← Eesti

2-16-8969/18

Obsah (11)§ 65§ 23§ 172§ 1§ 165§ 29§ 170§ 171§ 173§ 175§ 3

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-16-8969 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasi I L (pankrotis) avaldus pankroti väljakuulutam

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Haldur on I L pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 80 eurot tunnis. Teadete koostamine ja saatmine 23-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, kohtutäituritele (4 tk) taotluste koostamine ja saatmine täitemenetluste lõpetamise kohta, järelepärimise koostamine ja saatmine Maksu- ja 3

(9)Tolliametile, avalduse koostamine ja saatmine AS-le SEB Pank; Sotsiaalkindlustusametile, Sillamäe Linnavalitsusele, OÜ-le Elex Music Group, kaebuse koostamine AS-le SEB Pank, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 14 dokumenti): kokku 2 tundi, s.o 2 x 80 eurot = 160 eurot; Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine: kokku 2 tundi, s.o. 2 x 80 eurot = 160 eurot; Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; Taotluse koostamine pankrotitoimkonna moodustamata jätmiseks: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot; Ettekande koostamine pankrotivara kohta, kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot; Nõudeavalduste ja sellele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot; Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot; Jaotusettepanekute koostamine ja taotluste koostamine jaotusettepaneku kinnitamiseks, teate avaldamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; Lõpparuande koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; korduvad vestlused ja selgitused võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot; arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot. Kokku on haldur kulutanud I L pankrotimenetluses 8,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 680 eurot, millele lisandub käibemaks 136 eurot, kokku 816 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 1956 eurot. Pankrotimenetluse kuludest 95,52 eurot (ajutise halduri kulu ja tasu osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 1860,48 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid I L pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Haldurile teadaolevat müüdud ja müümata pankrotivara ei ole. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõuded: ei esitatud. II järgu nõuded: Nr Võlausaldaja 1 BIGBANK AS Tunnustatud nõude suurus 1243,71 eurot 2 BIGBANK AS 1167,09 eurot 3 VKG Elektrivõrgud OÜ 148,39 eurot Saamata summa 1243,71 eurot 1167,09 eurot 148,39 eurot Järk II II II III järgu nõudeid: ei esitatud. 4
(9)Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. I L ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. I L on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on I L kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on I L pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu OÜ-st Elex Music Group netos alljärgnevalt: novembris 2016.a summas 284,04 eurot; detsembris 2016.a summas 362,18 eurot, kokku 646,22 eurot.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 28.12.2016.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2016.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 03.01.2017.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.12.2016.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 07.02.2017.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.01.2017.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja kumbi võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Nähtuvalt eeltoodust ei ole I L pankrotimenetluses vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu.

§ 65

lg 11 sätestab et, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata 5

(9)menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. I L pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 680 eurot, millele lisandub käibemaks 136 eurot, kokku 816 eurot. Tasu on vahendite puudumisel täielikult haldurile välja maksmata. I L pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot. Kulud on kinnitatud Viru Maakohtu 16.01.2017.a. jõustunud määrusega. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 936 eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

§ 65lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur.

Seetõttu taotleb pankrotihaldur I L nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku summas 936 eurot. Haldur palub lõpetada I L (isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei piisa vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 680 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 136 eurot, kokku 816 (kaheksasada kuusteist) eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; halduri tasu ja kulud summas 936 eurot koos käibemaksuga palun välja mõista menetlusabina riigi vahenditest; vabastada I L pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest; kohustada I L tasuma riigile pankrotimenetluse kulud kokku summas 459 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg; pankrotimenetluses hüvitamata jäänud kulud kokku summas 924,48 eurot (hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu) jätta I L kanda; vabastada Ly Müürsoo (isikukood XXX) I L pankrotihalduri kohustustest; otsustada I L kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada I L ennast täitma usaldusisiku kohustusi; edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul realiseeritav vara ja pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid, kuna selleks puuduvad vahendid. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 2559,19 eurot. Võlausaldaja ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks. Pankrotimenetluses on osaliselt välja maksmata ka ajutise halduri tasu. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 kohaselt.

Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei 6

(9)tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Ly Müürsoo võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetluses halduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohustustest vabastamise menetlus I L (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku I L (pankrotis) täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik 7

(9)võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab I L (pankrotis) usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Ajutise halduri tasu ja kulud Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele lähtutud tunnitasust 80 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb pankrotihaldurile tasu määramist summas 680 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 936 eurot.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud 8

(9)menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotlus on põhjendatud osaliselt. TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot OÜle Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Pankrotihaldur palub kohustada I L (pankrotis) tasuma riigile pankrotimenetluse kulud kokku summas 459,60 eurot. Kohus rahuldas menetlusabi taotluse. I L (pankrotis) on andnud nõusoleku pankrotihalduri kulude ja tasu kinnitamiseks kogu pankrotimenetluse aja eest summas 816 eurot ning leiab, et tasu maksmine ei riku võlgniku ega võlausaldaja huve. Seega leiab kohus, et pankrotihalduri kulud ja tasu summas 459,60 eurot (936-476,40) tuleb välja mõista I L (pankrotis). Kohus selgitab, Viru Maakohtu 20.09.2016 määrusega on välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulud summas 1020 eurot (koos käibemaksuga). Pankrotihaldur palub hüvitamata jäänud kulud kokku summas 924,48 eurot (hüvitamata ajutise halduri tasu ja kulud) jätta I L (pankrotis) kanda. Kohus selgitab, et ajutise halduri tasu ja kulud on juba eelnevalt (26.09.2016 määrus) jäetud võlgniku kanda, mistõttu teistkordselt seda kohus võlgnikult välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.