2-12-45439/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Margo Klaar, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 29.07.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-45439 Tsiviilasi NI hagi AA vastu ühisvara jagamiseks ja AA vastuhagi ühisvara jagamiseks Vaidlustatud lahend Harju Maakohtu 16.05.2016 otsus Apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NI (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Natalja Perova Kostja: AA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.05.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlused.
3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.11.2012 esitas NI (hageja) Harju Maakohtule hagi AA (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16.11.1990 ja lahutati 23.01.
4. Abielu kestel soetasid pooled järgmise vara: - korteriomand Tallinnas XXX; - korteriomand YYY. Pooled ostsid Tallinnas YYY asuva korteriomandi abielu ajal. 10.01.2002 müüsid pooled sama korteri A AS-ile hinnaga 340 000 krooni. Ostuhinnast 139 690 krooni oli tasutud abikaasadele, 190 000 krooni oli hageja ja A AS vahel 08.01.2002 sõlmitud korteriomandi tagasiostmise lepingu esimeseks sissemaksuks. Korteriomandi ostuhind 340 000 krooni tuli tasuda osamaksetena maksegraafiku alusel. Ostuhinnast 150 000 krooni ja sellele vastavalt lepingule lisanduva kallinemismäära tasusid hageja ja tema poeg AI. Tegemist on müügi ja tagasiliisimise tehinguga, liisingulepingu kohaselt on hagejal pärast kõigi lepinguliste kohustuste täitmist õigus see uuesti omandada ja liisinguandjal kohustus see hagejale tagasi võõrandada. Kõiki osamakseid ja korteriomandi majandamise kulusid alates 18.01.2002 on maksnud hageja üksi. Korteriomand asukohaga Tallinnas YYY ei kuulu ühisvara hulka. - hageja pangakontol olevad rahalised vahendid seisuga 23.01.2002 summas 85 164,59 krooni; - osaühing B osakud väärtusega 2 556,47 eurot; - osaühing A osakud väärtusega 2 556,47 eurot. Hageja tegi ettepaneku jagada vara järgmiselt: - Põhjusel, et kumbki pooltest ühisvaraks olevat XXX asuvat korteriomandit enda omandisse ei soovi, müüa korteriomand avalikul enampakkumisel. Avaliku enampakkumise korraldajaks määrata Tallinna ja Harju tööpiirkonna kohtutäitur. Enampakkumise korraldamise kulud hüvitada korteriomandi müügist saadud vahendite arvel ning ülejäänud rahasumma jagada NI ja AA vahel võrdsetes osades; - Korteriomandit asukohaga YYY, Tallinn abielu lõppemise aja seisuga poolte ühisvaras enam ei olnud (pärast abielu lahutamist soetatud vara ei ole ühisvara). Hageja poolt tehtud väljamaksed seoses 08.01.2002 vara ostu-müügi eellepingu täitmisega olid tehtud tema lahusvara arvelt. Korteriomand asukohaga YYY on liisingufirma A AS-i omand. Ühisvaraks on korteri tagasiostu ettemaks 190 000 krooni so 12140 eurot, millest hageja võlgneb kostjale 6070 eurot. - Raha, mis asus hageja pangakontol seisuga 23.01.2002, so 85 164,59 krooni. 20.05.2002 ja 23.05.2002 kandis hageja kostja kontole kokku 20 000 krooni. Seega kostja osa peaks olema 1 443,88 eurot (85 164,59 krooni : 2 = 42 582 krooni – 20 000 krooni = 22 582 krooni ehk 1 443,88 eurot). - Osaühingu B osakud ja osaühingu A osakud jätta kostja ainuomandisse ning välja mõista hageja kasuks hüvitis kokku summas 2 556,47 eurot (½ osaühingu B osakust + ½ osaühingu A osakust). Kostja vastus ja vastuhagi 2 Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 11.01.2013 esitas kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja nõustus, et poolte ühisvaraks on: - korteriomand Tallinnas XXX; - varaline õigus, mis tuleneb 08.01.2002 lepingust A AS-ga Tallinnas YYY asuva korteriomandi ostmiseks poolte omandisse. 10.01.2002 seisuga oli YYY asuv korteriomand poolte ühisomandis. Samal päeval müüsid pooled selle korteriomandi A AS-ile hinnaga 340 000 krooni. 08.01.2002 sõlmisid pooled A AS-iga ostu-müügi eellepingu, mille kohaselt pooled ostsid YYY asuva korteriomandi tagasi. Saadud müügisummast 190 000 krooni tasaarvestati korteriomandi tagasiostmise ettemaksuks. Seega oli korteriomandi eest 190 000 krooni tasaarvestatud poolte ühisvara arvelt. Käesolevalt on ühisvaraks 0,56 osa korteriomandist (190 000 : 340 000). Selle korteriomandi turuväärtus on 60 000 eurot ning poolte ühisvaraks oleva osa väärtuseks on seega 33 600 eurot. - Osaühingu B osakud väärtusega 2 556,47 eurot; - Osaühingu A osakud väärtusega 2 556,47 eurot; - Raha, mis asus hageja pangakontol seisuga 23.01.2002 so abielu lõppemise päeval. Lepingu kohaselt kandis A AS ühisvarasse kuuluva raha 139 690 krooni hageja pangakontole, seega on see raha poolte ühisvara. Kosja palus vastuhagis jagada ühisvara järgmiselt: - korteriomandi YYY, Tallinn omandamise õigus A AS-lt jätta hageja ainuomandisse (tl 209) ning hagejalt välja mõista hüvitis kostjale (33 600 : 2) 16 800 eurot. Vaidlust ei ole, et ülejäänud raha korteri ostmiseks maksis hageja oma lahusvarast peale abielu lahutust (tl 208). - korteriomand XXX müüa poolte vahelisel või avalikul enampakkumisel. Pärast enampakkumise kulude mahaarvamist korteriomandi müügist saadud rahast jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Enampakkumise läbiviijaks määrata kostja. - raha, mis asus hageja pangakontodel seisuga 23.01.2002 50% ulatuses mõista välja hagejalt kostja kasuks so 3060,89 eurot. - Osaühingu B osakud väärtusega 2 556,47 eurot jätta hageja ainuomandisse; - Osaühingu A osakud väärtusega 2 556,47 eurot jätta kostja ainuomandisse. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 28.06.2015 menetlusdokumendis leidis kostja, et pooled abielu ajal sõlmisid 08.01.2002 vara ostu-müügi eellepingu nr 25003, et ühiselt tagasi osta korteriomand YYY ja lepingu sõlmimisega pooltel tekkis ühine varaline õigus omandada sama korter sõlmides A AS-iga notariaalselt tõestatud korteriomandi ostu-müügi leping. Kostja oli seisukohal, et korteriomandi asukohaga YYY ostmisel pooled on ühisvarast tasunud 190 000 krooni, kuna 190 000 krooni tasaarveldamise hetkel pooled olid abielus. Hageja on sellega nõustunud ja seega võtnud selle asjaolu omaks. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 56% korteriomandi hinnast (190 000 : 340 000 x 100) oli tasutud ühisrahast ja ülejäänud raha tasus hageja pärast abielu lahutamist, st oma lahusvarast. Seega kuulub ühisvarasse poolte varaline ühisõigus saada omandisse korteriomand YYY, Tallinn. Hageja leidis 12.05.2015 täpsustuses, et tegemist on müügi ja tagasiliisimise tehinguga, liisingulepingu kohaselt on hagejal pärast kõigi lepinguliste kohustuste täitmist õigus see uuesti omandada ja liisinguandjal kohustus see hagejale tagasi võõrandada. Taoline tulevikus tekkiv varaline õigus kuulub poolte ühisvara hulka, mida võib jagada. Seega hageja nõustus sellega, et poolte ühisvarasse kuulub varaline õigus (mis tuleneb 08.01.2002 lepingust A AS-iga) saada omandisse tagasi nimetatud korteriomand. Pooltel ei ole vaidlust selles osas, et pooled on maksnud nimetatud korteriomandi eest ühisvara arvel 190 000 krooni või 56% korteriomandi väärtusest. Seega 3 jagades kõnesolevat varalist õigust peab lähtuma sellest, et pooled ühisvara arvel on maksnud 56% korteriomandi väärtusest. Kostja leidis, et korteriomandi asukohaga YYY, Tallinn turuväärtuseks on käesoleva aja seisuga 60 000 eurot, mille hageja on võtnud omaks. Seega poolte ühisvara osa korteriomandi väärtuses on 60 000 eurot x 0,56 (56%) = 33 600 eurot. Sellest tulenevalt kostja osa varalises ühisõiguses omandada korteriomand asukohaga YYY, Tallinn on 33 600 eurot : 2 = 16 800 eurot. Hageja vastus vastuhagile Hageja leidis, et vastuhagis pakutud ühisvara jagamise viisid ei kuulu rahuldamisele. Korteriomand YYY või selle osa ei kuulu poolte ühisvara hulka, sest pooled müüsid selle korteriomandi 10.01.2002 A AS-ile. Alates 2002 ehk pärast abielu lahutamist on kõik tagasimaksed tehtud hageja poolt. Liisingufirma ees on kohustatud isikuks üksnes liisingulepingu sõlminud isik ehk hageja. Abikaasad või endised abikaasad saavad omavahel liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes kokkuleppeid sõlmida, aga need ei kehti liisingufirma ees. Seega kostja nõue varalise õiguse (mis tuleneb 08.01.2002 lepingust A AS-iga) jagamiseks on alusetu ja ebaseaduslik. Eeltoodust tulenevalt taotles hageja jätta rahuldamata kostja nõue korteriomandi asukohaga YYY, Tallinn tagastamise ühisnõude A AS-i vastu, mis tuleneb 08.01.2002 ostu-müügi lepingust nr 25003 hageja ainuomandisse jätmiseks ning hagejalt kostja kasuks hüvitise summas 16 800 eurot väljamõistmiseks. Lisaks leidis hageja, et kostja pakutud jagamise viis korteriomandi XXX osas on ebaõiglane hageja suhtes ning ebamõistlik. Mõistlik oleks müüa korter avalikul enampakkumisel ja saadud summa jagada poolte vahel võrdselt. Vastavalt lisatud konto väljavõttele seisuga 23.01.2002 hageja kontol oli 95785 krooni. 20.05.2002 ja 23.05.2002 hageja kandis üle kostja kontole kokku 20 000 krooni. Seega, kostja osa peaks olema 1 782,66 eurot (95 785 krooni : 2 = 47 892,50 krooni – 20 000 krooni = 27 892,50 krooni ehk 1 782,66 eurot). Kingitusena on hageja samuti kostjale kandnud 12 000 krooni. Hageja ei olnud nõus ka kostja poolt pakutud ühisvarasse kuuluvate osaühingute osakute jagamise viisiga ja hüvitise summa suurusega, sest osakud jagatakse võrdsetes osades. Osaühingud olid loodud 1996 ja 1997 ning kuni käesolevani ajani tegeleb nendega kostja. Hageja ei ela pidevalt Eestis alates 2002, Eestisse tagasi tulla ei kavatse ning samuti ei ole tal soovi tegeleda äriga. Eeltoodust olekski mõistlik jätta osaühingute osakud kostja ainuomandisse ning välja mõista hageja kasuks hüvitis kokku summas 2 556,47 eurot (½ osaühingu B osakust + ½ osaühingu A osakust). Maakohtu otsus 16.05.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Kohus määras jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta osaühingud B (registrikood XXXXXXXX) ja A (registrikood XXXXXXXX) kostja ainuomandisse, müüa avalikul enampakkumisel poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga Tallinnas XXX ja pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist müügitulust jagada ülejäänud rahalised vahendid Anatoli poolte vahel võrdselt. Avaliku enampakkumise korraldajaks määras kohus hageja või kostja poolt valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäitur. Kohus mõistis hagejalt välja hüvitise 4957 eurot enamsaadud ühisvara arvelt. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui kehtivast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus puudub, et NI ja AA abielu registreeriti 16.11.1990 ja lahutati 23.01.
5. Seega poolte abielu lõppes 23.01.
6. Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne 01.07.2010 kehtinud PKS-ist, ühisvara tuleb jagada käesolevalt kehtiva PKS-i alusel tulenevalt PKS §-st
7. 4 Pooled ei vaidle järgmise ühisvara koosseisu üle: ühisvaraks on korteriomand asukohaga XXX, Tallinn; hageja pangakontol olevad rahalised vahendid seisuga 23.01.2002; Osaühingu B osakud väärtusega 2 556,47 eurot ning Osaühingu A osakud väärtusega 2 556,47 eurot. Kostja leidis, et ühisvarasse kuulub lisaks eelnimetatud varale ka korteriomandi asukohaga YYY, Tallinn omandamise õigus. Hageja oli arvamusel, et korteriomand asukohaga YYY, Tallinn või selle osa ei kuulu poolte ühisvara hulka, sest pooled müüsid selle korteriomandi 10.01.2002 A AS-ile. Menetluse kestel on kostjal tekkinud kahtlus, et NI ei ole hagi esitanud, esindaja volikirjal on keegi hageja allkirja võltsinud, hageja ei ela Inglismaal, ta kas elab Tallinnas või ei ole elus. Kohtu tehtud järelepäringutega kostja ei nõustunud, sest need tema kahtlusi ei kõrvaldanud (tl 197). Hageja on andnud oma lepingulisele esindajale uue lihtkirjalise volituse 11.03.2015 (tl 201). 27.05.2015 helistas sekretär Inglismaale tel. nr.+XXX. Telefonile vastanud naisterahvas kinnitas vene keeles, et on NI ja elab Inglismaal, kus elab ka tema poeg. Ei ole peale lahutust suhelnud endise abikaasa AA-ga, kuid on kohtumenetluses olevast vaidlusest igati teadlik. On teinud uue volikirja oma esindajale Natalja Perovale, sest eelmine aegus. Väitis, et on nõus kinnitama kõike ka Skype teenusega (tl 202). Toimikus (tl 229-230) on NI omakäeliselt kirjutatud seisukoht ja kostjal oli võimalik tuvastada, kas tegemist on tema endise abikaasa käekirjaga. Kohtule on hageja esitanud Inglismaal notari poolt koostatud ja kinnitatud hageja isiku tuvastamise akti koos apostilliga (tl 241-244). Vastuseks kostja taotlusele on hageja kohtule esitanud ka oma ID kaardi ja juhiloa koopiad (tl 263-268). Kohtul ei ole mingisugust kahtlust asjaoludes, et hageja elab Inglismaal, on menetluse käiguga kursis ja volitanud ennast kohtus esindama Natalja Perovat. Hageja on teatanud, et Eestisse tagasitulemise kavatsust tal ei ole ning palub selle asjaoluga ühisvara jagamisel arvestada. Õismäel asuva korteri soovib jätta oma täisealistele lastele. Abielu ajal omandasid pooled korteriomandi asukohaga Tallinnas YYY. Abielu lõppemise ajal ei olnud poolte omandis nimetatud korteriomandit. Vaidlust ei ole, et korter müüdi ühiselt A Aktsiaseltsile ja see on vormistatud 10.01.2002 notariaalse korteriomandi ostu-müügi lepinguga (tl 15). Müügist saadud rahast (340 000 krooni) 190 000 krooni kanti hageja ja A Aktsiaseltsi vahel sõlmitud ostu-müügi eellepingu nr. 25003 (tl 232) ettemaksuna sama korteri tagasi ostmiseks. Ülejäänud summa (139 690 krooni) kanti hageja arvele nr. 110 766 8580 Hansapangas. Korteriomandi ostmise eellepingu kohaselt on hagejal õigus korteri tagasiostmiseks pärast kogu korteri ostusumma tasumist. Kuni korteri tagasiostmiseni vormistati hageja ja A Aktsiaseltsi vahel eluruumi üürileping. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostjal ei ole korteri tagasiostu õigust, mida kostja soovib rahaliselt hinnata ja jagada. Ei ole võimalik jagada ühisvara hinnates
8. isikule kuuluva korteri turuväärtust ning sellest tuletada korteriomandi tagasiostu õiguse väärtust. Siinjuures ei ole kostja tõendanud, et temale kuuluks Tallinnas YYY asuva korteriomandi tagasiostu õigus. Kostja on menetluse jooksul korduvalt kinnitanud, et kõik järgnevad osamaksud lepingu nr. 25003 täitmiseks on tasunud hageja oma lahusvarast pärast poolte abielu lahutamist. Hageja on õigeks võtnud, et ettemaks korteriomandi tagasi ostmiseks tehti abikaasade ühisvarast ja ta võlgneb kostjale sellest rahast poole (190 000:2) 95 000 krooni so 6070 eurot. Pooled ei ole suutnud kokku leppida Tallinnas XXX korteriomandi jagamises. PKS § 37 lõige 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Asjaõigusseaduse § 77 lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes 5 neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Üksmeelel ollakse, et kumbki korteriomandit ei soovi ja see tuleb müüa enampakkumisel. Korteriomandi hariliku hinna kindlaksmääramiseks on kohtule esitatud 1Partner Kinnisvara poolt 05.04.2013 koostatud eksperthinnang nr 0339/0313H, mille kohaselt on korteri hinnaks 13 300 eurot. Hindamise ajal on korter ehitusjärgus ja korteris puudub siseviimistlus. Hageja soov on müüa avalikul enampakkumisel, kostja taotleb korraldada pooltevaheline enampakkumine. Kohtu arvates ei ole mõtet korraldada enampakkumist hageja ja kostja vahel, sest mõlemad on teatanud, et ülesehitamisjärgus olevat korterit ei soovi. Kohus nõustus hagejaga, et tuleb korraldada avalik enampakkumine ja seda peaks korraldama kohtutäitur. Kohus ei nõustunud kostja määramisega enampakkumise korraldajaks. Kostja on venitanud menetlust pidevalt muutuvate soovide ja põhjendamata taotlustega, eksinud arvutustes ja näidanud ebakompetentsust seaduste tundmisel. Pealegi elab ja töötab kostja Soomes. Kohtutäitur tegeleb enampakkumistega oma ametitegevuses, tunneb ja järgib seadusi. Nimetatud asjaolu hoiab ära järgmised vaidlused poolte vahel. Enampakkumise tulemusena kinnisasja müügist saadud rahast tuleb maha arvestada enampakkumise korraldamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Pooled ei vaidle, et ühisvara hulka kuuluvad kahe osaühingu osakud mõlemal väärtusega 2 556, 47 eurot. Vaidlus on nende jagamise üle. Kohus leidis, et on otstarbekas jätta mõlema osaühingu osakud kostja ainuomandisse. Selline jagamisviis on põhjendatud järgmiste asjaoludega: Osaühingu A juhatuse liikmeks on kostja, Osaühingu B juhatuse liikmeteks on kostja ja hageja (tl 112-113), kusjuures osaühingut võib esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Hageja väitel on seni osaühingutega tegelenud kostja, hageja ei ela Eestis alates
9. aastast, tema elamisluba on aegunud ning ta ei saa ega soovi osaleda osaühingute töös. Hageja ei vaidle vastu, et abielu lahutamisel tema arvel olnud rahalised vahendid on abielu ühisvara. YYY asuva korteri müümisel kanti osa raha hageja arvele. Kuigi pooled on menetluse jooksul märkinud oma arvutustes arvel olnud vahenditena erinevaid summasid, siis pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli hageja Swedbank kontol nr EE50 2200 0011 0766 8580 rahalisi vahendeid 23.01.2002 seisuga 85 164,59 krooni (tl 227). Kostjale peaks kuuluma pool so 42 582,30 krooni. Sellest rahast on hageja kandnud kostjale 03.04.2002 kingitusena 12 000, 20.05.2002 15 000 ja 23.05.2002 5000 krooni so kokku 20 000 krooni (tl 108). Kingitusena kantud raha hageja kostja poolt juba kättesaadud raha hulka ei soovi arvestada. Seega võlgneb hageja kostjale 22 582,30 krooni ehk 1443 eurot. Poolte seisukohtadest lähtuvalt tuleb võõrandada avalikul enampakkumisel korteriomand Tallinnas XXX, millest saadud tulu jagada poolte vahel võrdselt. Poolte abielu ühisvaraks olnud korteri müügist saadud vahenditest ja hageja kontol abielu lõppemisel olnud vahenditest võlgneb hageja kostjale 6070 eurot + 1443 eurot, kokku 7513 eurot. Kostjale jäänud kahe osaühingu osakute (kokku väärtusega 5113 eurot) eest võlgneb kostja hagejale 2556 eurot. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 4957 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 164 lõikest 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Apellatsioonkaebus 6 16.06.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 16.05.2016 otsus vaidlustatud osas ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uus otsus, millega jätta hageja ainuomandisse Osaühingu B osakud väärusega 2556,47 eurot, jätta kostja ainuomandisse Osaühingu A osakud väärusega 2556,47 eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% rahast, mis asus hageja pangakontodel seisuga 23.01.
10. Samuti palub kostja poolte varaline ühisõigus - ühisnõue A Aktsiaselts vastu korteriomandi aadressil YYY, Tallinn tagasiostmiseks või korteriomand jagada selliselt, et korteriomandi asukohaga YYY omandamise nõue A AS vastu või korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale hüvitise 16 800 eurot ühisnõude A AS vastu korteriomandi asukohaga YYY omandamise õiguse eest. Samuti palus kostja kontrollida hageja esindaja esindusõigust ja kohustada hagejat või Swedpanka esitama kohtule hageja pangakontode loetelu seisuga 23.01.2002 koos väljavõttega kontodest. Maakohus põhjendas otsust sellega, et hageja elab Inglismaal ja ta ei saa ega soovi osaleda osaühingute töös. Kostja leiab, et on põhjendamatu ja ebaõige, et osakute omandamise vajadus sõltub sellest, kas hageja saab osaleda osaühingu töös. Äriseadustiku kohaselt osaühingu osakute omanik ei osale vahetult osaühingu töös ja juhtimises. Maakohus osaühingute jagamisel põhjendamatult eelistas hagejat selle alusel, et tema ei ela Eestis. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kostja ka ei ela Eestis ja elab Soomes. Hageja on Osaühingu B juhatuse liige ja seega vastavalt äriseadustikule osaleb osaühingu juhtimises ja seega ka töös. Eeltoodust tulenevalt tulnuks osaühingute osakud jagada poolte vahel võrdselt. Kostja leiab, et maakohus oli kohustatud lahendama kostja taotluse ja kohustama määrusega hagejat esitama kohtule tema pangakontode loetelu seisuga 23.01.2002, mis on kinnitatud Swedbanga poolt. Kuna maakohus seda ei ole teinud, siis poolte ühisvara – raha, mis asus hageja pangakontodel jäi jaotamata. Poolte omandis oli ühisvara – korteriomand YYY Tallinn. Vastavalt 10.01.2002 ostu-müügi lepingule poolte ühisvara - korteriomand YYY Tallinn oli poolte poolt müüdud A AS-le ostuhinnaga 340 000 krooni. Korteriomandi müügist pooled said 150 000 krooni ja 190 000 krooni oli tasaarveldatud 08.01.2002 eellepingu alusel tasumisele kuulutavate summadega ja sellega loeti 190 000 krooni ostuhinnast tasutuks. Vastavalt 08.01.2002 sõlmitud vara ostumüügi eellepingule nr. 25003 pooled hageja kaudu ostsid korteriomandi YYY tagasi baashinnaga 340 000 krooni. Sellest summast pooled oli kohustatud tasuma 56% ostuhinnast, s.o. 190 000 krooni koheselt ja see summa oli tasaarveldatud vastavalt 10.01.
11. ostumüügi lepingule. Ülejäänud raha maksis hageja hiljem maksegraafiku järgi oma lahusvarast. Korteriomandi YYY ostmisel eellepingu alusel pooled on oma ühisvarast tasunud 190 000 krooni, kuna 190 000 tasaarveldamise hetkel pooled olid abielus. Hageja nõustus sellega ja seega võttis selle asjaolu omaks. 190 000 krooni moodustab 56% ostetud korteriomandi väärtusest (190 000 : 340 000 x 100 ). Pooltel ei ole vaidlust selless, et 56% korteriomandi väärtusest oli tasutud ühisvarast ja ülejäänud raha tasus hageja pärast abielu lahutamist, s.t oma lahusvarast. Kostja leiab, et tulenevalt eespool esitatud asjaoludest on Tallinnas YYY asuva korteriomandi tagasiostuõigus või tagasiostetud korteriomand poolte ühisvara. Seega jagades ühisvara - varalist õigust (mis tuleneb 08.01.2002 lepingust A AS-ga saada omandisse korteriomandi YYY) või korteriomandi peab lähtuma sellest, et pooled ühisvara arvel on maksnud 56% korteriomandi väärtusest. Kostja leiab, et korteriomandi YYY turuväärtuseks on käesoleva aja seisuga 60 000 eurot. Hageja võttis selle omaks. Kostja palub 7 kohtul määrata korteriomandi YYY väärtuseks 60 000 eurot. Seega poolte ühisvara osa korteriomandi väärtuses on 60 000 eurot x 0,56 (56%)= 33600 eurot. Sellest tulenevalt on kostja osa varalises ühisõiguses või korteriomandis YYY 33 600 : 2 = 16 800 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnaseisukohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 16.05.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on põhjendatult jätnud hagiavalduses ja vastuhagis nimetatud osaühingute osad kostja ainuomandisse ja on seda ka piisavalt põhjendanud. Selline jagamisviis on põhjendatud järgmiste asjaoludega: Osaühingu A juhatuse liikmeks on AA, Osaühingu B juhatuse liikmeteks on AA ja NI (tl 112-113), kusjuures osaühingut võib esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Hageja väitel on seni osaühingutega tegelenud kostja, NI ei ela Eestis alates
12. aastast, tema elamisluba on aegunud ning ta ei saa ega soovi osaleda osaühingute töös. Kostja ei ole tõendanud, et osaühingute majandustegevuses või juhtimises osales ka hageja. Hageja seda eitab. Kostja on veel 16.03.2016 menetlusdokumendis märkinud oma elukohaks XXX, Tallinn (t.l.255, I kd). Seega ei ole kostja maakohtule avaldanud, et on asunud elama Soome Vabariiki. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud ühisvara hulka YYY korteriga seonduvat laekumist hageja pangakontole. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli NI Swedbank kontol nr EE50 2200 0011 0766 8580 rahalisi vahendeid 23.01.2002.a seisuga 85 164,59 krooni, mis sisaldab ka A-lt laekunud summat (tl 227). Maakohus leidis, et AA-le peaks kuuluma pool so 42 582,30 krooni. Sellest rahast on hageja kandnud kostjale 03.04.2002.a kingitusena 12 000, 20.05.2002.a 15 000 ja 23.05.2002.a 5 000 krooni so kokku 20 000 krooni (tl 108). Kingitusena kantud raha hageja kostja poolt juba kättesaadud raha hulka ei soovi arvestada. Seega võlgneb NI AA-le 22 582,30 krooni ehk 1443 eurot. Maakohus rahuldas kostja tähtaegselt esitatud taotlused. Maakohus kontrollis nõuetekohaselt hageja esindaja volitusi ja tuvastas tema isiku. Asjaolu, et hageja on elus ja elab Inglismaal on maakohus lugenud tõendatuks asjas esitatud tõendite alusel (t.l. 240-244, 262-269, I kd). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja jätab rahuldamata kostja paljasõnalise taotluse taas hageja esindaja volituste kontrollimiseks ja hageja kohustamiseks ilmuda ringkonnakohtusse. Kostja asja arutamist kohtuistungil ei taotlenud. Apellatsioonkaebuses palub kostja kohustada AS-i Swedbank esitama hageja pangakonto kohta kinnitatud väljavõtte. Ringkonnakohus leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna selline dokument on maakohtule esitatud (t.l. 270, I kd). 8 Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Ühisomandi jagamise tulemusena ühisomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes eeltoodust ja TsMS § 164 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm Tühistatud osaliselt Riigikohtu 26.04.2017 otsusega RESOLUTSIOON
13. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
14. juuli
15. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-45439 muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
16. mai
17. a otsuse samas tsiviilasjas osas, milles:  OSAÜHINGU A (registrikood XXXXXXXX) osa jäeti A. A ainuomandisse;  määrati müüa avalikul enampakkumisel A. A ja N. I ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga Tallinnas XXX ja nähti ette pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt, samuti määrati enampakkumise korraldajaks hageja või kostja valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäitur. Neis osades on kohtuotsus jõustunud.
18. Ülejäänud osas resolutsiooni p-s 1 nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
19. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
20. Kassatsioonikautsjon tagastada. 9