3-15-2913/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2913 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 16.11.2015 käskkirja nr 6-2/1628 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX, lepinguline esindaja Vello Luik; Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 08.04.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla vanglateenistuse ametniku Mare Tiku 17.10.2015 ettekande nr 5409 alusel algatati distsiplinaarmenetlus XXX suhtes. Ettekandest nähtuvalt keeldus XXX 17.10.2015 kell 08.17 hommikuse loenduse ajal S-hoone
5. sektsiooni kambris 372 allumast vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele öelda kuuldavalt ja selgelt oma nimi ning ütles vastuseks „pese oma kõrvu“.
6. Tartu Vangla 16.11.2015 käskkirja nr 6-2/1628 p-ga 1 tunnistati XXX süüdi vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 lg 1 rikkumise süüdistuses, p-ga 2 karistati teda noomitusega, p-ga 3 tunnistati ta süüdi Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 1.6.3 rikkumise süüdistuses ja p-ga 4 karistati teda seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
7. 17.11.2015 esitas XXX eelnimetatud käskkirja peale Tartu Vanglale vaide. Tartu Vangla jättis 19.11.2015 vaideotsusega nr 1-11/1090-2 vaide täies ulatuses rahuldamata.
8. 20.11.2015 esitas XXX lepinguline esindaja Vello Luik Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 16.11.2015 käskkirjaga nr 6-2/1628 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse peatada nimetatud käskkirja täitmine. Tartu Halduskohus jättis 23.11.2015 kohtumäärusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 25.11.2015 määrusega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9. Tartu Halduskohus võttis 26.11.2015 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 28.12.2015 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebusele (tl 55-56).
10. 19.01.2016 kohtumäärusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. Menetlusosalised täiendavaid dokumente ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
11. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla 16.11.2015 käskkiri nr 6-2/1628 on õigusvastane ja tuleb tühistada, sest ei ole selge ja üheselt mõistetav. Nimelt ei nähtu kaebaja hinnangul käskkirjast, kas ta jättis ütlemata oma nime, ei öelnud seda selgelt või ei öelnud seda kuuldavalt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt kaebaja lihtsalt otsustas antud juhul vanglateenistuse ametniku korraldust mitte täita, sest distsiplinaarmenetluses kaebaja enese poolt antud seletustest ja väljendatust nähtub kaebaja suhtumine ametniku korraldusse ning see, et kaebaja sai temale antud korraldusest aru. Vastustaja väidab, et kaebajat on ka varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud allumatuse eest vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (30.10.2015, 12.05.2014, 30.04.2014, 18.12.2008, 10.07.2008 ja 09.01.2008) ning ebaviisakate, ebatsensuursete ja ähvardavate väljendite kasutamise eest vanglaametnikega suheldes ( 10.04.2015, 30.04.2014, 29.07.2011, 28.07.2010, 27.04.2009, 10.07.2008 ja 09.01.2008). Käesoleval ajal omab kaebaja kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole kaebaja mõistnud oma karistamise põhjust ning seda, et teda karistati samalaadse rikkumise eest mitmendat korda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
13. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus, seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
14. Vaidlustatud käskkirjast (tl 5-7) nähtuvalt pani kaebaja 17.10.2015 kella 08.17 ajal toime distsipliinirikkumise, mitte alludes vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele, mis on vastuolus VangS § 67 p-ga 1 ja mille eest teda karistati noomitusega ning vanglateenistuse ametnikuga suheldes kasutas ebaviisakat väljendit, mis on vastuolus TVK p-ga 1.6.3 ja mille eest teda karistati seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
15. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. TVK p 6.4 sätestab, et loendust teostava ametniku korraldusel on kinnipeetav kohustatud ütlema selgelt oma ees- ja perekonnanime.
16. Nii distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 10-11 pöördel) kui ka käskkirjas (tl 5-7) on välja toodud, et kaebaja ei allunud ametniku korraldusele öelda kuuldavalt ja selgelt oma nimi. Ametniku korraldusele mitteallumist ei ole kaebaja eitanud ei distsiplinaar- ega vaidemenetluses. Kaebaja on üksnes toonud välja erinevaid põhjuseid, miks ta ei olnud võimeline ametniku korraldust täitma või miks ta ei soovinud seda teha, tuues aset leidnud intsidendi kohta erinevaid selgitusi. Kaebaja on 13.11.2015 kuupäevaga dateerinud kaks seletuskirja (tl 8 ja 8 pöördel), milledest esimeses ta väidab, et ei mäleta, mis kuupäeval intsident aset leidis ning et sündmust võib ta kirjeldada üksnes kambrikaaslase ütlustest lähtuvalt. Sama kuupäevaga dateeritud teises seletuses on ta aga selgitanud, et tema ei ole kohustatud ametnikule kaks korda oma nime ütlema, sest muidu võibki jääda kinnipeetav ametniku meelevalda oma nime kordama. 17.10.2015 seletuskirjas (tl 15) rääkis kaebaja hoopis sellest, kuidas temale määratud astmarohi tekitab talle kergeid tasakaaluhäireid ja iiveldustunnet. Oma vaides asus kaebaja aga seisukohale, et ebaadekvaatne inimene ei suudagi ennast selgelt väljendada. Kaebaja enese poolt väljendatust nähtub kohtu arvates selgelt tema suhtumine ametniku korraldusse ning samuti nähtub seletustest, et kaebaja sai temale antud korraldusest aru, kuid lihtsalt otsustas korraldust mitte täita.
17. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkiri ei ole üheselt mõistetav, kuna käskkirjast jääb talle arusaamatuks, kas ta on õigustatud tegema märkusi vanglateenistuse ametniku tervisliku seisundi kohta või mitte. TVK p 1.6.3 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Kaebaja ei eita, et ta kasutas ametnikuga suheldes väljendit „pese oma kõrvu“. Arvestades aset leidnud situatsiooni tehiolusid ning seda, mille tulemusena kaebaja viidatud väljendit kasutas, on kohtu arvates selgelt aru saada, et tegemist oli kaebajapoolse ebaviisaka käitumisega. Ka tavaühiskonnas ei peeta viisakaks käitumist, kus palve peale korrata midagi, millest vestluskaaslane aru ei saanud, soovitatakse küsijal oma kõrvad puhtaks pesta. Kui kanda analoogne situatsioon üle vanglakeskkonda, kus kinnipeetavale antakse iga loenduse ajal korraldus öelda oma nimi ning kus vanglaametnik nime ei kuule või ei saa öeldust aru, siis on kinnipeetaval kohustus oma nime korrata, kui ametnik seda teha palub ja seda ilma täiendavate kommentaarideta.
18. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, sest puudub süüline käitumine. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas kaebajal esinesid terviserikked või mitte ja kas ta sai voodilt püsti tõusta või mitte, ei saa nimetatud asjaolu kuidagi takistada selgelt ja kuuldavalt oma nime kordamast, kui ametnik seda kinnipeetavalt küsib.
19. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalne võrreldes väidetava süüteo raskusega. VangS § 67 lg 1 rikkumise eest karistati kaebajat noomitusega. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine ohustab vangla üldist julgeolekut. Samuti on käskkirjas välja toodud, et korraldusele mitteallumine raskendab oluliselt distsipliini tagamist vanglas ning kaebaja andis oma käitumisega kaaskinnipeetavale negatiivset eeskuju. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla julgeoleku tagamise seisukohalt on väga oluline, et kinnipeetavad täidaksid neile antud korraldusi. On ilmselge, et nime ütlemise näol on tegemist lihtsa ning arusaadava korraldusega ning seda korraldust antakse kinnipeetavale iga loenduse ajal. Kui ametnik tõepoolest ei saa aru või ei kuule, mida kinnipeetav täpsemalt ütles, siis on ametnik õigustatud kinnipeetavale korralduse uuesti andma. TVK p 1.6.3 rikkumise eest karistati kaebajat seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Asja materjalidest nähtuvalt omab kaebaja kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, sh üks karistus on määratud viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine ebaviisaka käitumise eest. Seega oli 17.10.2015 aset leidnud intsidendi näol tegemist korduva samalaadse rikkumisega, mistõttu oli kohtu arvates põhjendatud tõsta kartserikaristuse ööpäevade arvu. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole mõistnud oma karistamise põhjust ning seda, et teda karistati samalaadse rikkumise eest mitmendat korda. Samuti ei ole kaebaja ka kohtumenetluses näidanud üles kahetsust toime pandud tegude ees.
20. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud Tartu Vangla 16.11.2015 käskkiri nr 6-2/1628 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, järelikult puudub kohtul alus nimetatud käskkirja tühistamiseks.
21. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik