) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
kohta väljaandes Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Xxxx esitas 03.03.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning 08.03.2017 lisaks kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti 28.04.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-10991 avaldajalt solidaarvõlgnikuna välja 50 000 eurot põhivõlgnevusena ja 850 eurot menetluskuludena. Avalduse kohaselt on võlgnik pensionär, kellel puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid eelnimetatud võlgnevusi tasuda. Avalduses täpsustatakse, et sissetulekuks on pension summas 323,16 eurot kuus ning võlgnikul puudub vallas- ja kinnisvara, mille realiseerimisega oleks võimalik võlgnevusi katta. Võlgnevuste tekkimise põhjusena märgib võlgnik asjaolu, et tema sissetulekud ei kujunenud sellisteks nagu ta oli lootnud. Võlgnik elab koos abikaasa ja abikaasa isaga, kellele on määratud pension raske puude tõttu. Avaldusele on lisatud arvelduskonto väljavõtted perioodi 01.08.2016-17.02.2017 kohta. Võlgnik märgib ainsaks võlausaldajaks Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank. Kohtumääruse põhjendused
lg 2 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxx pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (
) § 31 lg 6 Lembit Ülperi, kes on andnud selleks nõusoleku.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et võlgnikult on 28.04.2014 kohtuotsusega (jõust. 05.02.2015) tsiviilasjas nr 2-14-10991 välja mõistetud 50 000 eurot põhivõlgnevusena ja 850 eurot menetluskuludena. Võlgniku poolt esitatud andmete alusel on tal sissenõutavate kohustuste summa 50 850 eurot ning piisav vara sellise rahalise kohustuse 2 täitmiseks puudub, kuivõrd sissetulekuks on vanaduspension 323,16 eurot ning vallas- ja kinnisvara puudub. Kohus on teinud päringud registritesse ning tuvastanud, et isikule ei kuulu registrisse kantud vallas- ega kinnisvara.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine
Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas
lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.