lg 1 alusel Vladimir Astašovi, Aleksandr Astašovi, Larissa Gluškova, Aleksei Gluškovi, Aleksei Kulakovski ja Vladislav Drozdi suhtes alustatud kriminaalmenetlus seoses mõistliku aja möödumisega Määruskaebuse esitajad Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mairi Heinsalu; kannatanu JTM; kannatanu DM; kannatanu MH; süüdistatava Aleksandr Astašovi (ik 38308250289) kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe; süüdistatavate Larissa Gluškova (ik 48102090248) ja Aleksei Gluškovi (ik 38103050235) kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv; süüdistatava Vladimir Astašovi (ik 36101070246) kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla; RESOLUTSIOON
Kaitsjad leidsid, et rikutud on mõistliku menetlusaja põhimõtet, mis on põhjustatud riigi tegevusetusest või viivitamisest. Kaitsjad ei pidanud õigustatuks peaaegu 6 aastast menetlust, kus kohtueelse uurimise aeg on olnud ebamõistlikult pikk ning prokuratuuris on pärast toimiku saabumist toimunud märkimisväärne viivitus. Kõik olulised tõendid selles kriminaalasjas olid kogutud juba 2010. aastal (sh jälitustoimingu protokollid, kirjalikud tõendid, kahtlustatavate ja suure enamuse tunnistajate ütlused, päringud pankadesse jms). Ajavahemikul 26.06.2012 kuni september 2014 läbiviidud üksikud menetlustoimingud ei õigusta ka veidi enam kui 2,5 aastast menetlust Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Samuti on menetluse kestel olnud ka lühemaid perioode, mille vältel pole tehtud ühtegi menetlustoimingut. Toimikust ei nähtu objektiivseid või mõjuvaid asjaolusid, mis oleks kohtueelset menetlust takistanud või tekitanud selles seisakuid. Kaitsjad märkisid, et menetluse viivitus pole tulenenud süüdistatavate tegevusest, kes olid menetluse vältel pidevalt kättesaadavad ega venitanud kriminaalmenetlust oma käitumise ega sellest kõrvalehoidumisega. Lisaks ei pidanud kaitsjad tõenäoliseks, et kriminaalasi lähiajal lõplikult laheneks. Ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisest 28.07.2010 kuni süüdistuse esitamiseni 18.12.2015 kulus menetlejal üle 5 aasta. Arvestades asjaolu, et analoogsete kriminaalasjade menetlemiseks kolmes kohtuastmes kulub minimaalselt 2 aastat ja selles asjas on suur hulk kannatanuid ja tunnistajaid, ei näe kaitsjad, et selle asja lahendamine oleks võimalik mõistliku menetlusaja nõuet järgides. Kohtualused on ebamõistlikult kaua oodanud süüdistuse esitamist, viibinud vahi all ning olnud ebamäärases olukorras teadmata, kas nad mõistetakse selles asjas süüdi või mitte. Seega leidsid kaitsjad, et süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale on rikutud ja edasiste õiguste riivete süvenemise vältimiseks tuleb kriminaalmenetlus
Süüdistatavad on andnud oma nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 3.2 Harju Maakohtu 20.09.2016 toimunud istungil esitas prokurör Mairi Heinsalu kohtule prokuratuuri seisukohad kaitsja taotluste suhtes. Prokurör kaitsjate põhjendustega ei nõustud. Prokurör möönis, et kriminaalmenetlus on kestnud tavapärasest kauem ja jõudnud kohtusse kohtualuste kahtlustatavatena kinnipidamisest alles 5 aastat ja 3 kuud hiljem. Ta leidis aga, et ainult see ei ole aluseks kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja lõpetamisega. Menetluse lõpetamine sel alusel ei ole automaatne, vaid kõigepealt tuleb hinnata, kas mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel on võimalik muul viisil heastada. Nende võimalustena tuleb seejuures arvestada nii
lg 1 p-s 6 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tegemist on üle keskmise keerukama ja mahukama kriminaalasjaga, mis koosneb ligi 50 köitest, selles tuvastati 27 kahtlustatavat ja selles on ligi 100 kannatanut 14 erinevast riigist. 4 1-15-10741 Arvestades kannatanute hulka, kes olid peamiselt välismaalased, ja teostatud menetlustoimingute arvu, on prokuröri hinnangul politsei töö olnud asja menetlemisel väga tulemuslik. Toimik oli prokuratuuris küll kolm aastat, kuid tegemist polnud tahtliku venitamisega. Prokurör märkis, et paratamatult toimub igas ettevõttes ja asutuses personalimuudatusi ja selline liikumine on andnud tunda ka prokuratuurile. Seisukoha esitaja on selles kriminaalasjas juba neljas prokurör. Samas ei nõustu prokurör kaitsjate väitega, et prokuratuuris pole sisuliselt ühtegi menetlustoimingut tehtud – osade kahtlustatavate suhtes lõpetati menetlused ja tehti kannatanute täiendavad ülekuulamised. Prokuröri hinnangul on kriminaalasja raskust ja ulatust arvestades ka proportsionaalne, et süüdistatavad on kohtueelses menetluses olnud vahi all ja nende varad on arestitud. Tegevus, milles isikuid süüdistatakse, on esimese astme kuritegu, mille eesmärgiks oli kannatanutelt suurtes summades raha välja petmine, kasutades ära nende seisundit. Kuigi tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, on seadusandja tahte kohaselt siiski tegemist kuriteoga, mille eest on ette nähtud kuni 12 aastat vangistust. Kannatanutele on tekitatud kahju rohkem kui 5,5 miljonit krooni ehk 360 000 eurot ning seda vähem kui nelja kuuga. Avalik huvi on seda kaalukam, et lisaks meie oma kodanikele pole pealinna turvaline väisata ilma kuriteo ohvriks sattumata ka välisriigi kodanikel. Menetluse lõpetamine sellise asja puhul annab ühiskonnale signaali, et kurjategijad saavad karistamatult tegutseda ja on seetõttu vastuolus ka avaliku huvi põhimõttega. Kannatanute õigus tsiviilhagi läbivaatamisele ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisele süüdimõistmisel ei ole vähem tähtis kui süüdistatavate õigus asja arutamisele mõistliku menetlusaja jooksul. Kohus on 30 kannatanu tsiviilhagid menetlusse võtnud ning nende kogukahjusumma on veidi rohkem kui 110 000 eurot. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine
lg 1 alusel suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele. Seega tuleb hinnata pigem seda, kas selle kriminaalasja arutamisel on võimalik jõuda lõpliku lahendini mõistliku aja jooksul. Prokurör nendib, et kriminaalasja ei ole võimalik ära arutada kuu või kahe jooksul, kuid lõpliku lahendini peaks see jõudma hiljemalt kahe aasta jooksul. Prokuröri hinnangul on see sellise kriminaalasja puhul mõistlik ega ületa mõistlikku menetlusaega. Kokkuvõtvalt leidis prokurör, et kaitsjate taotlus kriminaalasja lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumisega ei ole põhjendatud, sest mõistliku menetlusaja rikkumist, kui kohus peaks seda tuvastama, on võimalik heastada ka muul viisil.
lg 1 alusel möödapääsmatuks, tuleb menetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Pidades silmas senist menetluse kulgu, leiab kohus, et antud kriminaalasjas ei ole mõistliku aja jooksul võimalik kohtulahendini jõuda. Maakohus märkis, et ka avalik menetlushuvi ei kaalu antud kriminaalasjas üles mõistliku menetlusaja riivet. 5.3 Kriminaalasjas esitatud ja Harju Maakohtu 22.06.2016 määrusega menetlusse võetud tsiviilhagid jättis kohus
274 lg 4 ja § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitas, et sarnaselt olukorrale, kus kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ja selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluses üldjuhul ka kriminaalmenetluse lõpetamisel. Seejuures tuleb arvestada kannatanu õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul. Vastasel juhul võib see tähendada kannatanu konventsioonijärgsete õiguste rikkumist. Kuna antud juhul polnud maakohtu käsutuses kriminaalasja materjale, mille pinnalt oleks saanud tsiviilhagi lahendamise osas avaldada põhistatud seisukohta, jättis kohus tsiviilhagid
5.4 Harju Maakohus jättis läbi vaatamata kaitsjate taotlused menetluskulude ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus leidis, et taotlused esitati hilinenult. Kohus lõpetas 20.09.2016 kohtuistungi kell 10.10, kaitsjad istungil taotlusi menetlusega tekitatud kahju ning menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud. Kuivõrd taotlused esitati pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, tuli need Riigikohtu korduvalt väljendatud praktika kohaselt jätta läbi vaatamata. 7 1-15-10741 Määruskaebused 6. Harju Maakohtu 12.10.2016 määrusele esitasid määruskaebused, milles vaidlustavad kriminaalmenetluse lõpetamist, ringkonnaprokurör Mairi Heinsalu ja kannatanud TTM, JTM, DM ja MH. TTM kaebuse jättis ringkonnakohus 29.11.2016 määrusega läbi vaatamata. A. Astašovi kaitsja Argo Küünemäe, L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja Aivar Pilv ning V. Astašovi kaitsja Raul Ainla esitasid määruskaebuse menetluskulude ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluste läbi vaatamata jätmise peale. 6.1 Prokurör taotleb Harju Maakohtu määruse tühistamist ja saatmist maakohtule sisuliseks arutamiseks. Prokurör leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine
lg 1 alusel on põhjendamatu ning kohus ei ole järginud väljakujunenud kohtupraktikat ega arvestanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, sh prokuratuuri argumente ja seisukohti mõistliku menetlusaja määratlemise ja selle rikkumise tuvastamisega seonduvalt. Prokuröri hinnangul on kohus jätnud arvestamata toimepandud kuriteo raskuse, kriminaalasja keerukuse, kannatanute huvide ja avaliku menetlushuviga. Kohus on alusetult eelistanud süüdistatavate õigusi kannatanute omadele, mis on toonud kaasa kriminaalmenetlusõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse põhjendamatu lõpetamise
Prokurör nõustub kohtu seisukohtadega, milles nenditakse kohtuasja keerukust ja seda, et süüdistatavad pole oma käitumisega kriminaalmenetlust põhjendamatult takistanud ja nende tõttu pole selle asja menetlemine veninud. Prokurör ei nõustu sellega, et kriminaalmenetlus on veninud prokuratuuri käitumise tõttu. Asjaolu, et prokuratuuri aktiivne tegevus ei kajastu kohtule esitatud aruandes toimingutena, ei tähenda, et kriminaalasjaga ei tegeletud. Pikema ajakulu prokuratuuris on põhjustanud ka menetlust juhtivate prokuröride vahetus. Sellise suuremahulise ja keerulise asja läbitöötamine võtab uuel prokuröril paratamatult aega. Lisaks on ka toimiku prokuratuuris olemise ajal teostatud mitmeid menetlustoiminguid, mis on kriminaalasja mahtu arvestades samuti aeganõudvad. Ka sellise kriminaalasja läbitöötamine ja süüdistusakti koostamine on aeganõudev protsess, mille valmimist pole ajateljena võimalik menetlustoimingute registris kajastada. Prokuratuur peab meelevaldseks kohtu väidet, et kriminaalasja prokuratuuripoolset selget perspektiivi hindamist ja tegutsemise soovi käesolevas kriminaalasjas ei nähtu ning just sellest tulenevalt on selle menetlus veninud ebamõistlikult pikaks. Prokurör selgitab, et kui prokuratuuril oleks puudunud tegutsemise soovi, siis poleks selles kriminaalasjas isikutele süüdistust esitatud ja asja kohtusse saadetud. Arvestades kuriteo raskust, laadi ja lühikese aja jooksul teenitud kuritegelikku tulu, oli prokuratuuri soov võimalikult kiiresti isikutele esitada süüdistus ja saata asi kohtusse. Prokuratuur näeb endiselt perspektiivi jõuda kohtuasja arutamisega lõpplahendini mõistliku aja jooksul, seda enam, et toime isikuid süüdistatakse I astme kuriteos, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Vastupidiselt kohtu järeldustele leiab prokurör, et kannatanude huvid ja õigused peaksid prevaleeruma kuriteo toimepanijate õiguste ja riivete ees ning seda eelkõige õiglase kohtumenetluse printsiibist lähtuvalt. Kohus on arvestamata jätnud asjaolu, et tegemist on 8 1-15-10741 välisriigi kodanikega, kes ei tunne Eesti kohtusüsteemi. Uue hagi esitamine tsiviilkohtusse tähendaks kannatanutele lisakulusid nii rahalises kui ajalises mõttes ning vältimatult ka vajadust õigusabi järele. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb muuhulgas arvestada ka kannatanute õigust õiglasele ja tõhusale kohtumenetlusele ning õigusele tsiviilhagi läbivaatamiseks samas menetluses. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise pärast lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Avaliku menetlushuvi jaatamiseks on alust siis, kui ühiskonna usk õiguse kehtivusse kannataks tugevalt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kriminaalmenetluse esemeks oleva teo toimepanemise viisist, tagajärgede erakordsest iseloomust, analoogsete tegude suurest arvust või muudest põhjustest tingituna. Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Prokurör leiab, et antud juhul on tegemist just olukorraga, kus avalik menetlushuvi on vaieldamatult ülekaalus süüdistavate võimaliku riivega mõistlikule menetlusajale. Isikuid süüdistatakse I astme kuriteos, mille eest on ette nähtud kuni 12-aastane vanglakaristus. Kriminaalasjas tuvastati 98 kannatanut, kuid neid võis olla enam. Neile tekitati kahju rohkem kui 5,5 miljonit krooni ehk ligi 360 000 eurot ja seda vähem kui nelja kuuga. Avalik huvi on seda kaalukam, et süsteemse kuriteo ohvriteks langevad lisaks Eesti riigi kodanikele ka välisriigi kodanikud. Selles asjas kriminaalmenetluse lõpetamine annab kahtlemata ühiskonnale signaali ja toob kaasa teadmise, et mahukad ning keerulised kriminaalasjad ei jõua kohtulahendini ning kurjategijad saavad karistamatult tegutseda. Seega on antud juhul kriminaalmenetluse lõpetamisega riivatud kannatanute õigusi ebaproportsionaalselt võrreldes kuriteo toimepannud isikutega. Prokuröri hinnangul pole kohus piisavalt motiveerinud, miks ei ole süüdistavate süüdimõistmisel võimalik mõistliku menetlusajaga seonduvat riivet heastada muul viisil ja miks võimalikest leevendusabinõudest oli vajalik valida kõige äärmuslikum vahend. Esiteks ei tähenda mõistliku menetlusaja nõude rikkumine automaatselt seda, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada, vaid seda üksnes juhul, kui rikkumist ei ole võimalik muul viisil heastada. Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii
lg 1 p-s 61 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistliku pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Lisaks pole kriminaalmenetluse lõpetamine
lg 1 alusel suunatud niivõrd juba toimunud rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele. Seega tuleks arutada mitte niivõrd seda, kas mõistlik menetlusaeg on tänaseks möödunud, vaid pigem seda, kas selle kriminaalasja arutamisel on võimalik jõuda lõpliku lahendini mõistliku aja jooksul. Prokurör ei nõustu määruses märgituga, et kohtumenetluse poolte arvates on iga kannatanu vahetu küsitlemine kohtu istungil vajalik.
lg 2 kohaselt on lubatud varasemate ütluste esitamine kohtus tõendina
lg 1 sätestatud juhul muuhulgas ka olukorras, kui varasema ülekuulamise viis abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädev asutus ja kui isikut ei ole võimalik kuulata üle kaugülekuulamise teel. Seega ei ole prokuratuuri hinnangul välismaalastes kannatanute ülekuulamine takistuseks, mis tingiks kohtuliku arutamise venimise. 9 1-15-10741 Prokuratuur on seisukohal, et isegi juhul kui lõpliku jõustunud kohtulahendini jõutakse kahe aasta jooksul pole kriminaalasja raskust, keerukust ja mahtu arvesse võttes mõistlik menetlusaeg möödunud, kuid võib olla mõningal määral rikutud. Seda riivet on võimalik heastada juba eelnevalt nimetatud vahenditega. Prokurör on viidanud ka kahele kohtulahendile, milles käsitletud olukord on prokuröri hinnangul praeguse menetlusega võrreldav ja kus ei ole peetud vajalikus menetlust lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 6.2 Kannatanud JTM, DM ja MH kriminaalmenetluse lõpetamisega ei nõustu ning nõuavad neile tekitatud kahju hüvitamist. Nad leiavad, et nii mahuka kriminaalasja puhul on pikk menetlusaeg põhjendatud. Selles asjas on palju kannatanuid üle maailma ja tekitatud kahju on suur. Kannatanud ei pea õiglaseks, et kui kriminaalmenetluses on tuvastatud süütegude toimepanemine, pääsevad teod toime pannud isikud karistuseta ja hüvitamata tekitatud kahju. 6.3 Kaitsjad Argo Küünemäe, Aivar Pilv ja Raul Ainla taotlevad Harju Maakohtu 12.10.2016 määruse tühistamist osas, mis puudutab kaitsjate taotlusi menetluskulude ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise läbi vaatamata jätmist. Kaitsjate määruskaebuste peamine argument on, et maakohtu siirdumine nõupidamistuppa menetluses esitatud taotluse lahendamiseks, ei ole võrdsustatav
§-ga 304 ega maakohtu viidatud Riigikohtu lahenditega. Neis on tegemist olukorraga, kus kriminaalasjas on toimunud kohtulik uurimine ja kohus on peale süüdistatava viimast sõna lahkunud nõupidamistuppa. Antud asjas kohtuliku uurimiseni veel ei jõutud, vaid kohus asus enne kohtuliku uurimise algust lahendama advokaatide taotlusi. Kohtuliku uurimise lõpetamise seisukoha peab kujundama kohus ning sellest ka menetlusosalisi teavitama ja selgitama, kas menetlusosalistel on veel taotlusi. Selline põhimõte nähtub ka
lg 1 p-st 16, mis eeldab teatud konkreetsete küsimuste lahendamist ja hindamist kohtu poolt peale kohtuliku uurimise lõpetamist. Taotlus menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu sisulise arutamise alguses, ei saa täie kindlusega laheneda menetluse lõpetamisega ning tuleb eeldada, et taotluse esitamine on veel võimalik. Kaitsjate hinnangul ei saa taotluse lahendamist samastada kohtuliku uurimise lõpetamisega. Eelnevast tulenevalt leitakse määruskaebustes, et taotluste esitamine oli võimalk ka pärast seda kui kohus siirdus nõupidamistuppa lahendama kaitsjate taotlust menetluse lõpetamiseks mõistliku aja möödumise tõttu. Eelnevat seisukohta toetab kaitsjate hinnangul ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 18, mis sätestab, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõppemist. Kuna antud juhul kohtuliku uurimiseni ei jõutud ning kohus asus tegema menetlusotsust, ei saanud kaitsja eeldada, et peab enne kohtu menetlusotsuse tegemiseks lahkumist esitama taotlused nii kahju kui menetluskulude hüvitamiseks. Kaitsja hinnangul antud olukorras kriminaalmenetluse seadustik mingeid ajalisi piiranguid selliste taotluste esitamisele ei sea, v.a kui kohus ei ole selgesõnaliselt väljendanud, et määrab selleks tähtaja. L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja Aivar Pilv leiab, et maakohus on valesti käsitlenud faktilisi asjaolusid menetluskulude hüvitamise taotluse esitamata jätmise kohta, väites, et kaitsja pole seda esitanud. Nimelt on kaitsja L. Gluškova 24.02.2016 kaitseaktis muude taotluste hulgas 10 1-15-10741 taotlenud kaitsealusele kõikide menetluskulude väljamõistmist riigilt. Samasugune taotlus on esitatud ka 22.02.2016 A. Gluškovi kaitseaktis ja 08.06.2016 esitatud kaitsja taotluses. Kuna varasematest taotlustest pole kaitsja loobunud, pidi kohus nendest lähtuma. V. Astašovi kaitsja märgib määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta V. Astašovi taotluse menetluskulude ja süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, rikkudes sellega
Taotlus on esitatud 11.10.2015, st enne seda, kui kohus kuulutas vaidlustatud määruse. Kaitsja hinnangul tuleb sellist rikkumist lugeda oluliseks
7. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitasid oma seisukoha ringkonnaprokurör Mairi Heinsalu, süüdistatava Vladislavi Drozdi kaitsja Olga Losseva, L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja Aivar Pilv, A. Astašovi kaitsja Argo Küünemäe ning Vladimir Astšovi kaitsja Raul Ainla. 7.1 Prokurör märgib, et jääb Harju Maakohtu 12.10.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse juurde. Prokuröri hinnangul on maakohus kaitsjate taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja õigusabikulude väljamõistmiseks jätnud põhjendatult läbi vaatamata. Maakohus on õigesti tuginenud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on menetluskulude hüvitamine võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses on kulud tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kaitsjate viidatud SKHS § 18 lg 1 kohta, mille teise lause kohaselt esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõppu, märgib prokurör, et kuna SKHS § 18 lg 2 kohaselt otsustab kohus kahju hüvitamise kohtumääruse või kohtuotsusega, pole oluline, kas kohus siirdus nõupidamistuppa kohtuotsust tegema või lahendama kaitsjate taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Mõlemal juhul teeb kohus otsustuse, milles tuleb võtta seisukoht, ka menetluskulude osas. See kohustus tuleneb otse seadusest. Kaitsjad, esitades taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, pidid arvestama võimalusega, et kohus võib nende taotlused rahuldada. Seetõttu pidid kaitsjad esitama ära ka taotlused õigusabi kulude hüvitamiseks ning süüteoga tekitatud kahju hüvitamiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda kaitsjad ei teinud, mistõttu jättis maakohus põhjendatult nende hiljem esitatud taotlused läbi vaatamata. Veel leiab prokuratuur, et kaebuse esitanud süüdistatavatel puudub seaduslik alus hüvitisele SKHS alusel. SKHS § 5 lg 1 kohaselt võib isik, kes mõistetakse õigeks või kelle suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus
lg 1 p 1,2,5 alusel, nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega 3) elukohast lahkumise keeluga 4) ametis kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) mõistliku menetlusajaga. Kriminaalmenetluse lõpetamise alused SKHS § 5 lg 1 on loetletud ammendavalt. Seega on isikul kahju hüvitamisele õigus üksnes siis, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumisega, kuriteo aegumistähtaja möödumisel, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise 11 1-15-10741 määrus
§-s 200 sätestatud alusel. Antud asjas pole süüdistatavaid ka õigeks mõistetud. Ka SKHS §-de 10 ja 11 alusel on kahju hüvitamine võimalik üksnes juhul, kui selle alus tuleneb SKHS § 5 lg-st 1. Kahju hüvitamise võimatust SKHS alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel
ja § 2742 järgi kinnitab ka SKHS seletuskiri, mille kohaselt menetluse lõpetamine liigpika aja tõttu, kui isik on selleks nõusoleku andnud, on menetluse lõpetamine iseenesest „preemia“, mis kompenseerib ka eelnevalt tekitatud kahju. Juhul kui riik üleüldse karistamisest loobub, poleks mõistetav, miks peaks isik saama peale karistusest täieliku pääsemise lisaks veel ka õiguse nõuda kahju hüvitamist. Antud kriminaalasjas esitasid süüdistatavate kaitsjad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu
Seega, tuginedes eelnevale puudub prokuröri hinnangul määruskaebuse esitanutel igasugune õigus kahju hüvitamisele SKHS alusel. 7.2 Kaitsjad leiavad, et maakohus on põhjendatult lõpetanud antud asjas kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu. Kriminaalmenetlus on süüdistavate suhtes kestnud üle kuue aasta ja kaitsjad ei näe, et menetluse lõpetamine oleks mõistliku aja jooksul võimalik. L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja Aivar Pilv on viidanud õigusemõistmise efektiivsust hindava komisjoni (European Commission for the efficiency of justice – CEPEJ) 08.12.2006 raportile „Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa Inimõiguse Kohtu praktika põhjal“, mille kohaselt on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisega tegemist juhul, kui menetlus on kestnud üle 5 aasta. Pikemat menetlusaega õigustavad üksnes erandlike asjaolude esinemine. Kaitsja hinnangul ei selgu prokuröri määruskaebusest, millised on need kaalukad ja erakordsed asjaolud, mis on objektiivsetel põhjustel takistanud käesoleva kriminaalasja efektiivset kohtueelset menetlust. Kaitsjate hinnangul on menetlus antud asjas veninud eelkõige riigivõimu tegevuse tõttu ning prokurör pole oma määruskaebuses esitatud väidetega suutnud seda ümber lükata. Prokurör on sisuliselt vaid riigivõimu süülist tegevust asja menetlemisel eitanud ja leidnud, et uurimisorganid on tegutsenud efektiivselt ja püüdnud esimesel võimalusel süüdistuse esitada. Prokuröri peamine väide on, et antud kriminaalasi on keskmisest mahukam ja keerukam. L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja Aivar Pilv selle väitega ei nõustu, tuues näiteks nn maadevahetuse kaasuse, milles oli 193 köidet toimikumaterjale, hõlmates ca 39 000-40 000 lehekülge ja kus kuulati kohtueelse menetluse käigus üle 200 inimese, kuid milles kulus menetlusele 3 aastat ja 6 kuud (RKKK nr 3-1-1-14-14, p-d 603, 622 ja 628). Kaitsjate hinnangul on antud kriminaalasjas prokuratuuri tegevus olnud passiivne, mistõttu on selle menetlemine veninud kokku ca 2 aastat ja 9 kuud, mille jooksul pole tehtud ühtegi menetlustoimingut või on nendest tehtud vaid üksikuid. V. Drozdi kaitsja Olga Losseva seisukohast tulenevalt on riigikohus sarnases olukorras leidnud, et kriminaalasja menetlemisel on rikutud mõistliku menetlusaja nõuet (RKKK nr 3-1-1-53-15, p 12). Kaitsja A. Pilv ei pea asjakohaseks prokuröri viidet Riigikohtu 20.01.2014 määrusele nr 3-1-1-183-13, kus kohtuasja oli arutatud viie erineva kohtukoosseisu poolt. EIK otsus asjas Malkov vs Eesti, kus menetlusaja pikkus oli tingitud asja korduvast arutamisest erinevates kohtuastmetes ning kohtuniku, advokaadi ja prokuröri 12 1-15-10741 haigestumisest, tunnistajate õigeaegsest mitteilmumisest ja süüdistatava kohtumenetlusest kõrvalehoidumisest, ei ole kaitsja hinnangul samuti relevantne. Ka ei pea kaitsjad asjakohaseks prokuröri põhjendust, et kriminaalmenetlus on veninud juhtivate prokuröride vahetuse tõttu. Sellist asjaolu ei saa pidada objektiivseks takistuseks kriminaalmenetluse läbiviimisel. Lisaks nähtub prokuröri 19.04.2016 esitatud menetlustoimingute aruandest, et pikad tegevusetuse perioodid esinevad kõikide prokuröride töös, mida ei saa seletada prokuröride vahetusest tingitud kriminaalasjaga tutvumise vajadusega. Kaitsjate hinnangul ei kaalu ka avalik menetlushuvi üle süüdistavate õiguste intensiivse riive jätkumist. Prokurör ei ole avaliku huvi kinnitamiseks esitanud ühtegi faktilist asjaolu. Kui selline kaalukas huvi oleks eksisteerinud, oleks prokuratuur selle kriminaalasja kohtueelse menetlusega aktiivselt tegelenud. Seega ei riiva ühiskonna õiglustunnet mitte üksnes kriminaalasja lõpetamine, vaid selle põhjustanud prokuratuuri tegevusetus. Lõpliku kohtuotsuseni on kaitsjate hinnangul võimalik jõuda minimaalselt kahe aasta jooksul, mis tähendab, et selleks ajaks on menetluse algusest möödunud ca 8-9 aastat. Sellist menetlusaega ei saa mõistlikuks pidada. Riigikohus on ka mahukamates kriminaalasjades (RKKK nr 3-1-1-14-14 p-d 600-601) leidnud, et 7 aastat ja 8 kuud kestnud kriminaalmenetlusega on süüdistavate õigust mõistlikule menetlusajale rikutud. Ka pole kaitsjate hinnangul võimalik mõistliku menetlusaja nõude rikkumist kompenseerida mõistetava karistuse kergendamisega, kuna käimas olnud menetlusstaadiumis polnud võimalik teada, kas süüdistavate suhtes tehakse süüdi- või õigeksmõistev otsus. Lisaks rõhutab A. Astašovi kaitsja Argo Küünemäe maakohtu seisukohta, mille järgi poleks osade süüdistavate puhul välistatud KarS § 73 ja § 74 sätete kohaldamine, kuna neil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kriminaalmenetluse jätkamist ei saa kaitsjate hinnangul õigustada ka see, et kannatanute tsiviilhagid jäävad läbi vaatamata. Kuna pole ette näha, et kriminaalasi laheneks lähitulevikus, ja kannatanutel on võimalus soovi korral nõudega pöörduda tsiviilkohtusse, ei riiva kriminaalmenetluse lõpetamine kannatanute õigusi ülemäära. Menetluskulude ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas märgib V. Astašovi kaitsja Raul Ainla, et taotluste esitamise kellaaeg ei oma mingisugust menetluslikku tähtsust, kuna need esitati määruse kuulutamisele eelneval tööpäeval ja kohus ei olnud määranud taotluste esitamise tähtaega. Seega oleks kohus pidanud võtma esitatud taotluste osas seisukoha, mitte jätma need tähelepanuta. Kaitsjale jääb arusaamatuks prokuröri käsitlus menetluse lõpetamisest kui „preemiast“. Riigi suutmatust ja/või tahtmatust menetlust läbi viia mõistliku aja jooksul ei saa kompenseerida ja õigustada väidetava vastutulekuga. Ka ei esine kaitsja hinnangul SKHS §-s 8 nimetatud kahu hüvitamist välistavaid asjaolusid. Prokuröri tõlgendus SKHS-ist on seadusandja mõtet kitsendav. Riik ei saa tagajärgedeta rikkuda intensiivselt isiku õigusi, eriti, kui menetlus lõpetatakse ilma karistusõigusliku hinnanguta ja isik on menetluse ajal viibinud vahi all. 7.3 Ringkonnakohtu 29.11.2016 määrusega, millega kohus võttis menetlusse kannatanute DM ja MH määruskaebused ja andis JTM-le tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, määras kohus menetlusosaliste seisukohtade esitamise uueks tähtajaks 11.01.
Ka maakohus on viidanud sellele, et kohus peaks menetluse jätkamisel kuulama üle kõik kannatanud. Nii prokurör, kaitsjad kui maakohus on leidnud, et prognoositav on lõpliku lahendini jõudmine ca 2 aastaga. Neid asjaolusid kokkuvõttes ei ole tõenäoline, et menetlus jõuaks lõpliku lahenduseni kiiremini kui kahe ja poole aastaga. Kogu süüdistatavaid mõjutava menetluse pikkuseks võib seega prognoosida 9 aastat. Tegemist on ilmselgelt pika ajaga. Prokurör on vaielnud vastu maakohtu määruses märgitule, kohus peab menetluse jätkamisel kuulama üle kõik kannatanud. Määruskaebuses on märgitud, et see ei ole prokuröri, vaid ainult kaitsjate seisukoht. Prokurör leiab, et
lg 2 kohaselt oleks võimalik esitada kohtule tõendina kannatanute varem antud ütlused. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
lg 2 lubab küll muuhulgas tõendina esitada varasemaid ütlusi, kuid seda vaid juhul, kui isikut pole kohtus võimalik üle kuulata mõnel
lg-s 1 nimetatud põhjusel ning isikut ei ole võimalik üle kuulata ka kaugülekuulamise teel. Kuna menetlusseadustik nõuab seda, et võimalusel kuulatakse isik 15 1-15-10741 kohtus üle, ei saa edasise kohtumenetluse käigu prognoosimisel lähtuda eeldusest, et kannatanute ja/või tunnistajate ülekuulamise asemel on võimalik avaldada nende varem antud ütlused. 10.2 Eespool toodust nähtub, et menetlus on kestnud kaua, kuid vaadata tuleb ka selle põhjuseid. Pikka menetluse kestust õigustab see, kui see on tingitud menetluse keerukusest või mahukusest või kui selle on põhjustanud oma käitumisega süüdistatav(ad). Kui aga on tuvastatavad riigi põhjendamatud viivitused asja menetlemisel, annab see alust järelduseks, et mõistlikku menetlusaega on rikutud (vt EIK otsus asjas Humen v. Poola, p 66; EIK otsus asjas Pedersen ja Baadsgaard v. Taani, p 49). Kannatanud on kaebustes rõhutanud, et nemad ei menetlust kuidagi venitanud. Kuna küsimus on just selles, kas menetluse venimist on põhjustanud riik (uurimisasutus, prokuratuur, kohus), ei toeta kannatanute väide, et nemad pole menetluse venimist põhjustanud, kuidagi järeldust, et mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud. Vastupidi, kui menetlus ei ole veninud kannatanutest tingituna ja vaidlus puudub ka selles, et menetlust ei ole venitanud süüdistatavate käitumine, on veelgi kaalukam küsimus, kas menetluse venimine on tingitud menetlejast. Maakohus ongi leidnud, et kohtueelses menetluses on olnud põhjendamatuid pause. Prokuratuur omakorda vaidleb sellele maakohtu seisukohale vastu. Prokuratuuri väitel mõjutas menetlust see, et mitmel korral vahetusid asja menetlevad prokurörid. Samuti väidab prokurör, et kriminaalasjaga tegeleti tegelikult ka ajal, kui aruande kohaselt olid menetlustoimingute vahelised pausid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluses on olnud pikki põhjendamatuid pause just sel ajal, kui kriminaalasi oli Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Pikim selline periood, mille vältel ei ole menetlustoiminguid tehtud, oli aasta ja pool kuud. Ringkonnakohus sai pikemate pauside kogupikkuseks 2 aastat ja 7 kuud (maakohtu väitel oli see 2 aastat 9 kuud). Veel peab ringkonnakohus oluliseks seda, et ajavahemik viimaste tõendite kogumisest kuni süüdistusakti kohtusse saatmiseni oli samuti 2 aastat ja 7 kuud. 10.2.1 Uurimisasutus leidis, et vajalikud tõendid on kogutud ja edastas
juunil
lg 1 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetada, kui süüdistatava õiguse rikkumist ei ole võimalik muul viisil heastada. Nagu prokuröri määruskaebuses märgitud, on võimalikud meetmed veel isikute karistuse kergendamine või isiku õigus nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Nagu määruskaebuses märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise pärast lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Samuti tuleb selle otsustamisel, kuidas mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerida, arvestada kannatanute huvidega. Nii prokurör kui kannatanud leiavad määruskaebustes, et maakohus ei ole menetlust lõpetades piisavalt arvestanud kannatanute huvidega. 19 1-15-10741 11.1 Küsimust, kas kannatanute huvid kaaluvad üles selle, et edasise menetlusega rikutakse üha enam süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, on maakohus põhjalikult kaalunud. Maakohus leidis, et kannatanute nõuded on võimalik sama aja jooksul läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses ja sellega ühtlasi vältida jätkuvat süvenevat riivet süüdistatavate õigusele mõistlikule menetlusajale. Maakohtu seisukoht on Riigikohtu praktika valguses igati põhjendatud. Nimelt on ka Riigikohus leidnud, et kannatanute õigus tsiviilhagi läbivaatamisele kriminaalmenetluse raames on oluline eeskätt juhul, kui kohus tuvastab mõistliku menetlusaja rikkumise alles pärast kohtulikku arutamist nõupidamistoas: „Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et juhul, kui mõistliku menetlusaja rikkumine tuvastatakse pärast kohtuliku arutamise kõigi staadiumide läbimist nõupidamistoas kohtuotsust tehes, kusjuures kohus leiab, et süüdistatavale etteheidetav kuritegu on tõendatud ning tsiviilhagi põhjendatud, tuleb mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerimise viisi valikul arvesse võtta ka aega, mis eelduslikult kuluks kannatanu nõude läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses.“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.03.2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11, p 19.2). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väljendatud seisukohaga, et tsiviilkohtumenetluses on kannatanute huvid halvemini kaitstud kui kriminaalmenetluses. Kannatanu huve kahjustavaks ei saa pidada seda, kui ta peab hagi esitama tsiviilkohtumenetluses, s.t menetluses, mis ongi ette nähtud selliste kaebuste lahendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kannatanute huvide kaalumisel võtta arvesse seda, et kõigile süüdistatavatele peale Vladimir Astašovi on esitatud süüdistus üksnes kuritegelikku ühendusse kuulumises, mitte aga arvutikelmuse toimepanemises. Seega ei süüdistata neid vahetult sellise teo toimepanemises, millega kannatanutele kahju tekitati. 11.2 Avaliku menetlushuvi puhul on oluline kuritegude raskus. Ringkonnakohus möönab, et avalik menetlushuvi on pigem suur, kuivõrd süüdistatavaid süüdistatakse ka I astme kuriteo toimepanemises. Ka räägib pigem suure avaliku huvi kasuks see, et süüdistuse kohaselt pandi suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul toime kuriteod paljude kannatanute vastu. Samas tuleb nentida, et kannatanute suhtes pandi süüdistuse kohaselt toime II astme kuriteod, kusjuures süüdistus nende kuritegude toimepanemises on esitatud ainult V. Astašovile. Täiesti sobimatuks argumendiks peab ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse väidet, et kannatanuid oli rohkem kui need, keda kriminaalmenetluses õnnestus tuvastada ning et tekitatud kahju oli kriminaalmenetluses tuvastatust suurem. Selline väide rikub selgelt süütuse presumptsiooni. On ilmne, et avaliku menetlushuvi kaalumisel saab lähtuda ainult nendest kuritegudest, milles süüdistatavaid süüdistatakse. 11.3 Ringkonnakohus leiab eelnevast hoolimata, et mõistliku menetlusaja rikkumine on selline, mis kaalub üles avaliku huvi menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus nendib, et hetkest, mil kriminaalmenetlus hakkas süüdistatavaid mõjutama, on möödunud pikk aeg ning 20 1-15-10741 menetluse jätkumisel ei jõutaks lähiajal lõpliku lahendini. Prokurör on välja toonud menetlusi, kus veel pikema menetlusaja puhul on peetud piisavaks karistuse kergendamist. Erinevad kohtuasjad ei ole aga üks ühele võrreldavad. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, millises menetlusstaadiumis mõistliku menetlusaja ületamise küsimus tõusetub, veelgi olulisemaks seda, millisel põhjusel on menetlus veninud. Praegusel juhul on mõistliku menetlusaja rikkumine tuvastatud juba ajal, kui menetlus ei ole jõudnud isegi kohtuliku uurimiseni. See, et menetlus ei ole jõudnud isegi kohtuliku uurimiseni, tingib selle, et seda, kas mõistliku menetlusaja rikkumist oleks võimalik kompenseerida karistuse kergendamisega või rahalise hüvitusega, saab hinnata vaid abstraktselt. On ilmne, et kohtul ei ole võimalik veel öelda sedagi, kas üldse on alust süüdimõistva otsuse tegemiseks kõigi süüdistatavate suhtes. Seega on küsimus selles, kas põhimõtteliselt saaks pidada piisavaks meetmeks karistuse kergendamist või – õigeksmõistva otsuse korral – hüvitise maksmist. Võimalik ei ole veel hinnata seda, milline võiks kergendatud karistus olla või kui suureks kujuneks võimalik hüvitis. Ringkonnakohus on seisukohal, et kumbki nimetatud meetmetest ei ole kohane meede mõistliku menetlusaja rikkumise hüvitamiseks. Peamiseks põhjuseks, miks menetluse jätkamine riivaks ebaproportsionaalselt süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, peab ringkonnakohus seda, et menetluses on toimunud enam kui kahe ja poole aasta ulatuses põhjendamatuid seisakuid. Nende seisakute ulatust näitab see, et pausid menetluses on võtnud ajaliselt rohkem kui kohtueelne menetlus uurimisasutuses kokku. Need pausid jäävad samasse suurusjärku kogu prognoositava kohtumenetlusele kuluva ajaga. Kuna mõistliku menetlusaja rikkumine on tingitud just riigivõimu tegevusetusest pikema aja jooksul, peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga põhjendatuks menetluse lõpetamist
II 12. Kaitsjad Argo Küünemäe, Aivar Pilv ja Raul Ainla esitasid määruskaebused seoses menetluskulude ja menetlusega tekitatud kahju taotluste läbi vaatamata jätmisega maakohtus. Kaitsjate keskne väide on, et kui kohus läks lahendama kaitsjate taotlust lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, ei saa seda samastada kohtu lahkumisega nõupidamistuppa
Ringkonnakohus kaitsjate tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et maakohus on põhjendatult kaitsjate esitatud taotlused jätnud läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri eraldi menetluskulude jaotuse otsustamist menetluse lõpetamisel
Kuna menetluse lõpetamise määrus on kohtulahend, mis lõpetab selles kohtuastmes menetluse, tuleb analoogia korras lähtuda kohtuotsuse tegemise regulatsioonist. Nagu nähtub
lg 1 p-st 14, peab kohus otsuse (seega ka muu lõpliku lahendi) tegemisel otsustama muuhulgas, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Sama kehtib
lg 1 p 16 kohaselt küsimuse kohta, kas ja millises 21 1-15-10741 ulatuses rahuldada isiku taotlus hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud kahju. Seega pidi maakohus menetluse lõpetamisel samuti lahendama menetluskulude küsimuse, mida maakohus ka tegi. Maakohtu viidatud Riigikohtu praktika ütleb, et kui kohus on lahkunud nõupidamistuppa, ei saa enam esitada taotlusi menetluskulude hüvitamiseks. Kuna kohus tegi põhistatud määruse nõupidamistoas, peab ringkonnakohus maakohtu osutust igati asjakohaseks. SKHS § 18 lg 1 teise lause kohaselt tuleb see taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist, seega samuti kohtuistungil. Nagu näitab kaitsjate tegutsemine, oli neile arusaadav, et kui kohus teeb menetluse lõpetamise määruse, lahendab ta ka menetluskulude jaotuse küsimuse (ning sellekohase taotluse olemasolu korral ka kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise). Nimelt esitasid kaitsjad vastavad taotlused küll pärast maakohtu istungit, kuid enne maakohtu määruse teatavaks tegemist. Ringkonnakohus ei näe ühtegi põhjust, miks kaitsjatel ei olnud võimalik esitada vastavaid taotlusi maakohtu istungil. See, et kaitsjatel ei olnud veendumust, et kohus menetluse tõesti lõpetab, ei tähenda, et neil ei olnud võimalust ja põhjust taotlusi esitada. Kuna kaitsjad taotlesid menetluse lõpetamist, pidid nad arvestama võimalusega, et hilisemat kohtuliku arutamise staadiumit, mille raames maakohtule taotlusi esitada, enam ei tule. L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja Aivar Pilv väidab, et esitas menetluskulude hüvitamise taotluse juba kaitseaktides. Seda on kaitsja küll teinud, kuid kõnealused taotlused on esitatud abstraktselt, ilma konkreetseid kulusid ära näitamata ja neid tõendamata. Seega ei olnud kohtul võimalik sellise taotluse alusel tema kaitsealustele õigusabikulusid hüvitada. III 13. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes
lg-le 1 ja 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata ja Harju Maakohtu 12.10.2016 määruse muutmata. 14. Kaitsjad O. Losseva, A. Pilv ja A. Küünemäe on esitanud taotluse hüvitada nende kaitsealustele menetluskulud.
lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega määruskaebuste esitamisega seotud kulud jäävad süüdistatavate kanda. Seevastu tuleb vastavalt riigilt ja kannatanutelt välja mõista õigusabikulud, mis on seotud nende määruskaebustele vastamisega. Vladislav Drozdi kaitsja O. Losseva on taotlenud kaitselausele õigusabikulude hüvitamist prokuratuuri määrusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest 200 euro ulatuses. Seega tuleb riigieelarvest hüvitada V. Drozdile 200 eurot. Aleksandr Astašovi kaitsja A. Küünemäe on taotlenud kaitselausele õigusabikulude hüvitamist prokuratuuri määrusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest 390 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 72 eurot. Seega tuleb riigieelarvest hüvitada Aleksandr Astašovile 462 eurot. 22 1-15-10741 L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja A. Pilve esitatud taotluse, arvete ja aruande kohaselt oli prokuratuuri määrusega tutvumise ja vastuse koostamise tasu 1580 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb riigilt mõista L. Gluškova ja A. Gluškovi kasuks välja 1580 eurot. L. Gluškova ja A. Gluškovi kaitsja on taotlenud nende õigusabikulu hüvitamist ka kannatanute määruskaebustele vastuse koostamise eest. Kulu on kokku 338 eurot, ajakulu 2 tundi 10 minutit. Ringkonnakohus ei pea seda taotlust põhjendatuks. Esitatud vastus on kolmel lehel, kuid esimene lehekülg sisaldab vaid menetluse poolte andmeid, kolmandal leheküljel on sisuliselt vaid allkiri. Vastuse koostamine ei ole saanud olla ajamahukas ka põhjusel, et kaitsja seisukoht on see, et kannatanud ei ole esitanud asjakohaseid argumente ja nende üldistele seisukohtadele ei ole võimalik sisulist vastust esitada. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Sellele vastav tasu on 65 eurot, millele lisandub käibemaks 13 eurot. Kokku 78 euro tasumise kohustus tuleb jagada võrdselt kannatanute JTM, DM ja MH vahel, mõistes igaühelt neist L. Gluškova ja A. Gluškovi kasuks välja 26 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.