1-16-2469/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2469 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Artur Kaljuvee süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
3. jaanuari
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Artur Kaljuvee kaitsja jurist Paavo Paal, apellatsioon Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Artur Kaljuvee. Isikukood: 38904295234, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX; töökoht: XXX OÜ. Varem kriminaalkorras karistatud 3 korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.09.
5. RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Artur Kaljuvee kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Artur Kaljuveele esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (karistatud 29.01.
9. a Tartu Maakohtu otsusega), 13.09.2015 kella 20.50 paiku Põltsamaa linnas Tallinna mnt 1 AS-i Põltsamaa Felix territooriumil asuvas ühiselamus kakles R.L. iga, millist kaklust asusid lahutama turvatöötajad, misjärel ründas ta kahte AS G4S turvatöötajat. Rünne seisnes selles, et ta tiris turvatöötajat G.L. t juustest, lõi ning püüdis lüüa mitmel korral rusikaga turvatöötajat I-H.L. t pea piirkonda, tekitades G.L. le ja I-H.L. le füüsilist valu; peale selle, tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 13.02.2016.a kella 02.30 paiku Põltsamaa linnas XXX eramu elutoas lõi kahel korral T.A. le rusikaga näkku, tekitades T.A. le nina turse ning tekkinud rüseluse käigus küünistas T.A. t näost, kaelast ja seljast, tekitades nimetatud kohtadesse kriimustused. Samuti hammustas ta kannatanut selja ülaosast, tekitades kannatanu parema abaluu piirkonda verevalumi, pannes toime korduva kehalise väärkohtlemise.
10. Tartu Maakohtu 10.01.2017.a kohtuotsusega tunnistati A. Kaljuvee süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse ja Pärnu Maakohtu 30.07.2015.a kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga, s.o 1511 eurot 15 senti. KarS § 64 lg 2 alusel määrati Pärnu Maakohtu 30.07.2015.a kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus iseseisvalt täitmisele. Käesoleva, s.o Tartu Maakohtu 10.01.2017.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse aja alguseks loeti KrMS § 414 lg 1,2 alusel A. Kaljuvee vanglasse saabumise aeg. Kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - määrati tühistamisele alates karistuse kandmisele asumisest. Samuti mõisteti süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja kriminaalmenetluskulud.
11. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust karistuse mõistmise ja menetluskulude osas. Maakohtu põhjendused A. Kaljuveele karistuse mõistmisel olid kokkuvõtlikult järgmised. Mõistetava karistuse raame määratledes, märkis kohus, et süüdistatava süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et süüdistatav on kehalise väärkohtlemise toime pannud kahe turvatöötaja suhtes, kelle ülesandeks oli tagada kord AS-i Põltsamaa Felix territooriumil. Enne nende suhtes vägivalla kasutamist süüdistataval A. Kaljuveel nendega konflikte ei olnud. Samuti ei olnud mingeid konflikte kannatanu T.A. ja süüdistatava vahel. Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kahetsust. Kohtu hinnangul ei väljendanud A. Kaljuvee kohtus ütlusi andes mingisugust kahetsust, sealhulgas sõnaliselt. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt kahetses ta seda, et tarvitas alkoholi ja toimus kaklus (T.A. ga). Samas A. Kaljuvee enda süüd toimepandus ei näinud. Seega ei esinenud kohtu arvates kergendavaid asjaolusid KarS § 57 p 3 mõttes. Kohus arvestas ka seda, et A. Kaljuvee on varem korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Märgiti sedagi, et ta on ka varem karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Tartu Maakohus karistas süüdistatavat 29.01.2015.a otsusega kahe episoodi kehalise väärkohtlemise ning võimuesindaja ründamise eest. Mõistetud vangistus asendati üldkasuliku töö tundidega. Kohus tuvastas, et kohaldatud kriminaalhoolduse ajal esines A. Kaljuveel probleeme kokkuleppest ja ajakavast kinnipidamisega. Kokku on süüdistatav varasemalt kolmel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid jätkab kuritegude toimepanemist. Märkimist vääris ka asjaolu, et eelmise kohtuotsusega kohustati süüdistatavat hoiduma alkoholi tarvitamisest. Samas on aga käesolevas kriminaalasjas A. Kaljuveele inkrimineeritud kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Samuti mõisteti ta süüdi Pärnu Maakohtu 30.07.2015.a kohtuotsusega sõiduauto alkoholijoobes juhtimises. Olulise asjaoluna rõhutas maakohus sedagi, et alkoholijoobes olles muutub süüdistatav agressiivseks, mida näitavad ilmekalt käesolevad süüdistused. Positiivse asjaoluna tõi kohus välja selle, et süüdistatav töötab. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leidis maakohus, et karistusliigina tuleb A. Kaljuvee puhul kõne alla üksnes vangistus, mis kuulub tervikuna kandmisele. Vangistuse 2 tingimuslikku täitmisele pööramata jätmist või selle asendamist üldkasuliku tööga maakohus eeltoodud negatiivsete asjaolude kaalukuse tõttu võimalikuks ei pidanud. Maakohtu arvates samalaadsete kuritegude toimepanijaid on karistuse eesmärkide (et edaspidi samalaadseid kuritegusid toime ei pandaks) saavutamiseks oluline karistada järjest rangemate karistustega. Kõiki asjaolusid kogumis kaaludes pidas maakohus põhjendatuks mõista A. Kaljuveele karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Pärnu Maakohtu 30.07.2015.a kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse kandmata osa tuleb liita KarS § 65 lg 2 alusel ning ärakandmata rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
12. Maakohus tuvastas, et käesoleva kriminaalmenetluse kulud kokku on 916,29 eurot. Kohus leidis, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa ühe aasta jooksul ei ole põhjendatud. Vaatamata asjaolule, et süüdistatav töötab ning omab teatavat sissetulekut ka töövõimetuspensioni näol, arvestas kohus seda, et süüdistataval teatud ajaks sissetulek kaob, kuna peab asuma karistust kandma. Lisaks nähtub asja materjalidest, et A. Kaljuveel on varasemalt tasumata nõudeid, sh eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ja menetluskulud (mõlemad määrati otsusega tasumisele vabatahtlikult 1 aasta jooksul), aga ka muud suures ulatuses tasumata nõuded, sh krediidiasutustele.
13. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse Tartu Maakohtu otsust karistuse mõistmise ja menetluskulude osas. Kaebaja leiab, et maakohus on põhjendamatult mõistnud A. Kaljuveele reaalse vangistuse. A. Kaljuveele mõistetud karistus tuleks jätta tingimisi kohaldamata, allutades ta käitumiskontrollile, kohustada teda mitte tarvitama alkoholi ning läbima sotsiaalprogrammi. Alternatiivselt soovib kaebaja asendada A. Kaljuveele mõistetud karistus ÜKT tundidega KarS § 69 alusel, kohustades teda osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulusid tuleks võimaldada süüdistataval tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul. Kaitsja hinnangul on kohtu seisukohad osaliselt põhistamata ja ei ole kooskõlas seadusega. Põhjendamatult on jäetud arvestamata A. Kaljuvee väljendatud kahetus tehtud tegude osas, samuti on jäetud arvestamata A. Kaljuvee isik, eelkõige tema minevik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust käesolevas kriminaalasjas, leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
15. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et A. Kaljuvee on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod. Nimetatud osas kaebust esitatud ei ole. Vaidlustatud on karistuse mõistmist ning väljamõistetud menetluskulude tasumise viisi. 3
16. Ringkonnakohtul maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited puuduvad. Esitatud apellatsioonis käsitletakse veelkord samu asjaolusid, mida on oma lahendis maakohus juba käsitlenud, s.t kohtu seisukohad A. Kaljuveele reaalse vangistuse mõistmise kohta on kohtuotsusest selgelt esitatud. Samuti on kohus võtnud seisukoha, miks ei nõusta kaitsja taotlusega lugeda süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks esitatud kahetust. Ringkonnakohtul ka selles osas maakohtule midagi ette heita ei ole, kohus on kohaldanud karistuse mõistmise põhimõtteid vastavalt seaduses toodud nõuetele ning asjas kogutud tõendite pinnalt kujunenud siseveendumuse järgi. Apellatsioonikohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole maakohus jätnud asjakohase tähelepanuta ühtegi olulist, s.h apellatsioonis nimetatud asjaolu ning kooskõlas karistuspraktikaga, mõistnud A. Kaljuveele põhjendatud ning ainuõige karistuse. Kriminaalmenetluskuludega seonduva on maakohus samuti lahendanud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ning kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele.
17. Eeltoodust lähtudes puudub apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vägimgi edulootus ning see jääb KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 4