← Eesti

3-16-2455/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2455 Haldusasi EN kaebus vangla poolt ära võetud eseme saatjale tagastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – EN Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus EN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta EN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2455 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla võttis 12.10.2016 kinnipeetav EN nimele saabunud lihtkirjast ära valgest metallist ümara ususümboliga ripatsi ja vormistas eseme äravõtmise kohta akti.
  2. EN esitas 24.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-8/16/24228-1 temale saadetud valgest metallist ikooni vanglast välja saatmiseks. Tallinna Vangla jättis 11.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24228-2 EN taotluse rahuldamata. Kaebaja vaide jättis Tallinna Vangla 21.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/374-2 rahuldamata.
  3. EN esitas 14.11.2016 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-8/16/25075-1, milles palus 12.10.2016 aktiga ära võetud ususümbol tagastada või saatjale edastada. Tallinna Vangla jättis 18.11.2016 otsusega nr 5-8/16/25057 EN taotluse rahuldamata. Vaide jättis Tallinna Vangla 30.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/393-2 rahuldamata. 3-16-2455
  4. EN esitas 14.11.2016 Tallinna Vanglale taotluse 12.10.2016 aktiga ära võetud ikooni Maardu linnas Keemikute 34 asuvasse kirikusse MA nimele saatmiseks juhul, kui ikooni ei anta EN-le või ei tagastata saatjale. Tallinna Vangla jättis 14.11.2016 otsusega nr 58/16/24228-4 taotluse rahuldamata. Vaide jättis Tallinna Vangla 30.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/392-2 rahuldamata.
  5. EN 05.01.2017 esitas Tallinna Vanglale neljanda taotluse, milles palub tagastada äravõetud ususümboolika AN-le, kes on selle saatjaks.
  6. EN esitas 06.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 21.12.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/374-2, 30.12.2016 vaideotsused nr 5-15/16/393-2 ja nr 5-15/16/392-2 ning kohustada Tallinna Vanglat tagastama äravõetud ese AN-le, kes on selle saatjaks.
  7. Tallinna Halduskohus tagastas 18.01.2017 määrusega kohustamisnõude. Kaebaja taotlus ususümboolika tagastamiseks AN-le on alles Tallinna Vangla menetluses, mistõttu on kohustamiskaebus ennatlik.
  8. Tallinna Vangla jättis 22.02.2017 otsusega nr 5-8/17/524-4 EN 05.01.2017 taotluse rahuldamata.
  9. Tallinna Halduskohus tagastas 21.03.2017 määrusega kaebuse ülejäänud osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja eesmärgiks saab pidada ususümboolika tagastamist AN-le. Kohus tagastas selle nõude 18.01.2017 määrusega. Tallinna Vangla 11.11.2016, 18.11.2016 ja 24.11.2016 otsuste tühistamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Isegi kui kohus peaks tühistama need otsused, siis ei ole selle tulemuseks ususümboolika andmine kaebaja valdusesse või kaebaja väidetud isiku(te)le. Kaebaja saab esitada vaide tema 05.01.2017 taotluse rahuldamata jätmise peale. Vaideotsused ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. 11.11.2016, 18.11.2016 ja 24.11.2016 otsuste tühistamise nõue on ka perspektiivitu, kuivõrd kaebajal puudub õigus nõuda kirjast ära võetud keelatud eseme endale üle andmist või selle saatmist enda poolt näidatud isikule. Ka kohustamisnõue on perspektiivitu. Kinnipeetavale edastatud kirjast esemete äravõtmist ning nende esemetega tehtavaid edasisi toiminguid reguleerivad justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 50 lg 3 ning §-d 70–
  10. VSKE §-d 70–73 reguleerivad üksikasjalikult, kuidas on võimalik kirja saatjal kätte saada kirjast äravõetud ese. Vangla hinnangul on ususümboolika väärtus üle 6,39 euro ning sellisel juhul kohaldub VSKE § 70 lg 1, mille kohaselt saadab vanglateenistus pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Vaidlust pole selles, et kirjal, millest ese eemaldati, puudusid andmed selle saatja kohta. VSKE §-st 70 ei tulene vanglale kohustust anda keelatud ese üle kaebajale, et viimane saaks selle ise vanglast välja saata. Samuti ei anna VSKE § 70 vanglale võimalust edastada keelatud ese ükskõik kellele. Seega puudub kaebajal õigus nõuda, et keelatud ese antaks üle kinnipeetavale, kes selle siis ise vanglast välja saadab. Samuti ei ole kaebajal õigust nõuda, et vangla saadaks keelatud eseme vanglast välja kaebaja poolt soovitud isikule, kuivõrd sisekorraeeskirja §-st 70 tuleneb vanglale kohustus tagastada ese isikule, kes selle saatis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

(3)3-16-2455
  1. EN palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrus. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kinnipeetava omand olgu kaitstud.
  2. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus jääb oma praeguses asjas esialgse õiguskaitse küsimuses 20.12.2016 tehtud määruses võetud seisukohtade juurde, millele tugines ka halduskohus.
  4. Kinnipeetavale saadetud eseme äravõtmine on omandiõiguse riive, mis on ette nähtud õiguspärasel alusel tulenevalt vangistusseadusest (§ 15 ja 28 lg 4) ning selle alusel kehtestatud VSKE-st ning Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorrast (p 7.1). Vaidlust ei ole selles, et kinnipeetavale ei ole lubatud posti teel saata ususümboolikat sisaldavat ripatsit. Tallinna Vangla kodukorra p 19.4 kohaselt on kinnipeetaval võimalus endale ususümboolikat taotleda kaplani vahendusel.
  5. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja seniste vaiete ja kohtukaebuste eesmärgiks on olnud äravõetud eseme tagastamine tema näidatud isikutele, milliste nõuete esitamiseks puudub kaebajal aga õigus, sest kirja saatja polnud tuvastatud. Samas tuleneb VSKE § 70 lg 2 teisest lausest võimalus paigutada äravõetud ese lattu, et anda see kinnipeetavale kätte viimase vabanemisel. Ringkonnakohus leiab, et ehkki tegemist on üle 6,39 euro maksva esemega, millega ümberkäimist reguleerib mitte VSKE § 70 lõige 2, vaid lõige 1, tuleb neid sätteid mõista selliselt, et lõike 2 mõtteks on pigem erinormina lõike 1 suhtes välistada vanglateenistuse kohustus otsida väheväärtusliku asja puhul võimalusi selle saatjale tagastamiseks. Lõige 1 jätab määratlemata, kuidas toimida juhul, kui saatjat ei tuvastata. Sellisel juhul saab kohaldada VSKE § 70 lg 2 teist lauset. Oleks ebaloogiline, et äravõetud väheväärtusliku asja puhul saaks selle saatja mittetuvastamise korral panna lattu kinnipeetava vabanemist ootama, suure väärtusega eset aga mitte. Ususümboolikaga eseme olemust ja väärtust arvestades poleks ringkonnakohtu hinnangul selle hävitamine põhjendatud. Tallinna Vangla võib teoreetiliselt küll kaalutlusõiguse alusel, nt julgeolekuohule viidates keelduda eseme lattu paigutamisest, kuid sellist keeldumist pole vangla veel teinud. Seega on kaebajal võimalik esitada vanglale eseme lattu paigutamiseks kirjalik taotlus, mille rahuldamise võimalikkusele viitas vastustaja oma 16.01.2017 vastuses kohtunõudele.
  6. Kaebaja esitas 05.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 22.02.2017 otsuse nr 5-8/17/524-4 ja sellega seotud vaideotsuse peale, taotledes otsuste tühistamist ja eseme tagastamist saatjale AN-le. Selle kaebuse raames saab kontrollida, kas vangla tuvastas õigesti, et puuduvad andmed AN poolt kirja saatmise kohta.
  7. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.