← Eesti

3-14-51967/90

Obsah (11)§ 59§ 114§ 119§ 150§ 13§ 14§ 98§ 46§ 115§ 10§ 105

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51967 Haldusasi OÜ Argore ja CF&S Est

) § 150 lg 2, mille kohaselt on määratud maksusumma vaidlustamise korral maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kui maksuhaldur valdab tõendeid, mis on OLAF-i menetluse käigus kogutud, siis tuleb maksuhalduril need esitada. Kui maksuhaldur väidab, et tal need tõendid puuduvad, siis järelikult neid tõendeid maksumenetluslikus mõttes ei eksisteeri. Euroopa Kohus on lahendites C-521/04, F 5/05 ja F 7/05 käsitlenud siseriik2

(12)like ametiasutuste vabadust hinnata OLAF-ilt saadud teavet ning otsustada ise, millised meetmed tuleks vajaduse korral võtta.
  1. Maksuotsuses on esitatud tõendamata seisukoht, et kauba tegelikuks päritoluriigiks saab olla üksnes Hiina Rahvavabariik. Taisse impordi kohta esitatud tabelil (tl 46) ei ole seost asjas esitatud teiste tõenditega. Ka maksuhaldur on märkinud kontrollakti p-s 3.5, et Tai pool ei ole kontrolli käigus OLAF-ile edastanud Tai impordideklaratsiooni kauba Hiinast importimise kohta ja JWD Infologistics Co. Ltd ei saanud edastada ka kauba laoliikumist, sest kaup laaditi Tais ainult ühest konteinerist teise. Seega ei ole kogu kauba liikumise jada tuvastatav ning MTA järeldused ei tugine ühelgi kindlal tõendil.
  2. Rikutud on ärakuulamisõigust, kuna kaebaja pole saanud tutvuda OLAF-i raporti aluseks olnud algdokumentidega ega esitada nende kohta oma arvamust. Ärakuulamisõiguse tagamiseks ei saa pidada formaalset võimalust esitada MTA kontrollaktile eriarvamus pärast seda, kui MTA on saanud OLAF-ilt tõendamata raporti.
  3. Kaebaja on käitunud heas usus ning tal ei olnud võimalik teada päritolusertifikaadiga seonduvaid asjaolusid. Kaebaja ei suhelnud müüjaga otse, vaid seda tegi kauaaegne Hiina partner. Kuna kauba päritolusertifikaadi esitas pikaaegne koostööpartner, ei olnud kaebajal mingit põhjust kahelda selle õigsuses. Kaebaja arvates võis tegemist olla tolli veaga, mida üritatakse aegumistähtaja lõppedes konstrueerida kaebaja veaks. Kaebaja leiab Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-66-05 p-le 16 viidates, et käesoleval juhul esineb ÜTS1 art 220 lg 2 p-s b sätestatud alus tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskande tegemata jätmiseks. OÜ Argore esitas 22.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.10.2014 intressinõude nr 13-3/141714 tühistamiseks, mis liideti 30.10.2014 käesoleva haldusasja juurde. Kaebaja leiab, et kuna intressinõue on kontrollimatu ja motiveerimata ning kohtumenetluses ei saa enam asuda haldusakti motiveerima, siis kuulub intressinõue täies ulatuses tühistamisele. Kaebaja jaoks pole selge, milline intressinõue millise kohustuse juurde käib ning kas intresse on arvestatud õigesti, eriti arvestades mõlemal solidaarvõlgnikul intressi arvestamise perioodil enammaksete olemasolu.
  4. CF&S Estonia AS leiab samuti, et maksuotsus on motiveerimata ja õigusvastane.
  5. OLAF-i raportid ei saa olla maksumenetluses tõendid

§ 59lg 1 tähenduses, kuna maksuhaldur ei ole neid kogunud ega nendega ise tutvunud.

OLAF-i raportid on tõenditena kasutatavad vaid juhul, kui need vastavad maksumenetluses koostatavate kontrollaktide nõuetele ning tegemist peab olema tõenditele tugineva ja motiveeritud haldusaktiga. OLAF-i raportid ei vasta haldusaktidele esitatavatele nõuetele ega ole seetõttu Eestis tõenditena kasutatavad.

  1. OLAF-i raportite seisukohad on vastuolulised ega põhine tõenditel. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid imporditud kauba päritolusertifikaadi võltsitust või kauba päritolu Hiina Rahvavabariigist. Samuti puuduvad Tai laopidaja JWD Infologistics Co. Ltd laoarvestuse nimekirjad, mis kajastaksid kauba liikumist ja päritolu. „Touch & Go“ süsteemi kirjelduse kohaselt laaditakse kaup importimiseks kasutatud konteinerist maha ja ekspordiks teise konteinerisse. Samas on OLAF-i materjalides viidatud, et importimiseks ja eksportimiseks on kasutatud sama konteinerit. Seega on väide „Touch & Go“ süsteemi kasutamisest ning sellest tulenevalt laoarvestuse puudumisest vastuolus süsteemi tehnilise kirjeldusega. Tai võimud on 14.08.2013 protokolli kohaselt nõustunud OLAF-i kontrolli järeldustega, kuid protokollist ei nähtu allkirju ega kinnitust, et tegemist on autentse dokumendiga. Ei ole eluliselt usutav, et Tai laopidajad suudaksid anda täpseid ütlusi konkreetsete kaubasaadetiste kohta enam kui kaks aastat hiljem ning seda olukorras, kus neil kaupa puudutavaid dokumente ei ole.
  2. Kaebajal polnud sisuliselt võimalik realiseerida ärakuulamisõigust, kuna kaebajale ei edastatud OLAF-i raportite alusmaterjale. Maksuotsuse tegemise aluseks olevaid materjale on kaebajale tutvustatud üksnes väljavõtteliselt. 1 Ühenduse tolliseadustik, kehtestatud Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määrusega nr 2913/92 3

(12)
  1. Isegi, kui kaubal puudub sooduspäritolu, ei saa tollivõla eest vastutada mõistliku hoolsusega tegutsenud deklarant. Puudub mõistlik alus eeldada, et kaebajal on sama suur kogemus kauba ebaõigete päritolusertifikaatide avastamisel kui maksuhalduril. Ühestki õigusaktist ei tulene deklarandile kohustust kauba saatedokumentide autentsuse kontrollimiseks, kui nende vormistuslik pool ei anna alust dokumendi autentsuses kahelda.
  2. Tollivõla määramine ei ole toimunud tähtaegselt ning tollivõlg tuleb

§ 114

lg 3 alusel kustutada, kuna maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu.

  1. MTA palub OÜ Argore ja CF&S Estonia AS kaebustele esitatud ühises vastuses jätta kaebused rahuldamata.
  2. OLAF-i raporteid tunnustatakse määruse nr 883/2013 art 11 lg 2 kohaselt võrdväärselt siseriiklike aruannetega. Väär on arusaam, et OLAF-i raportid peaksid olema haldusaktid haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses. Uurija nime, allkirja vms puudumine ei mõjuta raporti tõendusväärtust. Oluline on raporti sisu ehk milliseid asjaolusid see käsitleb ja millised järeldused on selles tehtud. Euroopa Kohus on pidanud OLAF-i raporteid eraldiseisvat tõendusjõudu omavateks dokumentideks, mille alusel saab asjaolusid tuvastatuks lugeda (C-153/94 p 35). Liikmesriigi haldusorgan ei pea läbi viima teistkordset OLAF-i uurimismenetlust ning koguma juba kogutud tõendeid uuesti. Seega piisab OLAF-i järeldustele tuginemisest.
  3. OLAF-i poolt kogutud ja MTA-le edastatud tõendid on kaupade Hiina päritolu tuvastamiseks piisavad ning puuduvad asjaolud, mis seavad kahtluse alla raportis toodud järelduste õigsuse. Olukorras, kus on tõendatud kauba pärinemine Hiinast, liigub tõendamiskoormus isikule, kes soovib OLAF-i poolt tuvastatud kauba päritolu vaidluse alla seada. Sama on leitud näiteks Hamburgi Finantskohtu 19.04.2011 otsuses nr 4 K 293/
  4. Kaebajad ei ole tõendanud, et kaubad pärineksid mujalt kui OLAF-i raportis järeldatud.
  5. Kaebajate ärakuulamisõigus on olnud tagatud. Kõik maksustamise aluseks olnud materjalid edastas maksuhaldur koos kontrollaktiga mõlemale kaebajale ning andis võimaluse eriarvamuse esitamiseks. OLAF-i lõppraport koos kaebajate suhtes toimunud menetlust puudutavate lisadega edastati 22.08.2014 informatiivsel eesmärgil. Kuivõrd kaebajate maksustamine toimus OLAF-i missiooniaruannetele, mitte lõppraportile tuginedes, ei ole kaebajatel õigust nõuda võimalust oma seisukohtade esitamiseks.
  6. Kaebajad oleks impordivaldkonnas kogenuna pidanud teadma, et sarnastele toodetele on kehtestatud dumpinguvastased meetmed ning seetõttu oleks OÜ Argore pidanud olema eriti ettevaatlik sellise kauba ostmisel. Heas usus käitumine ei vabasta importijat maksude maksmise kohustusest. OÜ Argore oleks pidanud kaupade ostulepingus võtma kasutusele tema huve kaitsvad meetmed. MTA leiab, et tollivea regulatsioon käesoleval juhul ei kohaldu.
  7. Tollivõla määramine CF&S Estonia AS-le on toimunud tähtaegselt. Maksuhaldur andis maksuotsuse tähituna postiasutusele üle 28.08.2014, millega tuleb lugeda maksuotsus kaebajale kättetoimetatuks.
  8. Intressinõue on piisaval määral motiveeritud ning selle lisas toodud intressi arvestuskäik on selge. Intressinõude arvestamisel on lähtutud

§ 119lg-s 2 sätestatud summeeritud intressi arvestuse põhimõttest.

KOHTU PÕHJENDUSED 7. OÜ Argore esitas 22.10.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks osaliselt intressinõude tühistamise nõudes, kuna MTA tunnistas 22.09.2015 otsusega nr 13-1/3380 intressinõude kehtetuks summas 12 492,40 eurot (kd V tl 4). Otsuse kohaselt ei ole intressinõudes arvestatud solidaarvõlgniku CF&S Estonia AS enammakseid ja intressinõuet tuleb enammaksete võrra vähendada. Vastustaja nõustus vastavas osas menetluse lõpetamisega. 4

(12)HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kuna OÜ Argore poolt vaidlustatud intressinõue on osaliselt kehtetuks tunnistatud, saab kohus selles osas menetluse lõpetada. Kaebaja on ise esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks ega ole taotlenud vastavas osas õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 152 lg 4). Kuna kaebajat esindavad vandeadvokaadid, eeldab kohus, et kaebaja on õigusvastasuse tuvastamise nõudest teadlik ega selgita seda täiendavalt. Samal põhjusel ei selgita kohus kaebajale ka täiendavalt enne menetluse lõpetamise otsustamist menetluse lõpetamise tagajärgi (HKMS § 155 lg 1). Kohus märgib, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebaja enam uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1).
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust maksuotsuse osade 3.1 ja 3.2 üle, kus käsitletakse tolliväärtust ja käibemaksuga maksustatavat väärtust ning kaupade klassifitseerimist ja kirjeldamist. Seetõttu kohus neid küsimusi järgnevalt ei käsitle. Poolte vahel on vaidlus kauba päritolu ja tollimaksusoodustuse kohaldamise ning OLAFi raportite tõendamisväärtuse ja neis tuvastatu üle. Kauba päritolu tuvastamine on käesolevas asjas määrava tähtsusega. Vaidlusaluste tollideklaratsioonide kohaselt on kauba päritoluriigiks Tai Kuningriik, kust pärit kaup on tollimaksust tasumisest vabastatud (maksuotsuse p 3.3). Kuna maksuhalduri hinnangul on kaup pärit Hiina Rahvavabariigist, on maksuotsusega määratud kaubale dumpinguvastane tollimaks 85% (maksuotsuse p 3.6) ning samuti käibemakskauba tolliväärtuselt koos kõigi importimisel tasumisele kuuluvate maksudega (maksuotsuse lk 30). Poolte vahel ei ole selles osas õiguse kohaldamise suhtes vaidlust ning kohus ei leidnud kontrollimisel, et maksuotsuses oleks selles osas õigust valesti kohaldatud. OLAFi raportite tõendamisväärtusest
  2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.09.2013 määruse nr 883/20132, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, art 11 lg 2 sätestab, et aruandeid tunnustatakse riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõttega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõendina selle liikmesriigi haldus- või kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad tõendite hindamise eeskirjad kui riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtete kohta ja neil on viimati nimetatutega samaväärne tõendusjõud. Samasugune regulatsioon kehtis varasema määruse nr 1073/1999 art 9 lg 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus leidis 20.02.2015 otsuses nr 3-13-100, et kuna OLAFi seisukohad tuginevad lõppraportis viidatud tõenditele, peaksid OLAFi seisukohtade kahtluse alla seadmiseks esinema selged viited, et tõendeid on kajastatud ebaõigesti või ebapiisavalt. Kohus leiab, et OLAFi raportid ei ole siseriiklikult käsitletavad samaväärselt (eel)haldusaktidega, sest neil puudub regulatiivne toime. Sisuliselt on tegemist haldusorgani analüüsiga asjas kogutud tõenditele. Maksuhalduril on OLAFi raportit maksuotsuse alusena kasutades kohustus hinnata, kas OLAFi põhjendused ja järeldused on loogilised ja veenvad ning vajadusel tuleb hinnata ka algseid tõendeid ja kaaluda OLAFi põhjenduste ebapiisavuse korral, kas esineb siiski alust maksusumma määramiseks. Vastustaja ei ole OLAFi raportite ega nende järeldustega seotud, kuid raportites käsitletuga nõustumise korral võib MTA raportitele tugineda ilma OLAFi tehtud uurimistoiminguid kordamata. Kahtluse või järelduste ebaveenvuse korral tuleb vastustajal teha täiendavaid uurimistoiminguid ning kontrollida algseid tõendeid ja nende alusel tehtud järelduste veenvust. Kui OLAFi poolt tõendite alusel tehtud järeldused ei ole veenvad ega põhine tõenditel, ei saa maksuotsuses neile järeldustele tugineda. 2 Avaldatud Euroopa Liidu teatajas 18.09.2013, art 21 lg 1 kohaselt jõustunud 01.10.
  3. 5
(12)Kohus on kohtumenetluse jooksul nõudnud välja ka vaidlusaluste raportite aluseks olevad dokumendid, mistõttu on kohtu hinnangul alusetu kaebaja väide, et maksuhalduril vastavad tõendid maksumenetluse jooksul puudusid või vastavad dokumendid on tegelikult allkirjastamata. Vastustaja on kohtule 30.01.2015 seisukohas (kd III tl 169) kinnitanud, et vastustajale on lisaks raportitele olnud kättesaadavad ka raportite lisad ehk need tõendid, millele kohus eelmises kohtuotsuse punktis tugines. Kaebaja advokaatidest esindajatel on olnud võimalik ka nende dokumentidega täies mahus tutvuda, v.a dokumentidega, mille täiendav väljanõudmine oli kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamata (vt kohtu 28.09.2015 määrus). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhimõtteliselt on OLAFi raportitele tuginemine lubatav, kui ka raportite sisu koos aluseks olevate tõenditega kinnitavad tehtud järeldusi. 10. Maksuotsuse peamised järeldused, mis tuginevad OLAFi raportitele, on järgmised: - Tai Väliskaubandusosakond ei ole United Frontier Co. Ltd-le (edaspidi ka United Frontier) kunagi väljastanud päritolusertifikaati GSP Vorm A. Seega olid OÜ Argore esitatud päritolusertifikaadid võltsitud; - Tai võimude esitatud andmetest nähtub, et United Frontier poolt eksporditud kaup on vahetult enne seda imporditud Hiinast. Sama nähtub deklaratsioonide võrdlusest. Kohus käsitleb neid järeldusi ühekaupa nii raporteid kui ka nende aluseks olevaid tõendeid käsitledes. Kohus märgib, et kuigi maksuotsuse sissejuhatuse ja punkti 1 kohaselt on hiljem vastustajale kättesaadav olnud ka lõppraport, ei ole vastustaja sellele maksuotsuses tuginenud. Lõppraport on siiski kaebajatele kättesaadavaks tehtud ning seetõttu viitab kohus võimalusel tõenditele, kui nendele on tuginetud ka lõppraportis. a) United Frontier Co. Ltd-le päritolusertifikaadi väljastamisest: Missiooniraporti nr Thor
(2013)11786 kohaselt kinnitas Tai Väliskaubandusosakond, et ei ole United Frontierile päritolusertifikaate väljastanud. Ettevõte on tegevuse lõpetanud, selle kohta ei ole võimalik internetis teavet leida ja seda ettevõtet ei ole Tai Väliskaubandusosakonna juures registreeritud (maksuotsuse p 3.4.1.3.1). Sama seisukoht on missiooniraporti punktis 2.1, kus käsitletakse ettevõtteid tähistatuna numbritega 4)-8). OLAFi raporti järeldust tõendab Tai väliskaubanduse osakonna 28.01.2013 kiri nr 0303/379 (kd IV tl 162-165, juurdepääsupiiranguga (edaspidi JPP) tl 17-18 ja 92-93), mis on samaaegselt nii missiooniraporti lisaks nr 1 (vt missiooniraporti p 1.3) kui ka lõppraporti lisaks nr 1. Kirja lisast tuleneb, et United Frontierile ei ole päritolusertifikaati väljastatud ja seega selle äriühingu nimega sertifikaati tuleks käsitleda võltsinguna. Missiooniraporti nr Thor
(2014)8967 kohaselt kontrolliti vaatlusaluseid ettevõtteid ning United Frontieri enam ei eksisteerinud või on see äritegevuse lõpetanud (maksuotsuse p 3.4.2.1.1.1). Sama seisukoht on missiooniraporti punktis 1.1.2.a. b) Kauba importimisest Hiinast: Missiooniraporti nr Thor
(2013)11786 kohaselt näidati Laem Chabangi tollibüroo külastamisel elektrooniliste andmete väljavõtteid tarnijaettevõtete poolt imporditud ja eksporditud kinnitusdetailide kohta. Andmetest nähtub, et enamik ettevõtetest importisid kinnitusdetaile Hiinast. Seos ekspordi ja impordi vahel loodi saadetiste koguse ja maksumuse alusel (maksuotsuse p 3.4.1.3.3). Sama seisukoht on missiooniraporti punktis 2.3. Missiooniraporti nr Thor
(2014)8967 järeldused: - OLAFile anti CD-romil üle loetelu kinnitusdetailide impordi ja ekspordi kohta ettevõtete, sh United Frontier kohta (maksuotsuse p 3.4.2.1). Sama seisukoht on missiooniraporti punktis 1.1.1. Andmete üleandmist tõendab Tai Väliskaubanduse osakonna 10.05.2013 kiri (kd III tl 6
(12)- - 138-139, JPP tl 24 ja 94), mis on samaaegselt nii missiooniraporti lisa nr 2 kui ka lõppraporti lisa nr
  1. United Frontier impordi ja ekspordi andmed sisalduvad missiooniraporti lisas 4.
  2. OLAF lisas igale ekspordile lisaveeru „Seos Hiina impordiga“, kuhu märgiti saadetise kaalu ja/või koguse kokkulangevus. Kattunud saadetiste impordi ja (re)ekspordi ajavahe jääb peaaegu kõigil juhtudel ühe või mõne päeva vahele (maksuotsuse p 3.4.2.1.1.2). Sama teave on missiooniraporti punktis 1.1.2.b ja raporti lisade loetelus. Tegemist on kontrollakti lisaga nr 2, mis on kaebajatele koos kontrollaktiga edastatud kaebajaid puudutavas osas (kd I tl 45-46). Täiendavalt külastati JWD Infologistics Co Ltd ladu, kus imporditi/eksporditi United Frontier kaupa. United Frontier saadetised laaditi importimisel kasutatud konteinerist maha ja laaditi kohe teise konteinerisse reekspordiks (nn „Touch & Go“ protseduur). Kaupa laos ei töödeldud. United Frontier seotud inventariloendid näitavad seost imporditud ja eksporditud saadetiste vahel, sest arve nr ja/või toote kood, kauba kirjeldus ning kogus on sama (maksuotsuse p-d 3.4.2.2.2.2.
  3. ja 3.4.2.2.2.2.2). Sama teave sisaldub missiooniraporti punktis 2.
  4. JWD Infologistics Co Ltd visiidiraport on kontrollakti lisaks nr 11, millega on seega kaebajatel olnud võimalik tutvuda. Missiooniraport nr Thor
(2014)11002 lisaks on samuti 09.08.2013 toimunud kohtumisel allkirjastatud Laem Chabangi sadama tollibüroo töötajate ja OLAFi vahel ühine protokoll, kus JWD Infologistics Co Ltd lao esindajad kinnitasid, et kinnitusvahendid saadi Hiinast ja pärast ümberlaadimist saadeti edasi Euroopa Liitu. Laos on töötlemis- ja tootmistoimingud keelatud (maksuotsuse p 3.4.3.6). Ühine protokoll on kontrollakti lisaks nr 12, millega on seega kaebajatel olnud võimalik tutvuda. MTA võrdles OLAFi tabelites ja deklaratsioonides esitatud kauba kogust, hinda ja muid andmeid ja tuvastas, et Tai ekspordideklaratsioon kajastab sama saadetist, mis deklareeriti Eestis vabasse ringlusesse. Tegemist on sama kaubaga, mille kohta on OLAF teinud järelduse, et on olemas side Hiinaga (maksuotsuse p 3.5). Maksuhalduri võrdlusandmed on kontrollakti lisadeks 2-4, millega on seega kaebajatel olnud võimalik tutvuda. 11. Kohus leiab, et OLAFi raportitest tulenevad järeldused, mida on samal viisil korratud maksuotsuses, on tõenditele tuginevad ja veenvad. Raportitest ja nende lisadest nähtuv on piisav selleks, et tõendamiskoormus läheks

§ 150lg 1 alusel üle kaebajatele.

Üksnes kaebajatel on võimalik tõendada täiendavalt positiivseid asjaolusid, et United Frontierile on päritolusertifikaat väljastatud ja vaidlusalune kaup on toodetud või olulises osas ümbertöödeldud Tai Kuningriigis. Kaebajad ei ole OLAFi raportitest ega nende lisadest tulenevaid järeldusi ümber lükanud. Tai võimude kiri, et United Frontierile ei ole päritolusertifikaati väljastatud, on otsene tõend selle kohta, et sertifikaadi väidetav andja eitab selle väljastamist. Kaebajad ei ole vastupidist tõendanud. Kaebajate järeldus, et kontrollakti lisal nr 2 ei ole asjas esitatud teiste tõenditega seost, on põhjendamatu. Nagu kohus 28.09.2015 määruses vastustaja vastusele tuginedes selgitas, on tegemist missiooniraporti nr Thor

(2014)8967 lisa 4.13 väljavõttega kaebajaid puudutavas osas, mille sisaldumist eraldi Exceli tabelites on selgitatud ka maksuotsuse lk 26 punktis 3.5. Analoogsed tabelid teiste ettevõtete kaupade kohta on toodud ka samas missiooniraportis endas (vt joonised 1-4). Nii ekspordi kui ka impordi kohta kahe vaidlusaluse kauba kohta esitatud andmetel on omavahel ilmselge seos nii kuupäeva, seotud äriühingu, tariifi, kauba kirjelduse, koguse kui ka kaalu osas, mistõttu on nii OLAF kui ka maksuhaldur teinud JWD Infologistics Co Ltd antud teisi üldisi kirjeldusi arvestades õige järelduse, et vaidlusalune kaup on jõudnud Hiinast läbi Tai Kuningriigi Eestisse. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka määrav, et puuduvad impordideklaratsioonid. JWD Infologistics Co Ltd laokülastusel on lao esindaja selgitanud, et kui kaupa vahepeal ei hoiustata, siis eraldi dokumente ei säilitata. Arvestades vaidlusaluse kauba importimist ja eksportimist samal päeval, on missiooniraportis esitatud andmed kooskõlas laopidaja selgitustega. Kohus märgib, et arvestades Hiina Rahvavabariigist imporditavale 7
(12)kaubale kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu suurust, on ka eluliselt selgitatav, miks ei ole kogu kauba liikumise jada kaebajate nõutavate dokumentidega tõendatav, sest tehingupooled ei ole huvitatud kauba liikumise jada säilitamisest. Samas on juba esitatud andmetega kauba liikumise jada kaudsete tõendite alusel piisava tõsikindlusega tuvastatav. Pärast raportite ja raportite lisade, sh ühisprotokolli (JPP tl 38-39) terviktekstidega tutvumist ei esine kohtu hinnangul enam põhjendatud kahtlust raportite autentsuses seetõttu, et algselt varjati kaebajate eest seotud ametiisikuid või allkirju. Ärakuulamisõigusest 12.

§ 13

lg 1 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Kaebajatel on maksumenetluses reeglina võimalik ärakuulamisõigust teostada kontrollaktile vastates. Asjas on vaidluse all eelkõige OLAFi menetlusega seotud dokumentide osas kaebajate ära kuulamine. Kontrollaktist nähtub (kd I tl 42), et kaebajatele on OLAFi menetlusega seonduvalt esitatud koos kontrollaktiga järgmised dokumendid: - Exceli tabel Tai impordi ja ekspordi kohta missiooniaruande nr Thor

(2014)8967 juurest (vt selle kohta ka kohtu ja vastustaja selgitust kohtuotsuse punkti 11 teises lõigus); - missiooniaruanne nr Thor
(2013)11786; - missiooniaruanne nr Thor
(2014)8967; - missiooniaruanne nr Thor
(2014)11002; - JWD Infologistics Co Ltd visiidiraport; - 14.08.2013 ühine protokoll. Samuti on kontrollakti lisadeks maksuotsuse punktis 3.5 analüüsitud deklaratsioonid, tõend ja avaldus (kontrolliakti lisad nr 3 ja 4). Riigikohus on 28.04.2014 kohtuotsuses nr 3-3-1-52-13 selgitanud, et isik saab ärakuulamisõigust kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema võimalik tutvuda just akti projektiga. Seega ei ole vajalik, et isik saaks tingimata tutvuda ka eeldatava haldusakti aluseks olevate dokumentidega. Reeglina ei edastata maksukohustuslasele koos kontrollaktiga kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid, kuid maksukohustuslasel on õigus taotleda nendega end puudutavas osas tutvumist.

§ 14

lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. CF&S Estonia AS on eriarvamuse punktis avaldanud soovi oma seisukohta täiendada pärast kontrollitoimikuga tutvumist. MTA ei ole maksuotsuses selgelt seda taotlust lahendanud. Lähtuvalt kohtuotsuse eelmistes punktides käsitletud OLAFi raportitest ja nende aluseks olevatest tõenditest võib möönda, et kui maksuhaldur otsustas osaliselt OLAFi tõendid kaebajatele avaldada ja üks kaebajatest taotles ka toimikuga tutvumist, tulnuks kaaluda ka Tai väliskaubanduse osakonna 28.01.2013 kirja nr 0303/379 (kd IV tl 162-165, JPP tl 17-18 ja 92-93), mis käsitleb United Frontieril sertifikaadi puudumist; ning Tai Väliskaubanduse osakonna 10.05.2013 kirja CD-romil andmete edastamise kohta (kd III tl 138-139, JPP tl 24 ja 94) kaebajatele avaldamist. Teised OLAFi raportite lisad ei ole asja lahendamisel asjakohased. Samas ei ole kaebajad ka nimetatud kahe tõendi hiljem esitamisel ära näidanud, et tuleks teha teistsugune haldusakt (HMS § 58). Kaebajad ei ole sisuliselt proovinudki kummagi kirja sisu ümber lükata, sh näidata, et United Frontieril on siiski tegelik päritolusertifikaat. Kuna ärakuulamisõiguse rikkumine ei too kaasa teistsuguse haldusakti tegemist, ei tingi see käesolevas asjas ka maksuotsuse tühistamist. Kohus möönab, et osaliselt on maksuhaldur raportites varjanud ülemäära andmeid, eelkõige ametnike ja riikide nimesid ning allkirju. Seetõttu pidaski kohus vajalikuks tutvuda raportite tervikteks8

(12)tidega. Kontrollides terviktekste ei nähtunud kohtule, et maksuhaldur oleks varjanud meelevaldselt kaebajate eest otseselt neid ja United Frontieri puudutavaid andmeid. Ka maksuhaldur möönis eelistungil, et andmete varjamine on olnud osaliselt ülemäärane (08.06.2015 istungi salvestisel 12.01.1112.03:04). Kohus pidas ametiisikute nimede ja allkirjade avaldamist oluliseks seetõttu, et kohtul ja kaebajatel oleks võimalik kontrollida, ega esine alust ametiisiku taandamiseks (HMS § 10) või taandamata jätmise tõttu menetlusvea tuvastamiseks, samuti kontrollimaks, kas raportid on ikka allkirjastatud. Ametiisiku isikuandmed tema nime ja ametikoha osas ei ole isikuandmete kaitse seaduse alusel haldusmenetluses kaitstavateks andmeteks. Samas ei ole kaebajad pärast andmete avaldamist põhjendanud, et raportite koostajad või missioonil osalenud tulnuks taandada või taandamata jätmine on toonud kaasa kallutatud järeldusteni jõudmise. Seetõttu ei too see eksimus kaasa maksuotsuse tühistamist. Kohus jääb varem esitatud seisukoha juurde, et kui OLAFi menetluses on uuritud samaaegselt mitmeid äriühinguid, saab kaebajatel olla põhjendatud vajadus üksnes endaga seotud äriühingu suhtes kogutud materjalidega tutvumiseks. Teiste äriühingute kohta esitatud materjalidega tutvumine on vastuolus nii

§-ga 26 kui ka ELi määruse nr 883/2013 artikliga 10, mis käsitleb juurdlusaluste isikute õigust andmekaitsele. Maksuotsuse aegumisest ja maksuvõla kustutamisest

  1. CF&S Estonia AS tugineb sellele, et maksuotsus on tehtud pärast aegumistähtaja lõppu ja maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane. Vaidlusalune tollideklaratsioon esitati 29.08.
  2. Maksuotsus on koostatud 28.08.2014, seega maksusumma määramise kolmeaastase tähtaja sees.

§ 98

lg 4 sätestab, et maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Vastustaja on esitanud asjakohased tõendid, millest nähtub, et maksuotsus on selle kättetoimetamise aega arvestades enne aegumistähtaega postiteenuse osutajale üle antud (kd III tl 158). CF&S Estonia AS on taotlenud eriarvamuse punktides 4.12, 4.13 ja 7.1 maksuvõla kustutamist, millele maksuhaldur on maksuotsuse lk 11 jj vastanud. Maksuhaldur on tuginenud ka asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale, kus on selgitatud, et importija ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, sest tal kui ettevõtjal on kohustus kasutada meetmeid tollipoolsest järelkontrollist tulenevate tagajärgede vältimiseks. Samuti on ettevõtjal kohustus hinnata konkreetse turuga seotud tavapäraseid riske oma äritegevuses, sh ka seetõttu, et ettevõtja on see, kes saab kauplemisest kasu. Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega täielikult ega korda neid täies ulatuses HKMS § 165 lg 2 alusel.

§ 114lg 3 annab maksuhaldurile laia kaalutlusõiguse maksuvõla kustutamiseks.

Reeglina puudub isikul õiguspäraselt määratud maksukohustuse korral nõudeõigus, et maksuhaldur tingimata võla kustutaks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud kaalutlusvigu, mille tõttu tuleks maksuvõlg kustutada või kohustada vastustajat kustutamist uuesti kaaluma. ÜTS art 201 lg 3 sätestab, et võlgnik on deklarant ning kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik. ÜTS sätte tõttu on asjakohased maksuhalduri viidatud lahendid nii deklarandi kui ka importija kohustuste osas. Seega on tegemist mõlema kaebaja majandustegevusest tuleneva riskiga, millega kaebajad pidid oma toimingutes arvestama. Sealjuures ei ole importija poolt deklarandile valeandmete esitamine vääramatuks jõuks, mida deklarant ei pidanudki oskama ette näha. Tegemist on deklarandi igapäevategevusele iseloomuliku riskiga, millega kaebaja oma tegevuses peab arvestama. Riski realiseerumist ei saa pidada kaebajate suhtes erakordselt ebaõiglaseks olukorraks, mis tuleks maksuvõla kustutamisega korvata. Tollivõlast 14. Kaebaja leiab, et ta on käitunud heas usus ja tegemist on tolliveaga. ÜTS art 220 lg 2 punkt b sätestab järgmist: 9

(12)Välja arvatud artikli 217 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel, ei tehta järelarvestuskannet, kui asumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli eksimuse tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad kolmanda riigi asutused, loetakse nende asutuste väljaantud ebaõigeks osutunud sertifikaat eksimuseks, mida ei oleks olnud võimalik esimese lõigu kohaselt avastada. Ebaõige sertifikaadi väljaandmist ei loeta eksimuseks, kui sertifikaat põhineb eksportija esitatud ebaõigetel asjaoludel, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et sertifikaadi väljaandnud asutused olid või oleksid pidanud olema teadlikud, et kaup ei vasta sooduskohtlemise kohaldamise tingimustele. Vastutav isik võib toetuda heausksusele, kui ta saab tõendada, et on asjaomaste kaubandustoimingute ajal nõuetekohaselt hoolitsenud selle eest, et kõik sooduskohtlemise kohaldamise tingimused oleksid täidetud. Vastutav isik ei saa toetuda heausksusele, kui Euroopa Komisjon on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt. Riigikohus on EK asjakohasele praktikale tuginedes selgitanud, et ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2 p-s b märgitud aluse rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kõik selles sättes nimetatud kumuleeruvad tingimused: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-6-09 p 12). Tallinna Ringkonnakohus leidis 20.02.2015 otsuses nr 3-13-100, et kui tuvastatud ei ole tolli viga ehk liikmesriigi pädeva ametiasutuse eksimust ja seega ei ole täidetud esimene kohustuslik tingimus, ei kuulu ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldamisele ning puudub vajadus analüüsida ülejäänud kahe tingimuse täitmist. Seisukohta, et tollina ÜTS art 4 p 3 ja art 220 mõistes tuleb käsitleda liikmesriigi pädevat organit, on EK selgitanud asjas T-191/09 (p-d 41 ja 43). Käesoleval juhul ei ole täidetud tingimus, et tegemist oleks olnud tolli veaga. Tolli veaga nimetatud normi tähenduses on tegemist siis, kui tollil on enne kauba vabastamist olemas piisav teave selle kohta, et tollideklaratsiooni kantud andmed on valed, ent toll on vähemalt hooletusest jätnud selle teabe tähelepanuta. Nimetatud piisav teave tähendab seda, et tollile pidid kas talle esitatud dokumentidest või tolli enda teostatud kontrollitoimingutest (nt. kauba füüsiline kontrollimine nn. punases koridoris) tulenevalt olema teada asjaolud, mille põhjal oleks pidanud tegema järelduse, et deklaratsioonis kajastatud andmed ei ole õiged. Tollideklaratsiooni aktsepteerimisega iseenesest toll deklaratsioonis esitatud andmete õigsust lõplikult ega siduvalt ei kinnita ning asjaolu, et toll deklaratsiooni aktsepteerib ja kauba vabastab, ei võta üldjuhul õigust hiljem järelarvestuskannet teha. Vaidlust pole selles, et kauba päritolu kajastav ning 0%-lise tollimaksumääraga maksustamist õigustav sertifikaat oli kaebajal deklaratsiooni esitamisel olemas. Sel hetkel polnud maksuhalduril mistahes andmeid, mis oleksid andnud aluse sertifikaati mitte usaldada või andnud võimaluse määrata tasumisele kuuluv maksusumma teisiti kui deklaratsioonis esitatud andmete alusel. Seetõttu ei ole asjas ka oluline, kas kaebajatel oli võimalik eksimus avastada või mitte ja muud kaebajate väited tollivõla olemasolu osas ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus jääb solidaarkohustuse ja ettevõtjal lasuva riski osas ka kohtuotsuse punktis 13 sedastatu juurde. Asjast ei nähtu, et tegemist oleks ka kolmanda riigi poolt ebaõigeks osutunud sertifikaadi väljastamisega. Tai võimud on kinnitanud, et United Frontier Co. Ltd-le ei ole kunagi väljastatud päritolusertifikaati GSP Vorm A. Seega ei ole Tai võimud olnud sertifikaadi väljastamisel ka eksimuses, näiteks eksportija poolt Tai võimudele väljastatud ebaõigete andmete esitamise tõttu. Intressinõudest 15. Asjas on jätkuvalt vaidlus intressinõude õiguspärasuse üle, sest kohus lõpetas selles osas menetluse üksnes osaliselt. Kuna Maksu- ja Tolliameti 28.08.2014 maksuotsus nr 12.2-3/023491-4 on õiguspärane, ei ole intressinõue ära langenud ja puudub alus intressinõude sel põhjusel tühistamiseks. 10
(12)Argore OÜ leiab, et intressinõue tuleb motiveerimatuse tõttu tühistada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 46

lg 3 p 5 kohaselt peab intressinõudes olema näidatud intressinõude õiguslik ja faktiline alus.

§ 115

lg-st 3 ja § 95 lg-st 2 tulenevalt peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud.

§ 115

lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata ära viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (

§ 10lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3).

Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud

§ 105

lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Maksuvõla tekkimise alusele viitavad lühendid ei saa isikule, kes kasutab e-maksuameti teenuseid, olla arusaamatud. Kohus märgib, et lühend MO tähistab maksuotsust. Kuna maksuotsusega on maksukohustus seatud solidaarselt, on ilmselge ka intressinõude solidaarsus ilma sellele viitamata. Solidaarkohustuse aluse puudumine ei too kaasa intressinõude tühistamist, sest ka uus intressinõue oleks solidaarne. Seega sisalduvad intressinõudes kõik seadusega nõutud andmed. Kohtule ei nähtu intressiarvestusest vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust. Selliseid vigu ei ole välja toonud ka kaebaja. 16. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2013 otsuses nr 3-09-709 selgitanud, et ka siis, kui tehingute ümberhindamisest tulenevalt on intressinõude kujunemine keeruline ja võib olla maksukohustuslasele raskesti arusaadav, puudub intressinõude tühistamiseks alus pelgalt selle vähese motiveerituse tõttu, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. Intresside arvestamisel ei ole seadusandja andnud vastustajale kaalutlusõigust, milliseid asjaolusid intressi määramisel arvestada või arvestamata jätta. Tegemist on n-ö rutiiniotsusega, kus maksuhalduril tuleb kindlate asjaolude (nt maksuvõla) ilmnemisel teha seaduses selgelt kindlaks määratud protseduurile vastavad toimingud. Kuna maksuhalduril ei ole antud võimalust intressi arvestamisel kaalutleda erinevaid asjaolusid, ei pidanud intressinõudes sisalduma ka kaalutlustega seotud põhjendused. Selliste põhjenduste esitamise kohustust seadusest ei tulene. Sellise rangelt siduva normi alusel antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel on kohtul ulatuslik kontrolliruum ning oluline on, et kohtu käsutuses olevad andmed võimaldaksid kindlaks teha intressinõude faktilise ja õigusliku aluse. Kui see on võimalik, ei saa muud võimalikud motiveerimispuudused viia intressinõude tühistamisele. Maksuhaldur on vaidlustatud intressinõudes viidanud võimalusele pöörduda küsimuste korral maksuhalduri poole.

§ 14

lg 1 alusel annab maksuhaldur maksukohustuslase taotlusel teavet muu hulgas tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta. Seega kui intressinõue jäi kaebajale mingis osas arusaamatuks, nt maksude tasumise järjekorra osas, oleks ta saanud maksuhaldurilt nõuda täiendavaid selgitusi. 17. Kaebaja väited, et põhinõuete tasumised ei nähtu intressiarvestusest, on paljasõnalised ja põhjendamata. Kohus kordab, et

§ 115

lg 1 alusel on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Sama on rõhutanud ka Riigikohus 27.11.2008 otsuse nr 3-3-1-60-08 punktis 13. Seega on intressi arvestamise kohustus eelkõige kaebajal endal, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vastustaja arvestuse vead. Vastustaja on ise osaliselt enammaksete olemasolu kontrollinud ja nende 11

(12)olemasolu tõttu intressinõude kehtetuks tunnistanud, kuid kaebaja ei ole ära näidanud, et ka ülejäänud osas tuleks intressinõue enammakse tõttu tühistada. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, leiab kohus, et puudub alus vaidlustatud intressinõude tühistamiseks selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu. Kokkuvõte
  1. Kokkuvõttes jätab kohus kaebused rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu ja see ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad CF&S Estonia AS ja vastustaja menetluskulud CF&S Estonia AS kaebuse osas nende endi kanda. Kaebaja leidis menetluse lõpetamise taotluses, et intressinõude osaline kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebusest. Vastustaja ei vaielnud sellele seisukohale vastu, kuid leidis, et põhjendatud on välja nõuda üksnes 700 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist. OÜ Argore on taotlenud menetluskulu väljamõistmist summas 5071,50 õigusabikulusid ja 1197,61 eurot riigilõivu. Kuna intressinõudelt on kaebaja tasunud riigilõivu kokku 464,33 eurot, siis tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada riigilõiv ulatuses, milles menetlus on lõpetatud ehk 374,77 eurot (12492,40*0,03). Seega ei kuulu lõpetamise osas riigilõiv vastustajalt väljamõistmisele. Kohtule on esitatud OÜ Argore kuludokumendid, sh kulude kandmist tõendavad dokumendid. Menetluskulude hüvitamist ei välista see, kui kulud on kandnud muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kohus mõistab välja aga üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebus intressinõudele esitati 22.10.
  2. Sellega on seotud 23.12.2014 arve nr 1470 ning varasemad ettemaksed (kd IV tl 245246, 239-240, 243-244). Intressinõude vaidlustamisele on kokku kulunud tasustatava ajana 2,5 tundi ja teenus koos käibemaksuga kokku on 345 eurot. Kohtumenetluse käigus on vaidlus intressinõude üle olnud kõrvaline teema ning peamiselt on poolte seisukohad, taotlused ning ka asjas peetud eelistung olnud seotud maksuotsuse vaidlustamisega. Seega moodustab intressinõue vaidluse kogumahust väga väikese osa. Kuna algne intressinõudele esitatud kaebus jääb siiski lõpetamata jäetud osas rahuldamata, kuid lõpetatud osas on siiski intressinõue olnud menetluses kuni kohtuotsuse tegemiseni, leiab kohus, et põhjendatud on mõista välja vastustajalt OÜ Argore kasuks intressinõude lõpetatud osas õigusabikulud samas ulatuses, mis on kulunud kogu intressinõude osas kaebuse koostamiseks ehk 345 eurot. Muus osas jäävad kaebaja ja vastustaja menetluskulud OÜ Argore kaebuse osas nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.