1-14-527/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-527 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus Allan Õispuu (ik 36612010370) tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Allan Õispuu lepinguline vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega tunnistati Allan Õispuu süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.08.2013 ja lõpeb 04.08.
6. Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Õispuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 07.03.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul ei kaalu A. Õispuud positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on Eestis kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kuid Eestis vangistuses viibib ta esimest korda. Enda sõnul omab võrdlusmaterjali ka Rootsi ja Saksamaa vanglatega, mistõttu võib järeldada, et ta on ka nimetatud vanglates viibinud. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt on pannud toime varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on raske I astme rahvatervisevastane narkokuritegu. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine.
8. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta omandas puidupingitöölise eriala, on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning alates 01.09.2016, olles paigutatud avavanglasse, töötab väljaspool vanglat AS-s XXX . Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma endise abikaasa korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning endine abikaasa on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks tema juurde ja elektroonilise valve kohaldamiseks korteris. Kinnipeetaval puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi kinnipeetaval on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX ning endine abikaasa on nõus teda materiaalselt toetama, võib isik uuesti majanduslike raskuste tekkimisel toime panna kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 7500 euro ulatuses ning enda sõnul ei ole ta alates
9. aastast ametlikult töötanud. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, tema poeg on samuti narkokuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandnud.
10. Maakohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel siiski ennatlik. Kinnipeetav on talle raske kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõistetud 7 aastasest karistusest ära kandnud veidi üle poole, mistõttu kujuneks katseaeg käesoleval juhul ebaproportsionaalselt pikaks võrreldes siiani kantud karistusega. Maakohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leiab, et A. Õispuu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kuigi vangla ja prokuratuur toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, ei ole vangla ja prokuratuuri seisukohad kohtu jaoks siduvad. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Õispuu kaitsja advokaat S. Politšev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et käesolevaks ajaks kinnipeetava A. Õispuu puhul karistuse eesmärk on saavutatud.
12. Asja materjalidest ja kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Õispuu käitumine karistuse kandmise ajal on väga hea ja õiguspärane. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates 25.07.2016 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Ta on töötanud vanglas majandustöödel ning alates 01.09.2016 töötab väljaspool vanglat AS-s XXX . Isik on omandanud puidupingitöölise eriala. Seega eeltoodud oluline tingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on A. Õispuu poolt täidetud.
13. Vabaduses on süüdimõistetul A. Õispuul väga toetav sotsiaalvõrgustik. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema, lapsed ja endine abikaasa. Suhted lähedastega ja perekonnaliikmetega on head. Viibides vanglas, pidevalt suhtleb oma lähedastega, kes on valmis isikut vabanemise puhul igati toetama. Isikul on olemas kindel elukoht. Korter kuulub kinnipeetava emale. Pärast vabanemist on A. Õispuule tagatud töö XXX OÜ-s, mille kohta on olemas garantiikiri.
14. Kaitsja leiab, et ei ole õige viidata asjaolule, et A. Õispuu on viibinud Rootsi ja Saksamaa vanglates, kuna see ei oma juriidilisi tagajärgi Eestis. Seda enam, et kriminaalasjas ei ole selliseid kohtuotsuseid. Omab tähtsust see, et Eestis on ta kriminaalkorras karistatud kahel korral. Seega maakohtul ei ole alust väita, et varasemalt A. Õispuule määratud tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Kaitsja arvates asjaolu, et kinnipeetav on kohtu poolt karistatud kahel korral ja viimasel korral narkokuriteo eest, ei tähenda seda, et need ei ole talle eripreventiivset mõju avaldanud. Määratud seitsme aastasest karistusest on süüdimõistetu ära kandnud peaaegu 3 aastat 7 kuud. A. Õispuu kannab reaalset vangistust esimest korda ning vangistuse ajal on ta käitunud seaduskuulekalt. A. Õispuu on oma positiivse käitumisega tõestanud, et on asunud paranemise teele. Isik on püüdnud teha kõik, mis temast sõltub selleks, et tõestada oma eeskujuliku käitumisega, et ta väärib ennetähtaegset vabanemist. Sel juhul on mõistlik anda A. Õispuule võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses. Ta omab tugevat motivatsiooni enda varasema käitumise muutmiseks ja seaduskuulekaks eluks.
15. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid A. Õispuu ennetähtaegset vabastamist. Üksnes kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul on 19%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk puudub. Risk on madal ja seda on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus. Maakohtu järeldus, et kinnipeetav on talle raske kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõistetud 7 aastasest karistusest ära kandnud veidi üle poole, mistõttu kujuneks katseaeg käesoleval juhul ebaproportsionaalselt pikaks võrreldes siiani kantud karistusega, on KarS § 75 lg 2 p 9 sättega vastuolus. See õigusnorm annab võimaluse kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada sõltumata sellest, kuivõrd pikaks kujuneb katseaeg võrreldes siiani kantud karistusega.
16. Maakohtu järeldus, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada, on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Kohtupraktika näitab, et enamikel juhtudel kinnipeetavad vabanevad vangistusest tingimisi enne tähtaega, sealhulgas ka siis, kui karistuse kandmise lõpuni jääb üsna pikk tähtaeg (3-8 aastat). Seejuures tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimuseks on toodud samad (kas erandlikud või tavalised) asjaolud, mis on tuvastatud ka süüdimõistetu A. Õispuu puhul. Ringkonnakohtu järeldused
17. Ringkonnakohus ei vabasta A. Õispuud vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega.
18. Ka ringkonnakohus peab positiivseks, et A. Õispuul puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, ta on omandanud puidupingitöölise elukutse, osalenud kinnipidamiskohas majandustöödel ning alates 01.09.2016 paigutatud avavanglasse, kus töötab väljaspool vanglat AS-s XXX . Samuti on A. Õispuul vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht. Kuid käesoleval juhul, hinnates KarS § 74 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole A. Õispuu ennetähtaegne vabastamine siiski võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud A. Õispuu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
19. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et A. Õispuu kannab karistust raske esimese astme kuriteo eest, s.o suures koguses narkootilise aine GHB (puhtal kujul narkootilist ainet oli kokku 2265,10 grammi) omandamise eest, mis on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Antud kuritegu pandi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti nähtub kinnipeetavat iseloomustavatest andmetest, et viimati töötas A. Õispuu ametlikult
20. aastate alguses. Enda sõnul on töötanud mitte-ametlikult nii Eestis kui ka välisriikides. Samas on kahel korral ka välisriigis karistust kandnud. Seega saab öelda, et isik on enda elatamiseks hankinud rahalisi vahendeid kuritegelikul teel nii Eestis kui ka välisriikides (välisriikides karistuste kandmine omab tähtsust A. Õispuud iseloomustavate andmetena ning sel põhjusel tuleb nimetatud asjaolu ka arvesse võtta). Seejuures on materiaalse kasu saamisest tingitud kuritegude toimepanemise dünaamika ajas raskemaks läinud. Nimelt on Eestis A. Õispuud kokku karistatud kahel korral, millest esimesel korral pani isik toime varavastase kuriteo ning teisel korral narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo. Nimetatud põhjustel puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et ennetähtaegse vabastamisega seotud elektrooniline järelevalve ning kriminaalhooldusele allutamine suudaks A. Õispuud hoida õiguskuulekal teel. Tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud räägivad pigem ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
21. Käesoleval juhul on tegemist esimese ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemisega. A. Õispuu, viibides avavanglas ning töötades väljaspool vanglat, saab oma käitumisega tõestada, et ta on suuteline ka edaspidi kinnipidamiskohas reegleid järgima, misläbi kinnistuvad veel enam temas tekkinud positiivsed muudatused. Ennast heast küljest näidates võib A. Õispuul avaneda ennetähtaegse vabanemise võimalus edaspidi. Mis puudutab kaitsja poolt määruskaebuses väljatoodut, et enamikel juhtudel vabanevad kinnipeetavad vangistusest tingimisi enne tähtaega ning seda ka juhul, kui karistusaja lõpuni jääb üsna pikk aeg, siis siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et ennetähtaegse vabanemise korral arvestab kohus KarS § 74 lg 4 toodud asjaolusid individuaalselt iga süüdimõistetu puhul, mistõttu viited teiste ennetähtaegselt vabanenud isikute kohta on sel põhjusel asjakohatud.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 07.03.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk