) § 36 lg 1). Vaidlustuse rahuldamisel oleks VAKO otsus hankijale täitmiseks kohustuslik (
See tooks praegusel juhul paratamatult kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise või vaidluse jätkumise kohtus. Mõlemal juhul ei oleks saavutatav hankija põhieesmärk sõlmida hankeleping enne 25.05.
lg 3 alusel eeldab hankemenetluse peatamine vastava õiguskaitsevajaduse olemasolu. Praegusel juhul esineb vajadus hankemenetluse peatamise järele, sest vastasel juhul poleks AS-l Ragn-Sells võimalik saavutada VAKO-le esitatud vaidlustusega taotletavat eesmärki. AS Ragn-Sells soovib hankemenetluse esemeks olevaid teenuseid osutada, ent ei pea võimalikuks esitada pakkumust õigusvastastel tingimustel toimuvas hankemenetluses. Pidades silmas Tallinna Keskkonnaameti eesmärki sõlmida hankeleping enne 25.05.2017 ning VAKO menetluse ja tõenäoliselt sellele järgneva kohtumenetluse eeldatavat kestust, on usutav, et hankemenetluse peatamata jätmise korral sõlmitakse kõnealuse hankemenetluse tulemusena hankeleping enne AS-i Ragn-Sells vaidlustuse suhtes tehtava otsuse jõustumist. Hankelepingu sõlmimisega seoses kaotab hanketingimuste vaidlustamine mõtte. Seega on AS-l Ragn-Sells esialgse õiguskaitse vajadus. Õiguskaitse vajadust ei välista see, et AS RagnSells oleks saanud osaleda hankemenetluses, sõltumata hinnangust hankedokumentide õiguspärasusele. Praeguses menetlusetapis ei saa vaidlustust pidada ilmselgelt perspektiivituks. AS Ragn-Sells on mh vaidlustanud hanke liigi valiku ning selles osas taandub vaidlus sellele, kas kohalik omavalitsus saab, olukorras, kus tegemist ei ole korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 tähenduses, õigustada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist jäätmeveoteenuse kiire tellimise vajaduse argumendil. Küsimus ei seisne mitte niivõrd selles, kas kohalik omavalitsus võib oma territooriumil asuvate jäätmevaldajate jäätmete vedamiseks jäätmeveoteenust vabaturutingimustes soetada, vaid selles, kas sellise teenuse hankimiseks võib valida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. See ei ole selge ja sõltub ennekõike hinnangust, kas sellise teenuse järele on kiire vajadus.
lg 2 p-i 3 kohaldamise aluseks on hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud vajadus. On küsitav, kas sellena on käsitatav korraldatud jäätmeveo raames sõlmitud hankelepingus ettenähtud lepingu ülesütlemise võimaluse realiseerumine. Puudub ülekaalukas huvi vaidlusaluse hankelepingu kiire sõlmimise vastu. Olukorras, kus korraldatud jäätmeveo osas sõlmitud hankeleping lõpeb selle ülesütlemise tõttu, on igal jäätmevaldajal võimalik tellida jäätmeveoteenus mõnelt turul tegutsevalt ettevõtjalt. Arvestades seda, et ka praegu on Tallinna linnas neid piirkondi, kus toimub korraldatud jäätmevedu, kui ka neid, kus jäätmevedu toimub vabaturu tingimustes, ning pidades silmas, et teadaolevalt on jäätmeveoga tegelevaid ettevõtjaid vähemalt nii palju, et nende vahel valitseks mõistlik konkurentsiolukord, ei saa pidada usutavaks, et jäätmevaldajatel poleks võimalik korraldatud jäätmeveo lõppemisel sõlmida leping mõne turul tegutseva ettevõtjaga. Tallinna Keskkonnaamet ei ole näidanud ära, et Tallinna Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas võiks jäätmevedu katkeda hankemenetluse peatamise tõttu alates 25.05.2017. Jäätmevaldajatele kaasnev teatav koormus uute lepingute sõlmimisega ja võimalik jäätmeveoteenuse hinnatõus ei ole sellised kaalutlused, mis välistaksid hankemenetluse peatamise. 2
lg 2 p-i 3 kohaldamise alus tekkis ettenägematute sündmuste tagajärjel, kui ühispakkujad AS Ragn-Sells ja Linna Jäätmekäitlus OÜ ütlesid hankelepingu üles. Ajavahemik, mis jääb lepingu ülesütlemisavalduse esitamise ning Linna Jäätmekäitlus OÜ ja AS Ragn-Sells poolt teenuse osutamise lõpetamise vahele (10.03.2017– 24.05.2017), ei võimalda Tallinna Keskkonnaametil kinni pidada
§-s 35 sätestatud tähtaegadest. AS-l Ragn-Sells on esialgse õiguskaitse vajadus, kuid halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hankemenetluse peatamise otsuse jõusse jätmisel muutub käesoleva hankemenetluse läbiviimine eesmärgipäratuks, sest Tallinna Keskkonnaameti eesmärk ja vajadus on sõlmida hankeleping enne 25.05.
lg 2 p 3 kohaldamise alus tekkis Tallinna Keskkonnaametist sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel. Lepingu ülesütlemise alused ja etteteatamistähtaeg (75 päeva) olid hankedokumentide osaks olevas hankelepingu projekti p-s 11.5 ette nähtud. Seega on tegemist lepingus iseseisvalt sätestatud õigusega ning seetõttu pidi Tallinna Keskkonnaamet vastaval alusel lepingu ülesütlemise võimalust ette nägema, sõltumata sellest, kas hankelepingut võis ka muudel alustel üles öelda. Hanke puudulik planeerimine ei ole ettenägematu sündmus
Tallinna Keskkonnaameti eesmärk saavutada jäätmehoolduse toimepidavust ei ole saavutatav isegi siis, kui see oleks praegustel asjaoludel lubatud vabaturu hanke läbiviimise kaudu. Erinevalt korraldatud jäätmeveost ei ole vabaturu olukorras jäätmevaldajatel kohustust jätkata Tallinna Jäätmekeskusega sõlmitud lepingute täitmist ja seeläbi hanke tulemusel leitud jäätmevedaja teenuse kasutamist. Samuti ei ole Tallinna Keskkonnaamet näidanud ära, kuidas saaksid ajutise meetmena vabaturu hanke teel jäätmevedaja otsimata jätmisel kahjustada olulised avalikud huvid (nt linna puhtus ja korrashoid, isikute tervis, looduskeskkond). Jäätmevaldajatele uue lepingu sõlmimisest tekkivad mõningased ebamugavused või teenuse võimalik mõnevõrra kõrgem hind ei ole ilmselgelt asjaoludeks, mis tingiksid vabaturu olukorras jäätmehoolduse mittetoimimise. Kohalikul omavalitsusüksusel on KOKS §-st 6 ja HOS § 34 lg 9 p-st 4 tulenevate kohustuste täitmiseks kohustus korraldada jäätmehooldust vaid korraldatud jäätmeveo puhul. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohalikul omavalitsusel jäätmevaldajaid piisavalt teavitada ja täita selgitamiskohustust vabaturu tingimustes jäätmeveo korralduse kohta. Puudub mistahes alus arvata, et Tallinna Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas katkeks jäätmevedu alates 25.05.2017. Seega ei ole ajutiste meetmete rakendamine õiguspärane ega vajalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg-le 1 ja § 280 lg-le 4 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv (15 eurot – riigilõivuseaduse § 60 lg 6). 8.
lg 3 järgi võib VAKO vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Sellise otsuse peale esitatud kaebus lahendatakse HKMS § 280 lg 3 alusel esialgse õiguskaitse korras. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on 4
lg 3 ja HKMS § 249 lg 1), sest vastasel korral poleks AS-l Ragn-Sells võimalik saavutada VAKO-le esitatud vaidlustusega taotletavat eesmärki, s.o osutada jäätmeveo teenuseid asjassepuutuvas piirkonnas vabaturu tingimustes alates 25.05.2017. Rahandusministeerium on leidnud, et kuna Tallinna Keskkonnaamet on valinud sellise riigihanke liigi, milleks tal ei pruugi olla õigust, võib see tuua kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise (Rahandusministeeriumi 13.04.2017 teade nr 12.2-1/02896-1 Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihanke suhtes järelevalvemenetluse alustamise kohta, lk 1).
lg-st 6 tulenevalt oleks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemise järel sõlmitud hankeleping tühine. Hankelepingu tühisuse tuvastamise korral kohtus ei takista HKMS § 267 lg 4 ka selle aluseks oleva õigusvastase haldusakti tühistamist. Samas, kui kohus ei peaks nõustuma VAKO-ga hankemenetluse peatamise vajalikkuse osas ja praegune hankemenetlus lõppeks hankelepingu sõlmimisega enne hankemenetluse võimalikku kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemist ja selle kohta eeldatavas kohtumenetluses tehtavat jõustunud otsust, oleks ootuspärane, et selline potentsiaalselt tühine üheks aastaks sõlmitud hankeleping oleks pooleldi täidetud enne selle tühisuse tuvastamiseks algatatud VAKO vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse lõppemist. Kahtlusteta toimuks see oluliselt hiljem kui leiab aset asjassepuutuvas piirkonnas korraldatud jäätmeveolt vabaturu tingimustele üleminek (25.05.2017).
lg 1 järgi peab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles eelnevalt esitanud neile hankedokumendid. Kui selgub, et hankija valitud hankemenetluse liik ei olnud kooskõlas mh
§-s 28 sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse nõuetega, oli AS-i Ragn-Sells subjektiivsete õiguste rikkumine ilmne. 12.
lg 2 järgi ei alga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus hanketeate avaldamisega registris, vaid hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema valitud huvitatud isikule. Tallinna Keskkonnaamet korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke
lg 2 p 3 alusel, mille järgi on hankijal õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada
§-s 35 sätestatud tähtaegadest. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on põhjendatud halduskohtu ja Rahandusministeeriumi seisukoht (vt eelnimetatud 13.04.2017 teate lk 5), et sellist erandlikku asjaolu tuleb tõlgendada kitsendavalt ja hankelepingu p-s 11.5 ettenähtud lepingu ülesütlemise õiguse kasutamine hankija poolt ei pruugi olla temast sõltumatu ettenägematu sündmus. Sõltumata sellest, kas hankelepingu p-s 11.5 nimetatud asjaolud lepingu ülesütlemiseks esinesid, oli Tallinna Keskkonnaametil võimalik sellise võimaluse realiseerumisega arvestada juba ülesöeldud lepingu koostamisel 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.