Obsah (7)

§ 326§ 447§ 477§ 667§ 322§ 393§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24.04. 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-12695 Tsiviilasi Jõhvi ko

§ 326

lg 1, sätestab erijuhu ning puudus alus selle kohaldamiseks, kaebajale sai dokumendid kätte toimetada ka tööandja vahendusel; 4) on elatise nõue poja V.D. kasuks, kes elab umbes pool aastat koos määruskaebuse esitajaga ning on otsustanud jääda määruskaebuse esitajaga alaliselt elama. Võlgnik on esitanud ka hagiavalduse elatise tasumise kohustusest vabastamiseks (Viru Maakohus tsiviilasi 2-16-18614 – lisa 3), sest poeg on tema ülalpidamisel; 5) on kaebaja ainuülalpidamisel 02.04.2012 sündinud tütar E.D. (ei ole ühine laps sissenõudjaga – lisa 4). Lapse ema ja määruskaebuse esitaja elukaaslane O.D. suri

1. juulil
2. a (lisa 5). Eelnevalt oli umbes aasta jooksul kaebaja sunnitud aitama elukaaslast tervislike probleemidega, kuid jäi lapsega üksi; 6) ei ole võlgnik jäänud pahatahtlikult makseraskustesse. Määruskaebuse esitaja tulu teenimise võimalused on piiratud seoses vajadusega tegeleda lastega ja aidata vanemaid. Ka käesoleval ajal kaebaja töötab osalise tööajaga; 7) on õiguste piiramine võlgniku suhtes ebaõiglane; 8) on määruskaebuse esitajale juhtimisõigus hädavajalik tööle sõitmiseks Harjumaale, laste vedamiseks vastavalt nende vajadustele, kaebaja vanemate abistamiseks XXX vallas (nende elukohas), sh vanemate veoks arstide juurde ning ravimite ja toidu toomiseks; 9) ei ole võlgnik suutnud tasuda võlgnevust objektiivsetel asjaoludel, st oli pikemat aega töötu, ei saanud täistööajaga tööd teha, kaebajal sündis
3. a veel üks ülalpeetav ning oli sunnitud abistama (sh hooldama) oma vanemaid, kelle iseendaga toimetulek ei ole võimalik. Kaebaja töötasu on hetkel osalise tööajaga tööhõivatusel alammäära lähedane ning lapsele makstakse toitjakaotustoetust 159 eurot kuus. Määruskaebuse esitaja menetluskulud on 290 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 240 eurot (2 tundi, tunnihind 120 eurot) ja riigilõivust 50 eurot. Lepinguline esindaja koostas õigusabi andmiseks määruskaebuse ning tutvus enne seda asja materjalidega.
4. Vastustaja (avaldaja) vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) on kohtutäitur arestinud võlgniku pangakontod ja töötasu, kuid rahalisi vahendeid kohtutäituri ametialasele kontole ei laeku; 2) puudub määruskaebuse esitajal registervara, millele pöörata sissenõuet; 3) on toimetatud hoiatus määruskaebuse esitajale kätte postkasti panekuga; 4) ei ole määruskaebuse esitaja ühelgi korral kohtutäituri poole pöördunud ning selgitanud, miks ta elatise nõuet ei täida või miks tal on tekkinud makseraskused; 5) on võlgniku vanematel korteriomandid XXX; 6) on määruskaebuse esitaja kohustatud seaduse järgi oma lapsi ülal pidama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jätnud oma määruse põhjendamata. Maakohus märkis määruse põhjendamiseks üksnes eelduse, et võlgnikul puudub huvi mootorsõiduki juhtimisõiguse säilimise suhtes, kuna võlgnik ei teavitanud kohut ühestki TMS § 1774 lõikes 2 nimetatud kolmest asjaolust. Lisaks sellele refereeris maakohus TMS § 1774 lõike 2 teksti ning nentis, et võlgnikul on juhtimisõigus. See on selgelt ebapiisav määruse nõuetekohaseks põhjendamiseks.

§ 447

lg 1 järgi vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

See kehtib ka hagita menetluses tehtud määruse kohta. Tegu on olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise

§ 667lg 2 kohaselt.

Ringkonnakohus märgib, et õiguste piiramine TMS § 1772 alusel riivab võlgniku põhiseaduslikke õigusi – eelkõige PS §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele; samuti ka PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning PS §-s 34 sätestatud õigust vabalt liikuda. Seetõttu on kohtul TMS § 1772 alusel esitatud avaldust rahuldades kõrgendatud põhjendamiskohustus. 8. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses tuginenud asjaolule, et

§ 326lg 1 järgi ei oleks tohtinud menetlusdokumenti (24.

augusti

1. a määrus - vastuse nõue) määruskaebuse esitajale kätte toimetada, kuna menetlusdokumendi oleks saanud toimetada kätte määruskaebuse esitaja tööandja kaudu. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumenti on püütud määruskaebuse esitajale kätte toimetada
2. augustil
3. a kell 13.15; (lk 28).
4. septembril
5. a kell 10.00 (lk 28);
6. septembril
7. a kl 14.15 (lk 31);
8. septembril
9. a kl 11.15 (lk 31);
10. oktoobril
11. a kell 12.30 (lk 39);
12. oktoobril
13. a kl 10.00 (lk 39);
14. novembril
15. a kl 10.31 (lk 41) ja
16. novembril
17. a (kt lk 41). Viidatud kohtutoimiku dokumentidest (lk 28, 31, 39, 41) ei nähtu, millisele aadressile püüti menetlusdokumenti kätte toimetada.

§ 326

lõike 2 kohaselt on postkasti panekuga kättetoimetamine lubatud mh vaid siis, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel. Ringkonnakohus peab õigeks määruskaebuse esitaja väidet selle kohta, et menetlusdokumendi oleks saanud toimetada kätte määruskaebuse esitaja tööandjale

§ 322lg 2 alusel.

Kuigi maakohus on määruskaebuse esitaja elukohta püüdnud välja selgitada päringuga Politsei- ja Piirivalveametile (kt lk 36), ei ole maakohus kogunud infot määruskaebuse esitaja töökoha kohta. Määruskaebuse esitaja töökoht oleks maakohtul võimalik saada teada nt Maksu- ja Tolliametist. Seega ei püüdnud maakohus menetlusdokumenti piisava põhjalikkusega kätte toimetada ning

§ 326lg 1 alusel kättetoimetatuks lugemise eeldused olid täitmata.

See tähendab, et

1. augusti
2. a menetlusdokumenti ei toimetatud määruskaebuse esitajale kätte ning määruskaebuse esitaja ei saanudki oma seisukohta avalduse kohta esitada. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kui rahuldas avalduse ilma seda määruskaebuse esitajale kui puudutatud isikule kätte toimetamata (

§ 393lg 1).

4 Ringkonnakohus sedastab, et isiku õiguste ja lubade kehtivuse peatamine ning nende andmise keelamine võlgnevuse korral TMS § 1772 lg 1 alusel on karistusliku toimega (juhtimisõiguse peatamise arvel ei saa nõuet rahuldada) ning see erineb tavapärasest tsiviilkohtumenetlusest ja täitemenetlusest. Seetõttu peab kohus veenduma, et õiguste ja lubade kehtivuse peatamise menetlusest oleks võlgnikku teavitatud. 9. TMS § 1771 lg 1 alusel on võlgniku õiguste peatamise eelduseks muu hulgas võlgniku hoiatamine. Kohtutäitur on küll võlgnikule püüdnud hoiatust kätte toimetada (kt lk 14), kuid see ei ole õnnestunud. Avalduses märkis kohtutäitur, et luges hoiatuse

§ 326lg 1 alusel kättetoimetatuks.

Samas ei ole avaldaja proovinud hoiatust kätte toimetada muul viisil

§ 322lõikes 2 nimetatud viisidel.

Kätte toimetatuks lugemine

§ 326

lg 1 alusel on viimane võimalus, mida tuleks rakendada alles siis, kui kätte toimetamise seadusest tulenevad muud viisid on ammendunud. Kuivõrd õiguste piiramine riivab põhiõigusi, tuleb vältida olukorda, kus hoiatus ei ole kindlalt kätte toimetatud. Järelikult ei ole võlgnikku TMS § 1771 lg 1 kohaselt hoiatatud ning see välistab avalduse rahuldamise.

1. Kuna määruskaebuse esitajat ei ole TMS § 1771 lg 1 kohaselt hoiatatud, ei analüüsi ringkonnakohus seda, kas määruskaebuse esitaja on TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes põhjendanud, et juhtimisõiguse piiramine on tema suhtes ebaõiglane.
2. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

§ 172lg 1 alusel poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi