Obsah (7)

§ 661§ 430§ 645§ 456§ 168§ 190§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-271 Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu Kohtuasi TS hagi

§ 661

lg 4 alusel kokku ja taotlevad kohtult, et määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, lühendatakse määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.

1. Tühistatud osas tsiviilasja nr 2-16-271 menetlus lõpetada. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
2. Vabastada TS riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
3. Tagastada ML apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot. Riigilõiv tagastada Osaühingu D pangakontole nr EE91330033270009004 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
4. TS (hageja) esitas 08.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse ML (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja täpsustas oma nõudeid 28.08.2016 menetlusdokumendis ning palus jätta kostja ainuomandisse korteriomandi aadressil XXX ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 32 121 eurot ja kulutused kommunaalmaksetele summas 361,14 eurot.
5. Kostja vaidles hagiavaldusele osaliselt vastu väljamõistetava hüvitise suuruse ja kommunaalkulude väljamõistmise osas.
6. Harju Maakohus tegi 22.12.2016 järgmise otsuse:
7. Rahuldada hagi.
8. Lõpetada TS ja ML varaühisuse varasuhe. 2
9. Lõpetada TS ja ML ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa XXXXXXXX).
10. Jätta ML ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX (registriosa X).
11. Välja mõista ML-lt TS kasuks hüvitis enamsaadud vara arvelt 32 121 eurot. See kohustus tuleb kostjal täita ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
12. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kulutused kommunaalmaksetele 361 eurot 14 senti.
13. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
14. Toimetada otsus kätte pooltele.
15. Kostja esitas 23.01.2017 Harju Maakohtu 22.12.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse ja kommunaalmaksete väljamõistmise osas (resolutsiooni punktid 5 ja 6) ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus kostja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadud vara arvelt välja hüvitise 8946,25 eurot, mis tuleb täita ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
16. 14.02.2017 (korduvalt 15.02.2017) esitasid pooled kohtule kinnitamiseks nende vahel sõlmitud kompromissi. 20.03.2017 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks täpsustatud kompromissilepingu. 10.04.2017 ringkonnakohtu kohtuistungil täpsustasid pooled 20.03.2017 kompromissi punktide 1, 2, 5 ja 7 tingimusi. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt 20.03.2017 kohtule esitatud kompromiss (täpsustatud 10.04.2017 kohtuistungil) tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu osaliselt tühistada ja tsiviilasja menetlus tühistatud osas lõpetada.
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul

§ 430

lg 3 tähenduses kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud ning seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Vastavalt

§ 645

lg-le 1 tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada selles osas, milles maakohtu otsust vaidlustati, s.o kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise ja kommunaalmaksete väljamõistmise osas, lisaks menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punktid 5-7). Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 4).

8.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. 9. Harju Maakohus on 03.02.2016 määrusega rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ning on vabastanud ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest.

§ 190

lg 5 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus 3 mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks vabastada hageja riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 10. Kostja taotles seoses kompromissi sõlmimisega poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele.

Osaühing D on kostja eest 23.01.2017 tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb tagastada riigilõiv summas 150 eurot. Vastavalt kostja poolt taotletule tuleb riigilõiv tagastada Osaühingu D pangakontole Danske Bank A/S Eesti filiaalis. 11. Vastavalt

§ 661

lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on palunud lühendada määruskaebuse esitamise aega kolme päevani. Eeltoodust tulenevalt lühendab ringkonnakohus käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 4