lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Dmitry Kuzmini vangistusega 4 (neli) kuud. 1 1-17-1020 Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2016, so 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja mõista Dmitry Kuzminile lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.05.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta ja 9 kuud vangistust) ning mõista Dmitry Kuzminile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.12.2016. Dmitry Kuzminile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Jätta prokuröri taotlus lisakaristuse kohaldamiseks KarS § 54 lg 1 alusel rahuldamata. Asitõendid: CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures. Mõista Dmitry Kuzminilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, osa kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest, s.o 60 (kuuskümmend) eurot, osa kaitsja Tatjana Massalina poolt 06.02.2017 eelistungil osutatud õigusabi eest, s.o 66 (kuuskümmend kuus) eurot ning osa kaitsja Tatjana Massalina poolt 23.03.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest, s.o 30 (kolmkümmend) eurot. Seoses Dmitry Kuzmini osalise õigeksmõistmisega jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
lg 3 alusel määrata, et Dmitry Kuzminil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kogusummas 861 (kaheksasada kuuskümmend üks) eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700022424 ning selgitus „Dmitry Kuzmin, 1-17-1020, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. 2 1-17-1020 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Dmitry Kuzminit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo ja on kohtu polt karistatud taas 06.08.2016 kella 03.00 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris lõi näkku abikaasat X X, tekitades füüsilist valu, kannatanu jooksis Dmitry Kuzmini eest ära, komistas ja kukkus põrandale, põrandal lamava kannatanu peale paiskas Dmitry Kuzmin toas seisva kapi, kapp kukkus kannatanu parema jala peale, X X tundis sellest füüsilist valu; 07.10.2016 kella 20.00 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris haaras jõuga kätest kinni X X (sünd. xxx) ja pigistas, millega tekitas X X füüsilist valu, samuti lõi lahtise käega näkku X X, lükkas kannatanut diivanile ja lõi rusikaga vastu paremat külge, X X tundis füüsilist valu ribide piirkonnas, pöördumisel SA Narva Haiglasse oli temal diagnoositud rindkerekontusioon ja erinevate kehapiirkondade pindmised vigastused; 13.10.2016 kella 05.00 paiku xxx asuvas korteris lõi vastu nägu abikaasat X X, väänas käsi ja hammustas vasakust labakäest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi; 08.12.2016 kella 00.15 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris lõi näkku abikaasat X X, tekitades kannatanule füüsilist valu. Oma tegudega pani Dmitry Kuzmin toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi
) § 233 lg-le 1 süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav Dmitry Kuzmin tunnistas ennast süüdi 08.12.2016 kuriteoepisoodis, ülejäänud episoodides ta ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav loobus taotlusest enda ülekuulamiseks kohtuistungil. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud 06.08.2016, 07.10.2016 ja 13.10.2016 episoodides. Nendes episoodides kaitsja leidis, et tema kaitsealune peab olema õigeks mõistetud. Ringkonnaprokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi
) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kriminaaltoimikutes olevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud 08.12.2016 kuriteoepisoodis ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Ülejäänud kuriteoepisoodides pole süüdistatava poolt toimepandud kehaliste väärkohtlemiste objektiivsete koosseisude täitmine leidnud usaldusväärselt 3 1-17-1020 tõendamist. Dmitry Kuzmini poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 06.08.2016 kell 03.00 paiku xxx asuvas korteris – kannatanu X X Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Valu põhjustatud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav Dmitry Kuzmin ennast süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt (tl 159-164) 06.08.2016 öösel ühiselamutoas asukohaga xxx nad naise X alguses istusid, nende vahel toimus sõnavahetus raha pärast, hüppasid püsti oma kohtadelt, kus istusid, X lükkas teda kahe käega rinnust, Kuzmin komistas ja lõi end ära vastu lahtist kapiust, kapp seisis toas ebakindlalt. Selle tõttu, et lõi end ära vastu kappi, kapp hakkas kõikuma ja kukkus X poole, Kuzmin kukkus kapi peale. X ei jõudnud eemale hüpata ja jäi kapi alla. Kuzmin tõusis, tõstis kapi üles, tõstis X üles, pani ta diivanile istuma, korjas kapist väljakukkunud riided kokku, istus X kõrvale diivanile, hakkas teda rahustama, kuna ta nuttis valust. Kannatanu kutsus politsei. Politsei tuli kohale koos kiirabiga. Kuzmin tahtis lisada, et selle tõttu, et lõi jala vastu kapi ära, ta ei suutnud kaks nädalat kodust kuhugi välja minna, jalg valutas. Kuzminil on siiani vasakul sääremarjal sinine plekk. Samuti ta seletas, et X ta ei löönud, lahtise käega vastu põske ei löönud. X provotseeris kõik tülid ise. Nimetatud süüdistatava ütlustega on vastuolus kannatanu X X ütlused (tl 119-123). Nimetatud ütluste kohaselt 06.08.2016 öösel koos abikaasa Dmitry Kuzminiga oli kodus ühiselamus aadressil xxx, ta magas lastetoas. Dmitry magas teises toas, kannatanu laps, oli kannatanu ema juures. Dmitry oli tugevas alkoholijoobes. Kannatanu oli veidi napsine. Keset ööd ärkas, äratas kannatanu, hakkas karjuma. Kannatanu tõusis voodist, läks Dmitry juurde ja ütles, et ei heida tema kõrvale, magab seal, kus magas. Pärast seda Dmitry tõusis voodist, jooksis kannatanu juurde ja lõi lahtise käega vastu põske. Kannatanu jooksis lastetuppa, kus magas, komistas vastu läve ja kukkus põrandale. Dmitry jooksis tema juurde ja viskas tema peale, kes ta põrandal lamas, kapi, mis seisis lastetoas ukse kõrval ja tammus kapi peal. Kapp kukkus kannatanule parema jala peale, kannatanu tundis sellest tugevat füüsilist valu, ronis kapi alt välja, Dmitri seisis kõrval ja naeris. Pärast seda, kui oli kapi alt välja roninud, tahtis kannatanu minna ühiselamu koridori ja kutsuda abi. Dmitry ei lasknud teda välja, võttis talt telefoni ära. Kui Dmitry tualetti läks, siis kannatanu sai toast välja. Läks naabrite X ja tema poja X juurde xx. toast, küsis telefoni ja kutsus politsei välja. Haiglasse kannatanu sel korral ei pöördunud, jalg hakkas vähehaaval tagasi andma. Kui 06.08.2016 politsei kohale jõudis, siis Dmitry andis kannatanule telefoni tagasi, pärast seda politsei viis ta ära. Dmitry sel ööl rohkem koju ei ilmunud, kus ta oli, ta ei teadnud. Kannatanu ütlustega ei haaku tunnistaja X X ütlused (tl 153-157), mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ta on X ja Dmitry Kuzmini naaber ühiselamus, mis asub aadressil xxx. Ta teab seda, et nad alailma riidlevad, aga et nende vahel kaklused toimuvad, ta sellest ei teadnud. X viimasel ajal mingeid kehavigastusi ei näinud, kui isegi oli sinist plekki näinud, siis X ei ole seda kuidagi selgitanud. Ei mäletanud tunnistaja ka, et X millalgi, s.h ka 06.08.2016, oleks käinud ja küsinud temalt telefoni, et helistada. Täpsustas tunnistaja, et elab ema X X ja isa X X, aga neil ei olnud telefoni, seetõttu X ei saanud ka neilt telefoni küsida. Samuti täpsustas tunnistaja, et kui ta alkohoolseid jooke joob, siis tal ei ole mäluga probleeme. Samuti ei kinnita kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust tunnistaja X X ütlused (tl 106-108), mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul samuti alust kahelda ja mille kohaselt oli ta teenistuses Narvas 06.08.2016 patrullpolitseinikuga X X kui kell 03.34 paiku said väljakutse, et xxx oli peretüli. Kohale 4 1-17-1020 saabudes viiendal korrusel ootas neid X ja ta sõnas, et tema abikaasa Dmitry karjus ja lärmas tema suunas, et nad tarvitasid koos alkoholi ja pärast tülitsesid. Visuaalsel vaatlusel X vigastusi ei avastanud, samuti X vaatas kiirabi üle, mida nad kutsusid ning vigastusi ei avastanud. Mõlemad isikud olid alkoholijoobes. Politsei juuresolekul isikud rahunesid ja läksid magama. Avaldusest X keeldus. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt on kannatanu teatanud, et süüdistatav karjus ja lärmas tema suunas ja pärast tülitsesid, kuid seda, et oleks toimunud ka kannatanu väärkohtlemine tunnistaja ütlustest ei nähtu. Samuti ei tuvastanud tunnistaja kannatanu visuaalsel vaatlusel viimasel mingeid vigastusi. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust ei kinnita ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 133-137). Selle protokolli kohaselt kinnitatakse kannatanu pöördumist politseisse seoses 06.08.2016 kehalise väärteokohtlemise faktiga, kuid sealt nähtub, et kannatanu on vastanud teenistuja küsimusele: „Aga nägu on verine?“ järgmist: „Loomulikult“. Samas tunnistaja X X ütlused seda ei kinnita, et kannatanu nägu oli verine. Seda, et kannatanu ütluste tegelikkusele vastavuses on alust kahelda kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kannatanu on vastanud teenistuja küsimusele: „Või sinised plekid või midagi, luumurd, midagi ei tunne? Kas te kiirabi vajate, et vaataks teid üle?“ järgmist: „Te vabandage, las esmalt tuleb politsei kohale, lahendab, sest ma olen juba väsinud“. Käesoleva kuriteo kohta on andnud ütlused ka tunnistaja X X, kes kinnitab kannatanu ütluseid, kuna tema ütluste kohaselt kusagil augusti alguses 2016, kuupäeva täpselt ei mäleta, oli ta vanaema juures kui koju läks, siis nägi, et kapiuks on lõhutud. Ema sõnul sai teada, et tema ja Dmitri vahel oli toimunud konflikt, et Dmitri oli purjus ja lõi ema. Kuhu ta lõi ema tema sõnul, ta praegu enam ei mäleta. Ema rääkis ka, et Dmitri heitis kapi emale peale ja seetõttu uks läks katki. Ema sõnul kapp kukkus talle jala peale. Ta nägi, et emal läks parem jalg paiste ja jalal olid sinised plekid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-114-13, mille kohaselt kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Ja teiseks on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on just tegemist nn sõna-sõna-vastu-olukorraga, kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on omavahel vastuolus selles osas, mis täpselt toimus 06.08.2016.a kella 03:00 paiku xxx asuvas korteris ning teisi pealtnägijaid ei olnud. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul olnud kohtueelne uurimine puudulik selles osas, et teostamata on süüdistatava Dmitry Kuzmini jala vaatlus, mis on oluline tema ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel. Kohus andes kannatanu ütlustele hinnangut leiab, et käesoleval juhul esineb põhjendatud kahtlus nende tegelikkusele vastavuses. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et tunnistaja X X ei kinnita kannatanu ütlusi telefoni küsimise osas ning ka tunnistaja X X ei täheldanud visuaalsel vaatlusel seda, et kannatanul oleks esinenud vigastused, mis peaksid kohtu hinnangul üldteada asjaoluna olema märgatavad kui toimus näkku löömine, mis põhjustas valu. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et kannatanu X X puhul on tegemist isikuga, kellel on kalduvus tarvitada alkohoolseid jooke ning üldteada oleva asjaoluna pole alkoholijoobes isik võimeline alati tajuma kõiki asjaolusid õigesti, mis annab aluse suhtuda tema ütluste tegelikkusesse vastavusse kriitilisemalt. Kohus arvestades
lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, leiab, et käesoleval juhul ei ole piisavalt usaldusväärseid tõendeid, mis võimaldavad asuda seisukohale, et Dmitry Kuzmin on 5 1-17-1020 andnud valeütlused ning ta täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Eeltoodust tulenevalt tuleb Dmitry Kuzmin mõista õigeks selle kuriteo toimepanemises. Dmitry Kuzmini poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 07.10.2016 kell 20.00 paiku xxx asuvas korteris – kannatanud X X ja X X Süüdistatav Dmitry Kuzmini ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt (tl 63-69, 89-95) lapse suhtes süüdistuse kohta tahtis täpsustada, et X X last X X ta ei ole kunagi näpugagi puutunud. Mitte kunagi mingitel asjaoludel ta ei ole X liiga teinud ega teeks ka, ükskõik kui purjus ta ka ei ole. Samuti ta seletas, et 07.10.2016 õhtul nende kodus X ühise alkoholitarvitamise ajal nende vahel toimus järjekordne skandaal raha pärast. Selle konflikti ajal X lõhkus digiboksi puldi ära, vastuseks sellele lõhkus Kuzmin tema telefoni. Kannatanu jälle nagu tavaliselt hakkas teda kätega taguma vastu pead, tõukama, tahtis teleri põrandale lükata. Et X ei saaks telerit maha pillata, Kuzmin lükkas teda ning X kukkus diivanile, aga rusikaga vastu külge teda ei löönud. X provotseerib ise kõik tülid. Süüdistatava ütlustega on vastuolus kannatanu X X ütlused (tl 71-77, 119-123). Nimetatud kannatanu ütluste kohaselt, mis ta andis 13.10.2016, oli ta 08.10.2016 kella 20 paiku kodus koos oma tütrega ja X toast nr xx, nad jõid X veini, aga purjus nad ei olnud, samuti olid ka tema alaealised lapsed, kui kuskilt tuli purjus Dmitry ja asja eest teist taga hakkas kannatanu peale karjuma. X võttis lapsed ja jooksis oma koju, aga Dmitry esmalt skandaalitses kannatanuga, siis hakkas toas kõike peksma ja hävitama, siis andis mitu vopsu vastu kannatanu paremat kätt. Siis kannatanu kutsus politsei välja ja politseinikud viisid Dmitry ära, nemad tütrega sõitsid haigla vastuvõttu, kus kannatanu fikseeris peksmise ja tegi röntgeni, kuna ühest vopsust ta kukkus maha ja tal roided valutasid kõvasti. Kui ta tütrega koju tagasi jõudis, siis Dmitry oli juba kodus, seal oli ka X ja tema lapsed. Kannatanu hakkas koristama, kui jälle tulid politseinikud ja Dmitry jälle viidi ära, kuigi kannatanu politseid välja ei kutsunud. Dmitry oli kuni hommikuni politseis, kuigi kannatanu avaldusega politseisse ei pöördunud, kuna tal oli süüdistatavast kahju. Kannatanu on andnud selles kuriteoepisoodi kohta ka 04.11.2016 ütlused, mille kohaselt 07.10.2016 õhtul, olid tütrega kodus, neile tulid külla naaber X xx. korterist koos tütre X, hiljem tuli nende juurde X poeg. Samal ajal Dmitry käis ühiselamus korrustel ringi. Kodus lapsed olid ühes toas, kannatanu koos X olid lastetoas, suhtlesid, jõid natuke veini. Kui Dmitry koju tuli, siis ta oli kõvasti purjus. Ta hakkas X peale karjuma, teda sõimama. Kannatanu kui ema astus oma lapse eest välja. Algas konflikt. Sõnasõja ajal lapsed läksid ühest toast üle lastetuppa. Dmitry ei rahunenud maha, karjus, loopis olmetehnikat põrandale. Samal ajal ütles kannatanu X, et ta võtaks lapsed ja läheks enda juurde. X tegigi nii. Dmitry ei suutnud kuidagi rahuneda, lükkas teda, kannatanu vastuseks lükkas teda, Kuzmin lõhkus tema telefoni pooleks, lõi mitu korda lahtise käega vastu nägu, lükkas kannatanut veelkord, mille tagajärjel kannatanu kukkus diivanile, Dmitry lõi teda ka rusikaga vastu paremat külge, millest kannatanu tundis tugevat füüsilist valu, mingil ajal isegi ei saanud hingata. Täpsustas kannatanu, et lapsed ei näinud, kuidas Dmitry kannatanut lõi ja lükkas. Kui politsei kohale tuli, nad viisid Dmitry endaga kaasa. Pärast seda, kui politsei oli ära sõitnud, sõitsid X vastuvõttu, kus fikseeris peksmise ja tegi röntgeni, kuna ühest vopsust ta kukkus maha ja tal roided valutasid kõvasti. Kui nad tütrega koju tagasi jõudsid, siis mõne aja pärast tuli tagasi ka Dmitry. Kui Dmitry tuli, siis skandaal jätkus ja jälle kutsus kannatanu politsei välja ja nad viisid ta ära politseijaoskonda. Kohus kõrvutades kannatanu X X ütluseid, mis ta on andnud samas kuriteoepisoodis leiab, et neis esinevad olulised vastuolud, mis annavad aluse kohtule kahelda tema ütluste tegelikkusele vastavuses selles kuriteoepisoodis. Kannatanu on andnud erinevad ütlused selles osas, kelle peale Dmitry karjuma hakkas, kas tema või tema tütre ning kannatanu on kirjeldanud ka erinevalt süüdistatava poolset kehalist väärkohtlemist. Esimeste ütluste kohaselt andis süüdistatav mitu vopsu vastu kannatanu paremat kätt. Hilisemate ütluste kohaselt lõi mitu korda lahtise käega vastu nägu, lükkas kannatanut veelkord, mille tagajärjel kannatanu kukkus diivanile, Dmitry lõi teda ka rusikaga vastu 6 1-17-1020 paremat külge, millest kannatanu tundis tugevat füüsilist valu. Kannatanu on erinevad ütlused andnud ka selles osas, kas haiglast tulles oli Dmitry juba kodus või tuli mõne aja pärast tagasi. Käesolevas kuriteoepisoodis olev teine kannatanu X X (tl 40-43) on andnud ütlused, mille kohaselt kusagil 2016.a oktoobri alguses, kuupäeva täpselt ei mäleta, õhtul ta koos emaga olid nende toas. Dmitry oli tugevas alkoholijoobes ja istus kõrvaltoas. Äkki Dmitry tungis nende tuppa, hakkas nõusid loopima, teekannu, mikrolaineahju, karjus kannatanu ema ja tema peale. Ema hakkas karjuma, et teda peatada. Nägi, et Dmitry lükkas ema ja lõi üks kord käega vastu keha paremale poole või näkku, praegu ta täpselt ei mäleta. Kannatanu ehmus ja võttis ema telefoni, et helistada vanaemale, aga Dmitry haaras tal mõlemast käest kinni ja hakkas neid kõvasti pigistama. Sellest ta tundis füüsilist valu. Dmitry karjus, et ta annaks telefoni ära, muidu ta lööb teda. Dmitry haaras telefoni käest ja lõhkus selle ära. Kannatanu jooksis koridori ja helistas politseisse tädi X telefonilt xx. toast. Pärast seda tulid kohale politseinikud ja viisid Dmitry politseisse, nad koos emaga sõitsid haigla vastuvõtupunkti, kus arst vaatas ema üle. Samuti rääkis kannatanu emale, et Dmitry haaras valusasti tal kätest kinni, aga pärast seda siniseid plekke kätel ei olnud ja arsti juurde kannatanu ei pöördunud. Pärast seda kusagil nädala pärast ööbis kannatanu vanaema juures, aga kui koju jõudis, siis nägi, et emal olid väikesed sinised plekid ja punetus vasakul käel. Sai aru, et jälle oli skandaal Dmitriga, aga ema ei rääkinud temale midagi. Hinnates kannatanute ütluste tegelikkusele vastavust leiab kohus, et nimetatud ütlused on ka omavahel vastuolus, kuna kannatanu X X ütluste kohaselt lapsed ei näinud, kuidas Dmitry kannatanut lõi ja lükkas. Samuti ei kinnita kannatanute ütluste tegelikkusele vastavust tunnistaja X X ütlused (tl 143-145), mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt oma ühiselamunaabri X X, kes elab koos mehe Dmitry Kuzmini ja tütre X aadressil xxx tutvus ta sel suvel. X ja Dmitry Kuzminide vahel olid tihti skandaalid. 07.10.2016 kella 19 paiku koos tütre X läksid Kuzminidele külla. X tegi ettepaneku võtta mõned X asjad. Kui nad kohale jõudsid, Dmitry oli kõrvaltoas. Kuni nad asju mõõtsid, Dmitry käis väljas suitsetamas, tuli tagasi õllepudeliga. Ka X oli pudel õlut, mille ta ära jõi, kuni nad koos tütrega külas nendel olid. Tunnistaja ei joonud. Kui Dmitry tagasi jõudis, siis hakkas X peale karjuma, mida ta nimelt rääkis, ta ei mäleta. Mäletas tunnistaja, et X hakkas oma last kaitsma. Ütles Dmitryle midagi sellist, et „puutu vaid last“. Pärast seda Dmitry läks täitsa hulluks. Tunnistaja lastega pani end ühte Kuzminide tuppa kinni, X ja Dmitry läksid teise tuppa, kus nende vahel toimus skandaal. Mis nende vahel nimelt toimus, ta lastega ei näinud ega kuulnud. Mõne aja pärast X ja Dmitry väljusid. Dmitry maha ei rahunenud, loopis asju laiali, viskas põrandale mikrolaineahju, ahju. Tunnistaja koos lastega nägid seda. Siis X hakkas X telefoniga politseid välja kutsuma. Kui politsei oli välja kutsutud, siis Dmitry haaras telefoni käest ja lõhkus selle, haaras X rinnust kinni, lükkas teda, ta kukkus voodile, X tütart Dmitri ei puutunud. Dmitry rahunes maha alles siis, kui politsei kohale tuli. Politsei viis Dmitri ära. X sõitis koos tütrega haigla vastuvõttu ja nad koos tütrega läksid koju. Kui X tütrega tagasi jõudis, siis nad käisid tunnistaja juures. Tunnistaja ütles X, et ta jätaks lapse ööseks tema juurde, äkki Dmitry tuleb tagasi ja skandaal jätkub. X jättis tütre tunnistaja juurde, aga ise läks oma koju. Mis edasi toimus, tunnistaja ei tea. Alles 08.10.2016 hommikul X tuli tunnistaja juurde, et tütar ära viia ja küsis telefoni, et helistada politseisse ja teada saada, kus Dmitri oli ja millal teda lahti lastakse. Kannatanu X X ütluste kohaselt tarvitas ta koos tunnistaja X X alkoholi, juues veini, mida aga tunnistaja ei kinnitanud, tuues välja, et kannatanu jõi ära pudeli õlut. Ka on tunnistaja andnud ütluseid, mille kohaselt Dmitry X tütart ei puutunud. Erinevus ütlustes on ka selles osas, kas tunnistaja läks lastega teise tuppa või tunnistaja korterisse ning kas pärast haigla vastuvõttu käisid kannatanud tunnistaja juures või tunnistaja oli enda lastega Kuzminide korteris. 7 1-17-1020 Kohtu hinnangul ei kinnita ka kannatanute ütluste tegelikkusele vastavust tunnistaja X X ütlused (tl 114-116), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt oli ta patrullis Narvas 07.10.2016 koos politseipraktikant X X. Kell 20:10 said väljakutse aadressile xxx, kus toimus peretüli. Mees oli joobes ning laamendas kodus. Kohapeal selgus, et mees oli naise peale vihane, et tal sõbranna külas oli ning oli visanud asju puruks ning sõimanud naist. Vestlesid, keegi avaldust ei soovinud ning mees toimetatud ema juurde. Kella 22:50 ajal tuli teade, et naisterahvas oli EMO-s käinud ning tal oli tuvastatud rindkere põrutus. Läksid uuesti antud aadressile, kus oli tagasi ka Dmitry, kes oli nende suhtes agressiivne ning toimetasid ta kainenema. Naisterahvas ütles aga, et tema ei ole politseid kutsunud. Tegime naisel alkoholitesti, mis oli positiivne 0,92 mg/1. Politsei juuresolekul naine avaldusest keeldus. Nimetatud tunnistaja ütlused ei kinnita kannatanu ütluseid väärkohtlemise kohta ning kannatanu ütlustega võrreldes esineb vastuolu ka selles osas, kas teisel korral kannatanu kutsus politsei või mitte. SA Narva Haigla patsiendikaardi nr R375874 koopiast (tl 129-132) nähtub, et kannatanu pöördumisel SA Narva Haiglasse oli diagnoositud rindkerekontusioon ja erinevate kehapiirkondade pindmised vigastused. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas pole usaldusväärselt tõendatud see, et rindkerekontusiooni ja erinevate kehapiirkondade pindmised vigastused on tekitanud süüdistatav. Tunnistaja X X ja X X ütlustega on tõendatud see, et kannatanu X X oli alkoholijoobes ning üldteada oleva asjaoluna esineb alkoholijoobes inimestel koordinatsioonihäireid ning pole välistatud, et ta sai diagnoositud tervisekahjustused muudel asjaoludel. Kohtule annab aluse kahelda kannatanu X X ütluste tegelikkusele vastavuses ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 133-137). Selle protokolli kohaselt kinnitatakse pöördumist politseile seoses 07.10.2016 kehalise väärteokohtlemise faktiga ning selles on kannatanu helistanud 08.10.2016 häirekeskusesse ning teatanud järgmist: “Tuli neli politseinikku ja viisid ta kaasa. Ta ei teinud midagi, mitte midagi. Lihtsalt ta viidi ära mitte millegi eest. Nagu kutsikas, öeldakse, jäi vahele“. Kohus leiab, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates pole piisavalt tõendamist leidnud Dmitry Kuzmini poolt 07.10.2016 kell 20:00 valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemine kannatanute X X ja X X suhtes. Seega arvestades
lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks pole võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et Dmitry Kuzmin täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu ning et tema ütlused on täielikult ebausaldusväärsed. Kohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-8-10 punktile 11, mille kohaselt kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Dmitry Kuzmini on varasemalt kokkuleppemenetluses karistatud X X kehalises väärkohtlemises, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks varasemalt lapsi kehaliselt väärkohelnud ning kohus leiab, et kui isegi jaatada objektiivse koosseisu täidetust nimetatud kannatanu osas, siis tõendatud pole subjektiivse koosseisu täidetus. Eeltoodus tulenevalt leiab kohus, et usaldusväärselt pole tõendatud Dmitry Kuzmini poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine ja ta tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. Dmitry Kuzmini poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 13.10.2016 kell 05.00 paiku xxx 8 1-17-1020 asuvas korteris – kannatanu X X Süüdistatav Dmitry Kuzmin ennast süüdi ei tunnistanud, andes ütlused (tl 89-95), mille kohaselt ta ei tunnista oma süüd talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 12.10.2016 kell 10.00 - 15.00 oli ta jõel kalal, jõudis tagasi koju kella 15 paiku, kaasas oli pudel õlut, mille oma abikaasa X X ära jõid. Kui õlle otsas oli, siis käis ja ostis pudeli puskarit, mille nad ka X ära jõid. Kodus olid nad X kahekesi. Kui koos alkoholi jõid, nende vahel sai alguse konflikt raha pärast, sellepärast, et X pidevalt kaob ära nende ühise rahaga ja kulutab seda alkoholi peale. Konflikt raha pärast oli kestnud nendel juba kolm kuud. Läksid X riidu ja siis läksid mõlemad eraldi tubadesse. Mõne aja pärast tahtis Kuzmin kodust välja minna end tuulutama, välisuks oli kinni, tema koduvõtmed olid X käes, oma võtmed ta oli kuhugi ära pannud. X ei lasknud teda kodust välja, lükkas teda ja tagus kätega vastu pead. Selleks, et kaitsta end X tegevuse eest, Kuzmin lükkas teda, ta lõi end vastu seina ära. Siis X hakkas karjuma, et kutsub politsei, avas ukse, võtmed jättis lukku ja jooksis naabrinaise juurde, et kasutada naabrinaise telefoni politseisse helistamiseks, kuna X endal ei olnud telefoni. Kui X kodust välja jooksis, siis Kuzmin ka tema järel läks koridori ja jäi ootama politsei tulekut. Süüdistatava ütlustega on vastuolus kannatanu X X ütlused, mis ta andis 13.10.2016 (tl 71-77) ja mille kohaselt 12.10.2016 kella 15 paiku Dmitri Kuzmin tuli koju, ei olnud kaine. Seejärel ta käis ostis pooleliitrise pudeli puskarit (ei tea, kust ostis). Koos temaga jõid selle pudeli ära nende toas. Tütart nendega ei olnud, ta oli vanaema juures. Pärast seda, kui olid puskari ära joonud, süüdistatav nagu tavaliselt hakkas rääkima, et kägistaks oma esimest naist ja kurtis selle üle, et talt lapsed ära võeti. Siis ta pani musika kõvasti mängima ja kannatanu läks duži alla (ei ole nende elamuboksis, vaid korrus allpool). Kui duši alt tagasi jõudis, siis nende toas oli naaber X X toast nr xx. Kui kannatanu tuli, siis X oli paar minutit ja lahkus. Kell oli 18 paiku. Kohe pärast X lahkumist kannatanu ja süüdistatava vahel algas skandaal, et kannatanu käis teda petmas. Nad hakkasid temaga sõnaliselt riidlema. Süüdistatav sõlvas kannatanut, aga kannatanu püüdis teda rahustada. See kestis umbes tund. Siis lõpetasid riidlemise ja läksid kumbki oma tuppa magama. Maganud umbes pool tundi, Dmitry Kuzmin tuli tema juurde ja ootamatult kolm korda lõi kannatanut lahtiste kätega näkku, kannatanu hakkas temast kaugenema ja siis süüdistatav hakkas haarama kannatanu kätest kinni ja väänama käsi, hammustas kannatanut vasakust käelabast. Ta püüdis nende eluruumist välja rabeleda, aga uks oli lukus, Dmitry ei lasknud teda ukse juurde, lükkas uksest eemale. Kui kaua see jätkus, ta ei oska öelda. Siis kannatanu läks oma tuppa ja seal istus ja nuttis, aga Dmitry läks oma tuppa. Siis süüdistatav jälle tuli kannatanu juurde ja jälle hakkas tema peale karjuma, jälle hakkas kannatanu käsi väänama, siis lasi kannatanu lahti ja läks tualetti. Võtmed jäid lauale selles toas, kus kannatanu oli. Ta haaras võtmed, tegi ukse lahti ja jooksis naabrinase X juurde tuppa nr xx, X perekonnanime ta ei tea, et helistada politseisse. X andis talle telefoni ja kannatanu helistas politseisse. See oli juba kella 6 paiku hommikul. Kannatanu peksimise tagajärjel tekitati talle füüsilist valu. Tal siiani põsed tulitavad ja kätel on sinised plekid. Täna ta haiglasse ei pöördunud. Kannatanu on andnud ka 04.11.2016 nimetatud kuriteoepisoodi kohta ütlused (119-126), mille kohaselt 12.10.2016 päeval Dmitri tuli kalalt, kuhu ta oli hommikul läinud. Oli purjus, kui tagasi tuli. Kannatanu oli kodus, valmistas süüa, koristas, last kodus ei olnud. Kui Dmitry kalalt tuli, siis kannatanu läks duši alla. Kui duši alt tagasi jõudis, siis nendel oli külas X x. toast. Dmitri ja X jõid alkohoolseid jooke, suhtlesid. Kui kannatanu tagasi jõudis, siis Dmitry hakkas tema peale karjuma, et kannatanu käis teda petmas. X ei jäänud ootama konflikti arenemist, ta läks ära enda juurde. Kui ta lahkus, Dmitry heitis magama. Poole tunni pärast Dmitry ärkas ja karjus edasi kannatanu peale. Hakkas solvama ka kannatanu tütart. Kannatanu ei pidanud vastu ja hakkas last sõnadega kaitsma. Siis Dmitry lõi teda mitu korda näkku lahtise käega, lükkas, aga kannatanu jäi jalgadele. Pärast seda tahtis kannatanu politseisse helistada Dmitri telefonist. Dmitry hammustas kannatanu käest, pärast Dmitri läks ära tualetti, kannatanu suutis joosta koridori ja xx. toast naaber X juurest kutsus politsei välja. Politsei tuli kohale ja viis neid Dmitriga politseijaoskonda. Pärast seda juhtumit kannatanu haiglasse ei pöördunud. 9 1-17-1020 Kohus kõrvutades kannatanu poolt antud ütluseid sama kuriteoepisoodi kohta leiab, et nendes esinevad olulised vastuolud, mis annavad aluse kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Nimelt esimesel ülekuulamisel on kannatanu teatanud, et Dmitry Kuzmin tuli tema juurde ja ootamatult kolm korda lõi kannatanut lahtiste kätega näkku, kannatanu hakkas temast kaugenema ja siis süüdistatav hakkas haarama kannatanu kätest kinni ja väänama käsi, hammustas kannatanut vasakust käelabast. Samuti on rääkinud käte väänamisest kahel korral. Teisel ülekuulamisel on kannatanu teatanud, et Dmitry lõi teda mitu korda näkku lahtise käega, lükkas, aga kannatanu jäi jalgadele. Pärast seda tahtis kannatanu politseisse helistada Dmitri telefonist. Dmitry hammustas kannatanut käest. Nimetatud ütluste võrdlemisel nähtub, et teisel korral pole kannatanu midagi rääkinud käte väänamisest ning esialgsetes ütlustes on kannatanu teatanud, et jooksis naabrinaise X juurde tuppa nr xx, samas enda teisel ülekuulamisel on ta teatanud, et kannatanu suutis joosta koridori ja xx. toast naaber X juurest kutsus politsei välja. Teisel ülekuulamisel on kannatanu ka teatanud, et süüdistatav hakkas solvama ka kannatanu tütart ja kannatanu hakkas last kaitsma, peale mida Dmitry teda lõi. Esimesel ülekuulamisel kannatanu sellest rääkinud pole ning on toonud löömise põhjusena välja hoopis süüdistatava kahtluse kannatanu truudusetuses. Tunnistaja X X ei mäletanud end ütluste kohaselt (tl 147-151), et X millalgi, s.h ka 12.10.2016, oleks käinud ja küsinud talt telefoni, et helistada. Ta täpsustab, et kui ta alkoholi joob, siis tal tekivad probleemid mäluga, seetõttu võib-olla X on käinudki telefoni võtmas, aga tema seda ei mäleta. Ka asitõendi vaatlusprotokollist (tl 133-137) nähtub, et kannatanu X X pole andnud järjepidevalt ühesuguseid ütluseid, mis võimaldaksid teda kui tõendiallikat pidada usaldusväärseks. Nimelt on ta teatanud küsimusele, millega isik kakleb: „Rusikatega“. Samas enda ütlustes pole ta välja toonud seda, et süüdistatav on teda rusikaga löönud. Ülekuulamisel antud ütluste kohaselt toimus löömine lahtise käega. Kannatanul esinenud kehavigastusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 79-80), mis on koostatud 13.10.2016 ja mille kohaselt läbivaatusega kannatanul tuvastati põsesarnadel nahk punane, hematoomid ja marrastused vasakul ja paremal küünarvarrel. Kannatanul kehavigastuste esinemist ei kinnita aga tunnistaja X X ütlused (tl 143-146), mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ta ei tea, mis toimus X ja Dmitri vahel 12.10.2016. Ta mäletab, et kas õhtul või öösel X jooksis tema juurde ja küsis telefoni, et helistada politseisse. Ütles, et Dmitri jälle läks hulluks. Mingeid üksikasju X talle ei rääkinud, kehavigastusi X ei näinud. Ka ei kinnita tunnistaja X X ütlused (tl 117-118), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed, kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust, kuna sealt selgub, et tüli põhjuseks oli raha, mis erineb kannatanu poolt ütlustes välja toodud põhjustest ning haakub selles osas süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt oli ta patrullteenistuses Narvas 13.10.2016 ekipaažis nr 4482, kell 05.24 said väljakutse xxx aadressile, avaldaja sõnul seal toimus kaklus. Kohal said teada, et avaldaja X X sai peksa oma abikaasalt Dmitry Kuzminilt, nende vahel tekis tüli. Mõlemad olid alkoholijoobes ja tüli põhjusena, avaldaja sõnade järgi oli raha. X X tahtis avaldust kirjutada, meditsiinilist abi ei vaja. Kohus leiab, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates pole piisavalt tõendamist leidnud Dmitry Kuzmini poolt 13.10.2016 kell 05:00 valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemine kannatanu X X suhtes süüdistuses toodud teokirjelduse kohaselt, kuna kannatanu on selles osas andnud erinevaid ütluseid, mida võib selgitada tema joobeseisundiga. Samas nimetatud asjaolu annab aluse suhtuda tema kui tõendiallika ütlustesse kriitiliselt, sest üldteada asjaoluna pärsib alkoholijoove inimese tajumisvõimet. 10 1-17-1020 Seega arvestades
lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks pole võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et Dmitry Kuzmin täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu ning et tema ütlused on täielikult ebausaldusväärsed. Dmitry Kuzmini poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 08.12.2016 kell 00.15 paiku xxx asuvas korteris – kannatanu X X Nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud Dmitry Kuzmini enda ütlustega (tl 26-30), mille kohaselt 07.12.2016 päevaajal koos naise X X ja tema tütre X X läksid külla oma naabrile X X ühiselamus, ta elab xxx, et tähistada tema lapse sündi. Istusid, puhkasid, jõid alkohoolseid jooke, pärast seda läksid X ja X koju. Kodus Kuzmini ja X vahel toimus skandaal. Ta ei mäleta, mis pinnal nad riidlema hakkasid, ei mäleta ka seda, et lõi X. Täpsustas Kuzmin, et kui ta alkoholi jõi, siis pärast ei suuda meenutada seda, mis juhtus. Mäletas vaid, et nende konflikti ajal X X oli nendega kodus. Samuti ta lisas, et X tavaliselt kõik tülid provotseeris ise. 23.03.2017 kohtuistungil tunnistas Dmitry Kuzmin selles kuriteoepisoodis oma süüd ning loobus taotlusest enda ülekuulamiseks. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Dmitry Kuzmini poolt tõendavad kannatanu X X ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu X X selgitas (tl 1-6), et 08.12.2016 öösel tema, tema tütar ja abikaasa olid korteris. Tema mees Dmitry oli alkoholijoobes ja magas oma toas. Ta koos tütrega olid oma toas. Kella 00:15 paiku tundis tugevat hoopi vastu nägu vasakule. Ärkas löögist ja nägi enda ees oma meest Dmitryt. Samal ajal oli voodis horisontaalasendis. Kära peale ärkas tütar X ja hakkas kartma. X võttis kohe kannatanu telefoni ja jooksis koridori. Kuulis, et X telefoni teel kutsus politsei. Samal ajal Dmitry oli nende toas, oli väga agressiivses seisundis ja karjus kannatanu peale. Kannatanu kinnitas, et lõi teda abikaasa Dmitry. Kõrvaliste isikute ligipääs korterisse on piiratud. Oma tegevusega Dmitri Kuzmin tekitas kannatanule füüsilist valu. Haigla vastuvõttu kannatanu ei jõudnud pöörduda, kuna politseipatrull tuli kohale. Politseinikud küsitlesid teda ja kannatanu rääkis neile selle öö sündmustest. Pärast seda politseinikud viisid Dmitry toast minema ja võtsid kaasa tema üleriided. Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 711), mille kohaselt läbivaatusega kannatanul tuvastati, et vasakul põsel on punetus ümmarguse hematoomiga mõõdus 2,5 cm2 . Muid kehavigastusi vaatlusega ei tuvastatud. Lisaks tõendavad Dmitry Kuzmini poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja X X ütlused (tl 15-18), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas eeltoodud tõenditega. Nimetatud ütluste kohaselt 08.12.2016 kella 00.23 paiku, olles ekipaaži 4485 koosseisus koos patrullpolitseinik X X, said väljakutse sõita xxx, kus toimus peretüli kaklusega. Jõudnud nimetatud aadressile, X X, selgitas, et tema mees Dmitry Kuzmin, pärast seda, kui ta tuli napsisena külast, mees hakkas tema peale karjuma, toimus skandaal, mille käigus mees lõi teda parema rusikaga näkku. X X helistas politseisse, palus abi, avaldas soovi esitada avaldus, kuna tundis tugevat füüsilist valu. Kuna Dmitry Kuzminist tuli tugevat alkoholilõhna, sai tehtud ettepanek läbida alkoholilest alkomeetriga Algoquant nr A406284, seda testi Dmitry Kuzmin ei suutnud läbida. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja XX ütlused (tl 40-43), mida kohus peab seetõttu usaldusväärseks ja mille kohaselt ööl vastu 08.12.2016 ta koos ema ja Dmitryga olid toas. Ema ja Dmitry vahel tekkis konflikt alimentide tõttu, mis tunnistajale isa saatis. Dmitry oli alkoholijoobes. Tunnistaja ja tema ema läksid tema tuppa magama. Öösel Dmitry tungis nende tuppa ja hakkas skandaalitsema ja tema ema solvama. Dmitry tahtis teda näkku lüüa. Ema lükkas teda eemale ja mõne 11 1-17-1020 aja pärast Dmitry läks oma tuppa. Nad heitsid magama ja mõne minuti pärast Dmitry jälle jooksis nende tuppa ja lõi rusikaga üks kord emale näkku. Ema hakkas karjuma, et tal on valus. Dmitry läks tuppa ja hakkas edasi jooma kanget alkohoolset jooki. Seda, et toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 36-37). Selle protokolli kohaselt kinnitatakse pöördumist politseisse seoses 08.12.2016 kehalise väärteokohtlemise faktiga. Teatajaks on lapsehäälega isik. Kannatanu ütlustega haakub ka 08.12.2016 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 14), mille kohaselt keeldus Dmitry Kuzmin läbima testi, kuid kontrollile allutatud isikul esinesid joobele viitavad järgmised tunnused: tugev alkoholilõhn suust, silmade punetus, suured silma pupillid, reaktsioonikiirus häiritud, esineb aja-, isiku ja kohataju häireid, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, kerged koordinatsioonihäired, verbaalselt agressiivne, ärritunud ja ründava käitumisega. Kohus leiab, et tõendatud on see, et Dmitry Kuzmini poolt tehtud löögi tulemusel tundis kannatanu valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis Dmitry Kuzmini poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07, p 12). Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et korteris lüües rusikaga näkku abikaasat X X, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ning tahtis seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Dmitry Kuzmini poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsioon Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: 12 1-17-1020 p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanute, süüdistatava kui ka tunnistajate ütlustega, millistest nähtub, et X X on Dmitry Kuzmini abikaasa; p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Dmitry Kuzmin on varem kriminaalkorras karistatud 11.05.2016 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning temale mõisteti karistus KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel koheselt ärakandmisega 2 kuud ja 27 päeva vangistust, tingimisi ülejäänud osa vangistusest 1 aasta ja 9 kuud katseajaga 2 aastat. Seega tuleb Dmitry Kuzmini poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kuna süü tunnistamist alles kohtuistungil pole võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. Karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 13 alusel on süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kuna kohus on seotud süüdistuse sisuga ning süüdistuse tekstist ei nähtu seda, et 08.10.2016 süüdistatakse Dmitry Kuzmini alaealise juuresolekul kuriteo toimepanemises, siis seetõttu kohus leiab, et kaitseõiguse tagamise põhimõttest tulenevalt pole võimalik käesoleval juhul arvestada karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist alaealise juuresolekul. Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab seda, et Dmitry Kuzmin on karistatud kriminaalkorras KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi samale kannatanule füüsilise valu tekitamise eest (tl 97-101). Nimetatust tulenevalt ja karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei pea kohus võimalikuks karistada Dmitry Kuzmini kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna kohtu hinnangul ei hoiaks selline karistus ära seda, et süüdistatav ei pane tulevikus toime samalaadset kuritegu. Ka ei saavutaks kergemaliigiline karistus eripreventiivset eesmärki, kuna süüdistataval puudub piisav legaalne sissetulek. Hinnates süüdistatava süü suurust kehalise väärkohtlemise toimepanemisel, ei ole tähtis mitte see, kas ta täitis ühe või mõlemad KarS § 121 koosseisualternatiivid, vaid kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-44-16 p 20). Dmitry Kuzmin on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning arvestades tema süü suurust (1 13 1-17-1020 rusikalöök), peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Dmitry Kuzmini tuleb karistada vangistusega 6 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete kohaselt tuleb
S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2016, so 1 päev, karistusaja hulka (tl 87) ja mõista Dmitry Kuzminile lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Kuivõrd Dmitry Kuzmin oli 11.05.2016 vabastatud karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 2 aastat ning käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on pandud toime katseajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust KarS § 65 lg-st 2 tulenevalt suurendada eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra (1 aasta 9 kuud) ning mõista Dmitry Kuzminile liitkaristuseks 2 aastat ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.12.
lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et CD-plaadid, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. VII Menetluskulud
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu.
§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Dmitry Kuzminilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 705 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt
lg 1 p-st 4 ja §-st 180 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jääb riigi kanda menetluskulu, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 3 alusel määrab kohus, et Dmitry Kuzminil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kogusummas 861 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub
§-dest 233, 238, 311, 313, 315. 15 1-17-1020 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.