) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev.
lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks
Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. 3 Sellisel juhul võib aga kohus
lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejate ema sissetulek on brutopalk 1829,06 eurot kuus ja peretoetus 219,18 eurot kuus, kinnisvara ja sõidukeid ei ole. Xxxx Vallavalitsuse 29.09.2015 korraldusega on kostja määratud oma ema Xxxx hooldajaks. Hooldaja on kohustatud ööpäevaringselt osutama hooldatavale abi ja tagama tema järelevalve, kuna hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud (vajab hooldust ja põetust igal ööpäeval). 29.09.2015 Xxxx Vallavalitsuse korraldusega on alates 01.10.2015 määratud kostjale igakuiselt makstav hooldajatoetus 15,34 eurot ema hooldamise eest. Hooldajatoetus määrati tähtajaliselt kuni 30.09.2016 (tl 38-39). Kostja sõnul ei ole ta hooldajatoetust saanud oktoobri-ja novembrikuu eest, kuna otsuse vormistamine Vallavalitsuse poolt on viibinud. Konto väljavõttest (tl 28-31) nähtuvalt on kostja saanud 2016.a. palka 143,96 eurot. Kostja sõnul töötas ta kuus paar päeva, kui ema ei olnud veel voodihaige, palka maksti ühekordse maksena. 11.11.2016 väljastatud arstitõendi kohaselt on kostjal terviseseisund, mis takistab töölkäimist, võiks alustada töövõimekaotuse protsendi määramist, terviseseisundi hindamise protsess pooleli (tl 62). Kostja sõnul hakkab ta aasta lõpust saama töövõimetuspensioni vähemalt 180 eurot kuus, millest kostja on valmis tasuma elatist 100 eurot kuus. Kohus, arvestades sellega, et kostja on määratud oma ema xxxx, kes vajab ööpäevaringset hooldust, hooldajaks, Xxxx lastel puuduvad vahendid ema paigutamiseks hooldekodusse ja Xxxx teistel lastel ei ole võimalik ema hooldada, kostja igakuiseks sissetulekuks on hooldajatoetus, kostja on saanud 2016.aastal palka 143,96 eurot, seoses ema tervise halvenemisega puudub võimalus kostjal tööl käia, ka kostja enda terviseseisund takistab töölkäimist, kostja on määratavast töövõimetuspensionist valmis maksma hagejatele elatist kokku 100 eurot kuus, kostjal vara puudub, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis mõlemale hagejale 50 eurot kuus alates 01.01.2017.a. Tulenevalt
§-st 97 mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema xxxx, kui igapäevaselt laste eest hoolitseva vanema, arveldusarvele iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusega „Elatisraha, xxxx ja xxxx“. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.