) § 92 lg 2 alusel ilma tema nõusolekuta teisele kapteni auastmes ametikohale Kaitseväes /tl 10, 46/.
2
Vastustaja seisukohtadest kaebaja pöördumisele on selgelt aru saada, nö teenistusliku huvi sätet kasutatakse kõigil juhtudel kui isik ei soovi vabatahtlikult vastu võtta teist ametikohta ning ka juhul kui ametikoht on struktuurist kaotatud. Nimetatud sätte eelnõu seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks pigem võimaldada isikuid liigutada ametikoha asukoha osas, mitte madalamale ametikohale ja palgaastmele viimist või mitteerialasele ametikohale viimist. 3 Kaebuse aluseks olevate asjaolude kohaselt on tegemist koondamissituatsiooniga, kus on muudetud kopteripilootide ametikohtade arvu, kuid
§-s 149 on kaitseväelase koondamine kehtivas redaktsioonis muudetud põhimõtteliselt võimatuks. Sätte eelnõu seletuskirja kohaselt: „Eelnõuga kitsendatakse koondamise ulatust võrreldes kehtiva
-iga: tegevväelast võib koondada vaid juhul, kui sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendatakse või asutuse funktsioonid muutuvad. /../ Eelnõu kohaselt ei koondata tegevväelast enam väeosa likvideerimisel, sest tegemist on ametiasutuse struktuuri ümberkujundamisega, millega ei pruugi kaasneda sõjaväelise auastmega ametikohtade piirarvu vähendamist ning tegevväelane nimetatakse valitsusasutuses uuele ametikohale.“ Kaebaja arvates on selge, et nimetatud regulatsiooni keeleline tõlgendus ei arvesta spetsiifilise ettevalmistusega isikutega vaid lähtub puhtalt sõjalistest auastmetest. Ka viidatud seletuskirjas on toodud näide meditsiinilise eriharidusega isikute koondamisele tulenevalt asjaolust, et puudub vajadus meditsiinilise eriharidusega isiku tegevteenistuses hoidmiseks. Samas ka meditsiinilise eriharidusega isikutel on tegevteenistuses sõjaväeline auaste ning seeläbi
järgi oleks koondamine võimalik kui sõjaväeliste auastmetega ametikohtade ülempiiri vähendatakse. Kaebaja on seisukohal, et sama põhimõte kehtib ka piloodi erialase kvalifikatsiooni puhul.
vastupidine tõlgendamine viib olukorrani, kus näiteks leitnandi auastmes pilooti või arsti on võimalik tema nõusolekuta viia ükskõik millisele leitnandi auastet nõudvale ametikohale ja palgatasemega. Käesoleval juhul ei nähtu haldusaktist põhjendusi teenistusliku vajaduse sisu kohta konkreetse isiku ametikohalt vabastamiseks ning teisele ametikohale määramiseks. Asjaolude kohaselt on tegemist struktuuri muutmisega, kus kopteripiloodi ametikohti on vähem. Kaebaja ei ole kätte saanud 18.03.2015 teatises viidatud 12.03.2015 õhuväe staabi personaliosakonna ülema taotlust nr J1-1.13/15237 ega teatises viidatud Kaitseväe juhataja käskkirja kaebaja ametikoha likvideerimise kohta. Kui nimetatud taotlus või selle rahuldamise käskkiri sisaldab nimeliselt kaebaja ametikoha kaotamist, siis vaidlustab kaebaja ka selle haldusakti. Kaebaja on seisukohal, et struktuurimuutuse läbiviimisel ja sellega kaasnevate ametikohtade vähendamisel tuleb koondatavate või
lg 1 p 1 alusel teisele ametikohale üleviimisel võrrelda samadel ametikohtadel töötavaid isikuid ning teha põhjendatud otsus, millest on näha konkreetse isiku valik. Pelgalt viide teenistuslikule huvile haldusaktis ei asenda ilmselgelt selle põhjendusi. Teenistuslik huvi iseenesest peab olema sisustatud, et haldusakti adressaadil ja ka kohtul oleks võimalik kontrollida, millistest kaalutlustest on haldusorgan teenistusliku huvi sisustamisel lähtunud. Riigikohtu halduskolleegium (edaspidi RKHKo) on otsuse 3-3-1-77-04 p-s 13 märkinud, et „kaalutlusõigust on vaja teostada selleks, et tagada mõõdukuse põhimõtte rakendamine (RKHKo
alusel teenistusest vabastamisel ja teisele ametikohale määramisel ei ole tegemist õigusvastaselt teenistusest vabastamisega, mille korral nõudeõigus tuleneks avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-st 105. Seega leiab kaebaja, et tal on õigus nõuda vaidlustatud haldusakti tühistamist vastavalt HKMS § 37 lg 2 p 1.
teenistusest vabastamise ja uuele ametikohale nimetamise regulatsiooni järgi on sisuliselt tegemist teisele ametikohale üleviimisega. Formaalselt on Käskkirja kohaselt isik teenistusest vabastatud ning samas nimetatud teisele ametikohale, kuid sisuliselt on tegemist teisele ametikohale üleviimisega isiku nõusolekuta. Selline mõttekäik lähtub asjaolust, et kaebajale ei jääks pelgalt nõudeõigus ATS § 105 lõikest 1, mille järgi saab nõuda vaid õigusvastaselt teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist. Tühistamiskaebuse eesmärk on, et vastustaja saaks uuesti otsustada kaebaja teenistusest vabastamise ja teisele ametikohale nimetamise (mis on oma olemuselt isiku teisele ametikohale üleviimine ilma tema 4 nõusolekuta). Ühtlasi saab vastustaja uue haldusaktiga otsustada, kas tegelikkuses on tegemist koondamissituatsiooniga ning seeläbi võrrelda teenistujaid ning otsustada, milline isik koondada. Kaitsevägi on jätnud haldusakti põhjendamata ning reaalses koondamissituatsioonis täitmata ATS § 90 lg 5 ja 6 sätestatu. Kui halduskohus leiab, et antud juhul on tegemist teenistusest vabastamisega ja kaebaja saab esitada vaid ATS § 105 järgi teenistusest vabastamisele õigusvastaseks tunnistamise nõude, siis palub kaebaja kohtul tunnistada teenistusest vabastamine õigusvastaseks ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja
Vastustaja Eesti Kaitsevägi on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad seadusest tulenevad alused ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 26.01.2015 vestlusel lennugrupi ülema ja õhuväe personali ülemaga anti kaebajale eelinformatsiooni teenistuse võimaliku jätkamise kohta. Kaebaja pöördus 18.02.2015 avaldusega Kaitseväe poole teabe saamiseks, millele vastas e-posti teel Kaitseväe peainspektor /tl 40-41/. Õhuväe personaliosakonna ülem esitas Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülemale 12.03.2015 taotluse nr J1-1.1-2/15/15273-1, milles palus viia sisse muudatused Kaitseväe juhataja kinnitatud lennubaasi koosseisutabelitesse. Kaebaja ametikohta likvideerimist käsitleb taotluse p 2.1, milles palutakse luua samanimeline üksus uues koosseisus /tl 42-43/. Kaitseväe juhataja 01.04.2015 käskkirjaga nr 189P muudeti alates 01.05.2015 senises koosseisus struktuuriüksus „lennugrupp“, kuhu kaebaja ametikoht kuulus, ning kinnitati uues koosseisus allüksus „lennugrupp“ /tl 44/. 18.03.2015 teatisele nr ÕVS-1.2-3.3/16761 vastas kaebaja 04.04.2015 ning edastas seisukoha teise ametikoha pakkumise kohta õhuväe staabi personaliosakonda /tl 46/. Vastuses ei ole kaebaja nõustunud pakutava ametikohaga. Teatise kohaselt nimetatakse kaebaja teisele kapteni auastmega ametikohale
Personaliosakonna ülem esitas 10.04.2015 õhuväe ülemale vakantsete ametikohtade analüüsi nr ÕVS-1.2-3.3/21785-1, milles tegi ettepaneku nimetada kaebaja õhuväe staabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna vakantsele nooremstaabiohvitseri (kapten) ametikohale /tl 47-50/. Vastustaja ei vaidle vastu asjaolule, et Käskkirja puhul on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 kohaselt. Samuti leiab vastustaja, et pooled ei vaidle selle üle, kas kaebaja ametikoha struktuuriüksuse koosseis muutus. Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt seisneb nõuetele mittevastavus HMS § 56 lg 1 nimetatud põhjenduse puudumises, mis omakorda ei võimalda kontrollida kaalutlusvigade puudumist. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud käskkirja preambulas on viidatud dokumentidele, millest lähtuvalt on haldusorgan haldusakti välja andnud. Haldusakti adressaadil on dokumendid kättesaadavad Kaitseväe dokumendihaldussüsteemis (DHS) Postipoiss. Kaebaja on kaebuses samuti viidanud Käskkirja preambulale kui haldusakti põhjendustele. Vastustaja selgitab veelkord mõningaid põhjendusi, mis on kaebajale kättesaadavates dokumentides juba esitatud: - Riigi ja Kaitseväe huvide efektiivsema täitmise eesmärgil koostatud Õhuväe lennunduse arengukontseptsioon näeb ette rea sisulisi muudatusi, mis seisnevad lennukite ja helikopterite võimepakettide ümberhindamises läbi lennukite AN-2 väljavahetamise võimekamate C-23B+ lennukite vastu ning helikopterite R-44 opereerimise mahu ja toetavate funktsioonide osakaalu vähendamise. - Struktuuriüksuse koosseisutabeli muudatus, mille tulemusena ametikohti vähendati. - Teise ametikoha pakkumisega mittenõustumine ning teenistuslik vajadus. - Vakantsete ametikohtade analüüsi tulemusena selgus, et leitnant P.V. vastab kõige enam ametikoha nõetele, millele kaebaja on Käskkirjas nimetatud alates 01.05.2015. 5 Kaitseväeteenistuse eripärast tuleneb, et tegevväelase saab nimetada rahuaja ametikohale teenistuse huvides.
lg 4 kohaselt on teenistuse huvides nimetamisel vajalik tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek juhul, kui tegemist on madalama ametikohaga. Seaduseelnõu seletuskirjast tuleneb, et siinkohal mõeldakse olemasolevast auastmest madalama auastmega ametikohale nimetamist. Kaebaja auaste ametikoha põhiselt jäi aga samaks, s.o kapten.
eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb arvestada vabade ametikohtade olemasoluga Kaitseväes tervikuna. Ei saa eeldada ametikohtade kaotamist või väeosa sulgemist, kuna ükski tegevväelane ei anna nõusolekut ametikohale asumiseks. Teenistuslik huvi kõige üldisemas kontseptsioonis on sisustatud vajadusega tagada riigi kaitse ka sõjaolukorras, mida rahuajal ainult imiteeritakse. Rahuaja struktuuri juures peab arvestama, et Kaitsevägi oleks selleks võimeline. Kaebaja nimetamine teisele ametikohale teenib siinkohal riigi kaitse huve. Vastustaja on seisukohal, et teenistusliku huvi sisustamise vajadus haldusaktis sellisel kujul ei ole vajalik. Nii teenistusliku huvi kui ka teenistusliku vajaduse all mõeldaksegi kaitseväeteenistuse kontekstis riigi kaitse huve. Tegevteenistusse asudes töötab isik eelkõige riigi kaitse huvides. Vastustaja ei ole kasutanud teenistusliku huvi instituuti ebaõigest ning väide, et haldusaktist ei nähtu põhjendusi teenistusliku vajaduse sisu kohta, on väär. Teenistuslik vajadus seisnebki siinkohal vaba ametikoha mehitamises riigi ja kaitseväe kohustuste efektiivsemaks täitmiseks. Kaebaja väitega, et tegemist on koondamissituatsiooniga, vastustaja ei nõustu. Tegevteenistusest vabastamist koondamise korral reguleerib
. Koondamissituatsiooniga on tegemist sellisel juhul, kui Kaitseväel ei ole tegevväelasele pakkuda tema kvalifikatsioonile, haridusele, auastmele vms sobivat ametikohta. Kaebaja erialane ametikoht küll kaotati, kuid vastavalt
lg 1 p 1 oli teda võimalik nimetada uuele rahuaja ametikohale.
lg 3 kohaselt kohaldatakse tegevteenistusele avaliku teenistuse seadust
-s sätestatud erisustega. Kuna
sätestab koondamissituatsiooni erisused, ei kohaldu siinkohal ATS § 90 lg
seletuskirjas on koondamise juures eraldi välja toodud meditsiinilise haridusega isikute koondamine, kuigi auastme järgi leiduks ametikohti ka kõigile arstidele (11-0581- Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise eelnõu ja konstitutsiooniliste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 06.01.2012
SK, lk 17). Ainus asi, mis vastab, on auaste. Ka madalam palk ju viitab karistusele, mida kaebajal ei ole ega ole kunagi ka olnud. Kaebaja on õppinud ja tööle asunud helikopteri piloodina. Vastustaja tõlgenduse järgi saab piloodi eriharidusega isiku määrata auastme järgi ka kokaks, radaritehnikuks või jalaväe üksuse ülemaks – loeb vaid auaste. Vastustaja on varasemalt väitnud, et teisele ametikohale nimetamisel ei tohiks ümberõpe olla põhjendamatult kallis ega pikk. Sellest lähtuvalt käib ametikohalt vabastamine ja uuele ametikohale nimetamine reeglina selliselt, isik nimetatakse madalamale ametikohale (sama auastme kuid madalama palgaga), kuna vastasel juhul tuleks teha kulutusi ümberõppele või koolitusele. Samas peaks üldtuntud olema asjaolu, et pilootide koolitus on kallis ning selge raiskamine on määrata piloot ametikohale, milline ei võimalda kaebajal ka säilitada litsentse. Kaebaja on seisukohal, et selline lähenemine ei vasta kindlasti
eesmärgile ning see nähtub ka viidatud seaduse seletuskirjast. Vastustaja on leidnud, et teenistusliku vajaduse sisustamine haldusaktis ei olegi vajalik – nii teenistusliku huvi kui ka teenistusliku vajaduse all mõeldaksegi kaitseväeteenistuse kontekstis riigi kaitse huve. Tegevteenistusse asudes töötab isik eelkõige riigi kaitse huvides. Kaebaja on seisukohal, et teenistusliku huvi sisustamata jätmine haldusaktis on ilmselgelt selle tühistamise aluseks olev puudus ning sellisele järeldusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas. Samuti on käesolevas asjas keskseks küsimuseks põhjendus just kaebaja ametikohalt vabastamises ning isikute võrdluses ja kaalutlusõiguse teotamises. Viide teenistuslikule vajadusele ei tohiks tähendada võimalust hiilida mööda haldusakti faktilise aluse väljatoomise kohustusest ning selle põhjendamisest ja kaalulutsõiguse teostamisest. Ilmselgelt vale on vastustaja seisukoht, mille kohaselt kaebaja ametikoht kaotati. Nagu kaebaja läbivalt menetluses esile toonud, siis struktuuri muutmisel ja helikopteri pilootide arvu vähendamisel ei saa toimuda nimeliselt ühegi isiku ametikoha kaotamist. Kui see nii oleks olnud, siis pidanuks vastavas haldusaktis juba sisalduma põhjendused konkreetse isiku ametikoha kaotamisest ning samuti isikute võrdlus ja kaalutluse tulemusel saadud otsus. Isiku töötamine tegevteenistuses ei tähenda, et tal ei ole PS § 15 tulenevaid põhiõigusi ning samuti ei tähenda see, et vastustaja ei peaks järgima kõige elementaarsemaid haldusemenetluse nõudeid. Kaitseväe 16.12.2015 täiendavad seisukohad Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja väitega, et haldusakti sisulised põhjendused puuduvad, kuna ainsaks haldusakti „põhjenduseks“ on preambulas viidatud õigusaktide sätted ja haldusaktid, vastustaja ei nõustu. Haldusakti põhjenduse moodustavadki viidatud õigusaktid ning dokumendid tervikuna, mis on vastavalt HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt kaebajale ka kättesaadavad. Asjaolu, et kaebajale subjektiivselt ei piisa haldusakti põhjendustest, ei tähenda, et haldusakt on motiveerimata. Ka riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-37-14 p-s 14 selgitanud, et isegi kui haldusakti põhjendused ei veena kaebajat ning ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda et haldusakt ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile. 8 Vastustaja on seisukohal, et selliselt esitatud põhjendustest on näha nii haldusakti faktiline alus, kui ka põhikaalutlused, mis võimaldavad kontrollida haldusakti andmise õiguspärasust. Põhjendustest on näha riigi huvi eelistamine ehk teenistuslik vajadus, millega teenistusse asuv isik peab arvestama. Vastustaja selgitab, et milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, ongi halduse kaalutlusõiguse tuum. Vastustaja on teadvustanud kaebaja vastuväiteid uuele ametikohale määramisel ning on kaalumisel võrrelnud neid teenistusliku vajadusega. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab tugineda juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise praktikaga. Veelkord, vastustaja ei ole kaebaja õigusi tähelepanuta jätnud, vaid on neid analüüsinud ja kõrvaldanud avaliku huviga. Kaebaja väide, nagu ei ole ta saanud selgitusi ja põhjendusi, miks just kaebaja ametist vabastati, ei vasta tõele. Kaebajaga on korduvalt läbi viinud vestlusi struktuuri muudatuste ja ametikoha kaotamise teemal Ivar Värk, Urmet Tomp ja Martin Noorsalu. Vestluste käigus on kaebajale selgitatud muudatuste tagajärgi ja kaebaja edasise teenistuse potentsiaali helikopteri piloodina, arvestades sealjuures hindamistulemust ning karjääri tervikuna. Kaebaja väitega, et teenistusliku huvi sisustamata jätmine on haldusakti tühistamise aluseks olev puudus, vastustaja ei nõustu. Vastuses on selgitatud kaitseväeteenistuse eripära, mis võimaldab tegevteenistujaid nimetada rahuaja ametikohale ilma nende nõusolekuta. Arvestades kaitseväe praktikat läbi aegade ja kaitseväeteenistuse eripära, on uuele rahuaja ametikohale nimetamine tavapärane nähtus. Tegevväelased on teadlikud nende roteerimistest asutuse sees ning kui Kaitsevägi küsiks teenistuse huvides uuele sama auastmega rahuaja ametikohale nimetamisel tegevväelaselt alati nõusolekut, tähendaks see Kaitseväe jaoks sisuliselt seda, et tegevväelaste roteerimine senise praktika kohaselt muutuks võimatuks. Senine teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise võimalus kui kaitseväeteenistuse eripära kaoks ära. Iga kaitseväelane on pidanud oma elu korraldamisel arvestama võimalusega, et ta nimetatakse uuele ametikohale tema nõusolekuta. Teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise alus
-s viitab olulisele avalikule huvile sõjaväelise auastmega ametikohtade operatiivse ümberkomplekteerimise suhtes. Seega on oluline, et roteerimise võimalus teenistuse huvides oleks ka edaspidi praktikas rakendatav. Vastustaja juhib veelkord tähelepanu vastuses esitatud seisukohtadele, et tegemist ei ole koondamissituatsiooniga ning asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik oma pädevust säilitada helikopteri piloodina või omandada vastustaja kulul lennuki piloodi pädevus, ei oma antud vaidluse seisukohalt tähtsust. Asjaolu, et vastustaja on pidanud teenistuslikku huvi, varasemat praktikat ning Kaitseväe toimimise vajadust olulisemaks kaebaja isiklikust huvist, on halduse kaalutlus ning teenib riigi julgeoleku huve. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebusest nähtuvalt P.V. on seisukohal, et Käskkiri on motiveerimata (kaebaja hinnangul Käskkirja preambulas toodud loetelu õigusaktide sätetest ja haldusaktidest ning viide teenistuslikule huvile ei asenda nõutavaid haldusakti põhjendusi), mis ei võimalda kontrollida haldusakti proportsionaalsust ning kaalutlusvigade puudumist. Samuti leiab kaebaja, et Käskkiri rikub tema subjektiivseid õiguseid sellega, et sisuliselt on tegemist koondamissituatsiooniga, kus kaebaja erialane ametikoht struktuurist kaotati, kuid vastustaja on otsustanud kaebaja viia madalama palgaga mitteerialasele ametikohale ilma tema nõusolekuta. Kaebaja on seisukohal, et struktuurimuutuse läbiviimisel ja sellega kaasnevate ametikohtade vähendamisel tuleb koondatavate või
lg 1 p 1 alusel teisele ametikohale üleviimisel võrrelda samadel ametikohtadel töötavaid isikuid ning teha põhjendatud otsus, millest on näha konkreetse isiku valik. Kaebajale on siiani selgusetud just 9 tema ametikohalt vabastamise põhjused ning sellega on temalt võetud ka õigus tõhusale õiguskaitsele. Vastustaja Eesti Kaitsevägi kaebaja etteheidetega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad seadusest tulenevad alused. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohti, et Käskkiri ei vasta HMS § 54 nõuetele ning et tegemist on koondamissituatsiooniga. Viitega
§-le 149 leiab Kaitsevägi, et koondamissituatsiooniga on tegemist sellisel juhul, kui Kaitseväel ei ole tegevväelasele pakkuda tema kvalifikatsioonile, haridusele, auastmele vms sobivat ametikohta. Kaebaja erialane ametikoht küll kaotati, kuid vastavalt
Et
sätestab koondamissituatsiooni erisused, ei kohaldu ATS § 90 lg
§-st 1 see seadus sätestab muu hulgas kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi ja kaitseväekohustuse täitmise korralduse; selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades
erisusi ning tegevteenistusele kohaldatakse ATS
-s sätestatud erisustega. 5. Kaadrikaitseväelase tegevteenistuse lepingu nr 105010005 kohaselt asus P.V. tegevteenistusse 01.03.2005 ja nimetatud leping on sõlmitud määramata ajaks. Lepingus ei ole näidatud konkreetset teenistuskohta ega ametikohta, selle auastet ega nimetust. Kaebaja (lennubaasi lennugrupi lennueskadrilli kopterite lüli teise piloodi) ametikohale määramine (seoses teenistusliku vajadusega) on vormistatud kaitseväe juhataja eraldi käskkirjaga /tl 5-6/ nagu näeb ette
. Nähtuvalt Õhuväe ülema 28.06.2013 käskkirjast 184P ei jäänud kaebaja algne ametikoht muutumatuks ning alates 30.06.2013 on ta vabastatud hoopis lennubaasi staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni nooremstaabiohvitseri ametikohalt ja nimetatud alates 01.07.2013 lennubaasi lennugrupi kopterite eskadrilli toetuskopterite lüli kopteripiloodi ametikohale, taas seoses teenistusliku vajadusega /tl 7/. Kaevatud Käskkirjaga on 10 kaebaja aga teenistuslikust vajadusest lähtudes vabastatud lennubaasi lennugrupi kopterite eskadrilli kopteripiloodi ametikohalt ning nimetatud alates 01.05.2015 õhuväe staabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna nooremstaabiohvitseri ametikohale. Vastavalt
lg-le 2 tegevväelane nimetatakse rahuaja ametikohale tegevväelase algatusel või teenistuse huvides. Tulenevalt
lg-st 1 tegevväelane vabastatakse rahuaja ametikohalt uuele rahuaja ametikohale nimetamisega muu hulgas teenistuse huvides (p 1). Seega kohtule esitatud tõenditest, sh kaadrikaitseväelase teenistuslehest nähtuvalt P.V. on oma tegevteenistuse lepingu kehtivuse ajal seoses teenistusliku vajadusega korduvalt nimetatud erinevatele ametkohtadele, sh on ta ka varem olnud pärast kopteripiloodina tegutsemist staabitööl /tl 12-14/. 6. Vaidlustatud Käskkirja põhjendus, st haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, on järgmine: kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 27,
lg 1, lg 2, lg 5, § 102 lg 1, § 128, § 133 p 1, § 134 lg 1 p 1, § 214, Kaitseväe põhimääruse § 11 lg 1 p 1, p 7, p 32, lg 2 p 2, Kaitseväe juhataja 13.06.2014 käskkirjaga nr 390P antud volitus, Kaitseväe juhataja 01.04.2015 käskkiri nr 189P „Koosseisutabeli muutmine" /tl 44/, Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 72 kinnitatud tegevväelaste palgajuhendi p-d 5.2, 5.7 ja lisa nr 1, õhuväe ülema 18.03.2015 teatis nr ÕVS-1.2-3.3/16761 „Teise ametikoha pakkumine“ /tl 10, 46/, mjr U. Tomp'i 10.04.2015 taotlus nr ÕVS-1.2-3.3/21785-1 „Vakantsete ametikohtade analüüs ametikohale määramiseks" /tl 47-50/ ja kpt M. Noorsalu 21.04.2015 ettekanne nr LB1.2-9/24045-1 /tl 156-157/ ning teenistuslik vajadus. Kohus märgib, et kõnealune põhistus (haldusakti preambula) ei erine põhimõtteliselt nt kaebaja suhtes antud Õhuväe ülema 28.06.2013 käskkirja 184P põhistusest ja on iseenesest tavakohane teenistusalastes käskkirjades isikute üleviimisel ühelt ametikohalt teisele. 7. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 55 lg-le 1 haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus leiab, et Käskkiri vastab neile nõuetele ja eriti teenistusalastele haldusaktidele esitatavatele spetsiifilistele nõuetele (vt nt ATS §-d 26 ja 103,
). Käskkirjas on toodud õiguslikud alused ja viidatud on neile dokumentidele, kust tuleneb Käskkirja andmise täiendav põhistus. Olukorras, kus eelseisvatest struktuurimuudatustest oli kaebajat tunnistajate kinnitusel korduvalt teavitatud, talle oli saadetud õhuväe ülema 18.03.2015 teatis, milles kaebajale selgitati senise ametikoha kaotamise põhjusi ja teenistuslikke huve („Õhuvägi on huvitatud Teie teadmiste ja kogemuste rakendamisest parimal võimalikul viisil“) ning tehti teise ametikoha pakkumine, Käskkirja preambulas viidatud dokumendid oli kättesaadavad programmi Postipoiss vahendusel, on ilmselgelt täiesti alusetu kaebaja väide, et talle on siiani selgusetud just tema ametikohalt vabastamise põhjused. RKHK on haldusasjas nr 3-3-1-3714 23.10.2014 tehtud kohtuotsuse p-s 12 sedastanud: „See, et kaebajat ei veena käskkirja põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile“. Kohus rõhutab, kui mõni viidatud dokumentidest oli kaebajale mittekättesaadav (kas avaldamata või dokument ei avanenud), siis see ei ole aluseks pidada 11 Käskkirja õigusvastaseks. P.V.ul oli nii õigus kui ka kohustus astuda samme selleks, et ta saaks tutvuda kõigi teda puudutavate dokumentidega tagamaks endale vajadusel tõhus õiguskaitse. Kõrgeim kohus on mitmes lahendis toonitanud seda, et kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid isikule on muul viisil üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Halduskohus on seisukohal, et sama põhimõte kehtib ka haldusakti aluseks olevate, selles viidatud ja seda põhjendavate dokumentide kohta. Kohtu hinnangul on kummaline, et kaebaja vaidlustab haldusakti kohtus, tegemata eelnevalt katset tutvuda kõigi selle põhistuseks olevate dokumentidega, nagu on selgunud. Seetõttu on kohatu süüdistada vastustajat selles, et viimane väidetavalt on takistanud kaebajal tõhusa õiguskaitse saamist. 8. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et teda tulnuks koondada. Kohus eelnevalt osundas, et ATS § 2 lg 2 kohaselt tegevväelastele kohaldatakse seda seadust eriseaduses sätestatud erisustega. Nt
§-s 120 „Tegevväelase teenistuskohustused“ on selgelt sätestatud, et tegevväelase tegevuse seaduslikkusele, üldistele kohustustele, teenistusalaste korralduste täitmise kohustusele, korralduse täitmisest keeldumise alustele, avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmisele ning asjaajamise ja vara üleandmise kohustusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. Samas on
§-s 149 sätestatud erisused tegevteenistusest vabastamisel koondamise korral, millest tulenevalt tegevväelase vabastamine tegevteenistusest rahuaja ametikohtade arvu vähendamise või teenistuse ümberkorraldamise tõttu (koondamise tõttu) saab toimuda üksnes siis, kui Kaitseväes ei ole rahuaja ametikohta, millele tegevväelane nimetada. Vastavalt
§-le 133 rahuaja ametikohalt vabastatakse tegevväelane: 1) kes nimetatakse uuele rahuaja ametikohale; 2) kelle tegevteenistussuhe lõpeb. Nagu eelnevalt märgitud,
lg-le 2 näeb ette tegevväelase nimetatamiseks rahuaja ametikohale vaid kaks alust: tegevväelase algatusel või teenistuse huvides. Järelikult, kuna puudus alus kaebaja tegevteenistussuhte lõpetamiseks, siis antud juhul ei kehti tegevväelase nimetamisel teenistuse huvides uuele rahuaja ametikohale eeldus, et tegevväelane peab sellega nõus olema, ning ATS § 90 ei kohaldu.
lg-s 4 on sätestatud juhtum, mil teenistuse huvides tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel on vajalik tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek - nimelt madalamale rahuaja ametikohale nimetamisel, mis tähendab madalama auastmega ametikohta. P.V.u puhul sellega tegu ei ole – kaebaja nimetati kapteni auastmega ametikohale.
iseenesest ei keela viia tegevväelast madalama palgaga ametikohale, sest palk sõltub tehtavast tööst. Vastustaja esindaja ja tunnistaja Urmet Tompi väiteil on piloodil palga mõistes eristaatus – nad saavad tunduvalt suuremat palka, neil on ka lisatasud, mis tulenevad töö riskantsusest. Järelikult, kui tegevväelane enam ei tee pilooditööd, ei peagi ta saama piloodipalka. Seega, kui kaebaja ei nõustunud talle pakutud uue ametikohaga, siis olnuks tal võimalus omal soovil tegevteenistusest lahkuda (
Sellest võimalusest pidi kaebaja olema teadlik, mh ka kohtuistungil kaebaja kinnitas, et „26.01 öeldi, et mulle pakutakse kohta Õhuseire divisjoni või Tapale või kirjuta lahkumisavaldus“ /tl 121/. 9. Mis puudutab kaebaja väidet, et Käskkirjas pole selgitatud, milles seisneb antud juhul nn teenistuse huvi, siis selles osas jagab kohus täielikult vastustaja seisukohta, pidamata vajalikuks seda üle korrata. Kohtu hinnangul on P.V., vaatamata enam kui 10-aastasele tegevteenistussuhtele, unustanud kaitseväeteenistuse eripära, mis võimaldab tegevväelast nimetada rahuaja ametikohale ilma tema nõusolekuta. Tegevteenistusse asudes töötab isik eelkõige riigi kaitse huvides. Seepärast erinevalt tavalisest avalikust teenistusest ei asu määramata ajaks tegevteenistusse astunud isik ka mingile konkreetsele ametikohale, vaid 12 tegevväelane töötab lihtsalt sõjaväelise auastmega ametikohal (
), millele nimetamise ja sealt vabastamise alused ja kord on eriseaduses reguleeritud. KKS §-s 3 on sätestatud Kaitseväe ülesanded. Kuivõrd
näeb ette tegevväelase liikumise ühelt ametikohalt teisele üksnes kas tegevväelase algatusel või teenistuse huvides, siis viimane tähendabki igakordselt vajadust mehitada rahuaja ametikohad selliselt, et Kaitseväe ette seatud ülesanded saaksid parimal moel täidetud. Teatavasti põhineb kaitseväeteenistus kaitseväelisel distsipliinil, st seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpsel täitmisel kõigi kaitseväelaste poolt (
). Vastavalt
§-le 10 annab kaitseväelane ka sellekohase tõotuse (…jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni Kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi…). Kohus märgib, et millegipärast Õhuväe ülema 28.06.2013 käskkirja 184P samasugune põhistus - seoses teenistusliku vajadusega – ei ole tekitanud kaebajas varem arusaamatust selles osas, milles siis teenistuslik vajadus seisnes.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.