Obsah (6)

§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2016. a, Tallinn Tsiviilasja numbe

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. xxxx AS-i ja kostja vahel on 11.07.2012 sõlmitud leping nr xxxx. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Nõue on loovutatud 03.10.2014 hagejale. Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (põhinõude osas) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,15 % päevas alates 19.09.2013 kuni 19.07.2015 (669 päeva). Kohus leiab, et viivise määra sätestav tüüptingimuse p 6.13.2 on tühine, kuivõrd poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr 0,15 % päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivise määr (vt Riigikohtu 10.05.2016 kohtulahendit 3-2-1-25-16 p 13). Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras perioodi 19.09.2013 kuni 19.07.2015 eest summas 127,76 eurot. Menetluskulud 2.

§ 163lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 58 % ulatuses kostja kanda.

Kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 511,29 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kohus peab riigilõivu 130,50 eurot (225 x 58 %) väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 60 eurot (üks tund hagiavalduse koostamiseks) põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja 2 mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud 34,80 eurot (60 x 58 %).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3