mees arestikambrisse. Tl 8-24 nähtub, et patrullauto, millega A.Luik ja J.R töötasid, ei ole * tänaval (A.Luik elukoht) käinud vahetuse algusest 21.06 kell 20.35- 22.06 kell 02.25 s.o ajani, mil politseibuss tuli väljakutselt, mille käigus ka V.M Väike-Lähtrusse viidi ja A.Luik viinapudeli prügikasti kõrvale pani. Kui võrrelda A.Luik enda ütlusi ja A.Luik poolt A.T’le räägitut, siis tundub, et tegu on erinevate sündmustega. A.T’le rääkis A.Luik, et oli selle viinapudeli, mida koristaja käest tagasi nõudis vahetuse ajal kodust toonud, et see peale vahetuse lõppu kohe endaga kaasa võtta. Sellised asjaolud ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus leiab, et on toimunud vaid üks intsident, millal A.Luik koristajalt kadunud viinapudeli kohta aru päris – see oli viinapudel, mis 22.06 V.M’lt politseiametnike poolt ära võeti. Kohus leiab, et A.Luik oma käitumisega manifisteeris V.M’lt ära võetud viinapudeli omastamistahet. A.Luik on ise tunnistanud, et otsis taga viinapudelit, mille bussi kongis olnud meestelt ära võtsid. A.Luik teadis, et viinapudel, mille ta ametiülesandeid täites isikult ära võttis, on tema jaoks võõras asi. A.Luik pani viinapudeli politseibussist välja võttes politseihoovi prügikasti kõrvale. Seda, et ta pudeli prügikasti kõrvale panemisega selle omastanud oli, näitas tema edasine tegevus pudeli otsimisel. R.P, kellega A.Luik korduvalt viinapudeli otsimise käigus suhtles, sai üheselt aru, et A.Luik otsib talle endale kuuluvat viinapudelit. Hiljem avaldas A.Luik A.T’le, et see viinapudel, mida otsis, oligi tema oma, mille oli kodust toonud. Seega on A.Luik ütlused osas mis puudutavad viinapudeli omastamistahet ebausaldusväärsed, ennastõigustavad ja tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et A.Luik on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatava teo. A.Luik tegu täidab
Teoga tekitatud varaline kahju V.M ütluste kohaselt oli 6 eurot. Seega on
lg 4 kohaselt tegemist vähemohtliku varavastase süüteoga ja A.Luik süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
Kohus leiab, et A.Luik pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega, ta teadis, et viinapudel on talle võõras asi, kuid ei teinud midagi, et see omanikule tagastada. Vastupidi, pani selle kõrvale sooviga see hommikul peale vahetuse lõppu endaga kaasa viia. Iga mõistlik inimene saab aru, et tema valduses olevat võõrast asja endale võttes jätab ta teise isiku asja valdusest ilma. 6 4-16-7648 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Alari Luik poolt toime pandud tegu vastab
lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
Kohtuväline menetleja on A.Luike karistanud
lg 1 alusel rahatrahviga 61 trahviühikut s.o 244 eurot.
Kohus leiab, et A.Luik süü on keskmisest väiksem - tegu on toime pandud küll otsese tahtlusega, kuid tekitatud kahju on väike. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada asjaoluga, et A.Luik on varasemalt karistamata /VTT tl 75/. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on A.Luigele karistust mõistes järginud
Kuna A.Luik süü ei ole suur, on põhjendatud karistamine alla karistuse keskmise määra. Kaebuses on A.Luik avaldanud, et otsus ei ole arusaadav, kuna otsuses on tasumise tähtaja ja tasumise rekvisiitide juures kirjutatud trahvi summaks 400 eurot. Kohus leiab, et rahatrahvi summa 400 eurot on kirjaviga. Otsuses on selgelt aru saada, millise karistuse on kohtuväline menetleja A.Luigele määranud – 61 trahviühikut (
Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsuses kirjaviga parandada ja otsuses läbivalt lugeda trahvi suuruseks 244 eurot. Arvestades eeltoodud asjaolusid jätab kohus A.Luik kaebuse rahuldamata. Kohus parandab kohtuvälise menetleja otsuses olnud kirjavea ja loeb läbivalt otsuses õigeks A.Luigele määratud rahatrahvi suuruseks 244 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus
/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.