§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 2-16-15409
) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on 27.02.2017 kohtuistungil saavutanud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on
Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss vastab
Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kuivõrd kostjale on 31.01.2017. a kohtumäärusega antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kostja poolse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, määrab kohus kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega. 2 2-16-15409 Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-16-15409 riigilõivu 300 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas (300 / 2) 150 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 150 eurot tuleb
lg 2 p 1 alusel kanda Bigbank AS arveldusarvele, makse tegemisel märkida selgitusse „Riigilõivu osaline tagastamine 2-16-15409“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.