) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt
kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi.
lg 1 p 9 ja p 10 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks ning sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet.
lg 3 ütleb, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Avaldaja taotleb nõusolekut Xxxx nimel korteri Xxxx, Tallinn jagamiseks kaasomandiks ja vastavate muudatuste tegemiseks kinnistusraamatus, mille tulemusena hakkab kuuluma Xxxx kaasomandi ½ osa ja Xxxx kaasomandi ½ osa ning Xxxx nimel hüpoteegi seadmiseks panga kasuks summas 26 000 eurot korterile tingimusel, et hüpoteek seatakse tagamaks panga nõuded Xxxx vastu, mis tulenevad panga ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingust laenu otstarbega osta kaasomandi ½ osa korterist Xxxx, Tallinn Xxxx. Kohus on tuvastanud, et korteriomandi asukohaga Xxxx, Tallinn (registriosa nr xxxx) omanikuks Kinnistusraamatu 17.04.2002.a kande kohaselt on eestkostetav Xxxx ning korter on soetatud ajal, mil Xxxx oli abielus Xxxx(abielu registreeriti 27.12.1994.a, lahutatud 07.12.2015.a kohtuotsusega). Seega on nimetatud korteriomandi näol tegemist abikaasade ühisvaraga. Avaldaja selgitustest selgub, et avaldaja soovib eestkostetava nimel sisuliselt jagada ühisvara kaasomandisse ja seejärel osta Xxxx viimasele kuuluv osa (s.o kaasomandi ½ osa) korteriomandist. Ostmiseks vajab eestkostja pangalt laenu ja seetõttu on vajalik hüpoteegi seadmine panga kasuks. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Xxxx on igapäevast hoolt, abi ja järelvalvet vajav isik ning seetõttu on kohtu hinnangul igati eestkostetava huvides, kui tema eestkostjaks määratud tütar omandab eestkostetava endisele abikaasale kuuluva osa korterist ja asub koos isaga sinna ühiselt elama. Eestkostjal on plaanis korteris teha remonti, parandades seeläbi korteri väärtust ja ka eestkostetva elamistingimusi. Eelöeldust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et eestkostjale tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel Xxxx ja Xxxx ühisvara notariaalseks jagamiseks kaasomandisse selliselt, et ½ kaasomandist kuulub Xxxxja ½ Xxxx. 3 2-15-4423 Mis puudutab hüpoteegi seadmist Xxxxosale, siis selles osas ei pea kohus avaldust põhjendatuks. Küll leiab aga kohus, et on vajalik märkida, et käesolev määrus asendab Xxxxkui kaasomaniku nõusolekut hüpoteegi seadmiseks Xxxxpoolt ostetavale osale. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.