1-14-8487/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8487 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu Linnar Tverdohlebi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Linnar Tverdohleb 38505016037), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Linnar Tverdohlebi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viljandi Maakohtu 25.01.2005 otsusega karistati Linnar Tverdohlebi KarS § 114 p 5 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi liitkaristusega 13 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 26.08.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvati ka eelvangistuses viibitud aeg. Karistusaja algus 24.11.2003 ja lõpp 23.05.
8. Tartu Maakohtu 16.03.2017 määrusega jäeti L. Tverdohleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
9. L. Tverdohleb on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
10. Positiivsete asjaoludena arvestas maakohus, et L. Tverdohlebil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, perioodil 2014 – 2015 läbis ta põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel, omandas perioodil 2008 – 2010 keevitaja kutse ja aastal 2008 Murru Vanglas töötas lepinguga. Lisaks on ta vangistuses osalenud tööhõives ja tal on tasutud kõik täiturite nõuded. Süüdimõistetu on aktiivselt osalenud Tartu Vangla tööhõives alates 2009 - 2013 AS Eesti Vanglatööstuses abitöölisena puidu- ja metallitööstuses ja alates 01.10.2015 majandusabitöölisena. Samuti on süüdimõistetu aktiivselt osalenud ka sotsiaalprogrammides: 2009 sotsiaalprogrammis „Tundekasvatus“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, 2013 osales ta sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja Teadmine“ ja 2014 läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Isikul on vabanedes olemas kindel elukoht, samuti on ta kinnitanud võimalust ennetähtaegse vabanemise korral jätkata töötamist OÜ-s Monolit kaubaaluste sorteerijana. 2.
11. Maakohus nõustus prokuröri ja kinnipidamisasutuse seisukohtadega ning leidis, et tulenevalt L. Tverdohlebi korduvast kriminaalkorras karistatusest ning toime pandud kuriteo ohtlikkusest puuduvad alused L. Tverdohlebi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Lähtudes L. Tverdohlebi poolt toimepandud kuritegude koguarvust, nende iseloomust ja isiku eluolust on järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 30%. Maakohus märgib, et L. Tverdohlebi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja süüdimõistetu puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et isik vabanedes ei pane toime uut kuritegu. L. Tverdohleb on toimepandud kuritegude tõttu korduvalt viibinud vangistuses. Sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja viimase kuriteo sooritas katseajal. Kuritegude liik ja raskusaste on muutunud raskemaks. Varasemad kuriteod oli varavastased, käesolevat karistust kannab varguse ja mõrva eest seoses röövimisega. Seega süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. L. Tverdohlebi suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L. Tverdohleb, kes palub oma kaebuse läbi vaadata ning võimalusel vabastada ta ennetähtaegselt, millisel juhul on ta nõus kriminaalhooldusega, täitma selle nõudeid ning loobuma alkoholist. Süüdimõistetul puudub soov kuritegelikku elu jätkata. Süüdimõistetu leiab, et positiivsed asjaolud kaaluvad üles mõningad negatiivsed asjaolud. L. Tverdohleb toob veelkord positiivsete asjaoludena välja sotsiaalprogrammide läbimise, ta on vanglas omandanud kutse, tööoskuse ning on töötanud 2010-2013, tal on garanteeritud eluja töökoht, ta on tasunud vangistuse jooksul kõik kahjunõuded ning kohtukulud. Süüdimõistetu toob välja, et ta on 5 korral taotlenud ennetähtaegset vabastamist, kuid alati on saanud keelduva vastuse. 13 aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et aru saada vigadest ning muuta oma käitumist ja mõtlemist. L. Tverdohlebist on saanud usklik, kes saab aru, et kuritegelik eluviis ei ole sobilik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ka süüdimõistetu poolt veelkord üle korratud positiivsed asjaolud ei too endaga kaasa kohtu teistsugust seisukohta, sest positiivseid asjaolusid võib arvuliselt esineda isegi rohkem, kuid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Negatiivsed asjaolud tulenevalt KarS § 76 lgst 4 kaaluvad üle positiivsed asjaolud. 2
15. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. L. Tverdohlebi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudub veendumus, et just nüüd on isik valmis oma käitumist kardinaalselt muutma ning varasemad karistused avaldasid just nüüd süüdimõistetule mõju. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kuna L. Tverdohleb kannab karistust mh raskeima isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et sellise kuriteo toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleval juhul riivaks L. Tverdohlebi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
17. märtsi 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Marika Kuusk Mati Kartau 3