← Eesti

3-3-1-67-00

3-3-1-67-00 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. jaanuaril 2001 Garri Suuki kassatsioonkaebuse läbivaatamine Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 2 p. 23 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  2. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Garri Suuki kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/188/
  5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Garri Suuk ja tema esindaja vandeadvokaat Ilmo Maaroos. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Pärnu Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse politseiinspektor koostas
  6. juulil 2000 haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et Garri Suuk, töötades OÜ Kesklinna Elamu direktorina, olles seega ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 1 p. 23 järgi, tegi õigusvastase toimingu omakasupüüdlikul eesmärgil, sõlmides
  7. septembril 1999 rendilepingu Ülo Hiieloga, kes on tema lähihõimlane Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg. 5 mõttes, rikkudes sellega nimetatud seaduse § 24 lg. 2 p.
  8. Rendilepingu järgi andis Ü. Hiielo Kesklinna Elamu juhatuse liikmele G. Suukile rendile sõiduauto Toyota Carina E ja rentnik OÜ Kesklinna Elamu kohustus tasuma Ü. Hiielole renti 2300 krooni kuus. Sellise tegevusega pani G. Suuk toime HÕS § 1581 järgi kvalifitseeritava teo. Pärnu Halduskohtu
  9. augusti
  10. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-459/2000 määrati G. Suukile HÕS § 1581 järgi rahatrahv. Halduskohus tegi kindlaks, et sõiduauto Toyota Carina E, registreerimismärgiga 329 ALJ, ostis Ü. Hiielo Hoiupanga Liisingu AS-lt
  11. septembril
  12. Ü. Hiielo, kes on G. Suuki abikaasa isa, ja G. Suuk kui kohaliku omavalitsuse sajaprotsendilise osalusega äriühingu OÜ Kesklinna Elamu juhatuse liige, sõlmisid
  13. oktoobril 2000 rendilepingu selle kohta, et Ü. Hiielo annab nimetatud sõiduauto
  14. oktoobrist 1999 kuni
  15. detsembrini 1999 OÜ-le Kesklinna Elamu rendile tasuga 2300 krooni kuus. Kohus leidis, et G. Suuk ametiisikuna Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 1 p. 23 mõttes rikkus sama seaduse §-s 24 lg. 1 sätestatud toimingupiirangut, tehes tehingu iseendaga. Tehingutena iseendaga, mis on keelatud, käsitatakse nimetatud seaduse § 24 lg. 2 p. 7 järgi muuhulgas varalisi tehinguid oma lähihõimlastega, kelleks on sama seaduse § 19 lg. 5 järgi ka abikaasa vanem. Kohus asus seisukohale, et HÕS §-s 1581 sätestatud teo koosseis ei eelda omakasupüüdlikku eesmärki. Asjaolu, et G. Suuk informeeris OÜ Kesklinna Elamu juhatuse esimeest J. Kukke oma hõimlusest rendileandjaga ja sai temalt kooskõlastuse tehingu sõlmimiseks, ei vabasta G. Suuki haldusvastutusest. G. Suuk esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu Halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus ning mõista G. Suuk õigeks. Apellatsioonkaebuse kohaselt sõlmiti antud juhtumil rendileping lühiajalisena ja ettevõtte eelarves selleks ette nähtud vahendite piires. Apellant leidis, et kuigi tema kirjutas rendilepingule alla, otsustas lepingu sõlmimise küsimuse äriühingu juhatuse esimees J. Kukk. J. Kukke sellesisuline korraldus oli vormistatud kooskõlastusena. Seda äriühingu juhatuse esimehe seaduslikku korraldust täites ei käitunud G. Suuk süüliselt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  16. oktoobri
  17. a. otsusega jäeti Pärnu Halduskohtu
  18. augusti
  19. a. otsus muutmata ja G. Suuki apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti kohaldanud seadust ja järeldanud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult, et G. Suuk, sõlmides ametiisikuna Korruptsioonivastase seaduse § 4 mõttes
  20. oktoobril 1999 sõiduauto rendilepingu Ü. Hiieloga, rikkus Korruptsioonivastase seaduse §-s 24 lg. 1 sätestatud toimingupiirangut ja sooritas tehingu lähihõimlasega, kellega nimetatud paragrahvi lõike 2 punkt 7 keelab tehingut sooritada. Halduskohus on õigesti tuvastanud G. Suuki süü HÕS § 1581 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise toimepanemises. G. Suuk esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja lõpetada asjas menetlus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt Korruptsioonivastase seaduse sätteid, mistõttu kohtuotsus on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Vastuses kassatsioonkaebusele ei pea Pärnu Politseiprefektuur kassatsioonkaebust õigeks ja märgib, et G. Suuk, "töötades OÜ Kesklinna Elamu, mis on 100 % Pärnu Linnavalitsuse osalusega äriühing, direktorina ja olles juhatuse liige, seega ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 1 p. 23 järgi, tegi õigusvastase toimingu, sõlmides
  21. oktoobril 1999 rendilepingu Ülo Hiielo'ga, kes on tema lähihõimlane Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg. 5 mõistes, rikkudes sellega Korruptsioonivastase seaduse § 24 lg. 2 p. 7 sätteid". Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsesssiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  22. HÕS § 1581 sätestab, et Korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muud rasket tagajärge isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.
  23. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 1 järgi on ametiisik selle seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud punktidena ammendav loetelu isikutest, keda loetakse ametiisikuks selle seaduse tähenduses.
  24. märtsil 2000 vastu võetud Korruptsioonivastase seaduse, Riigi Teataja seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ning Avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse §-ga 2 muudeti Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg.
  25. Nimetatud seaduse § 4 lg. 2 p. 23, mis kehtib alates
  26. märtsist 2000, sätestab, et ametiisikuks on selle seaduse tähenduses ka kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liige. Varemalt kehtis nimetatud seaduse § 4 lõige 2 kaheksateistkümne punktilisena.
  27. Pärnu Politseprefektuuri majanduskuritegude talituse politseiinspektori poolt
  28. juulil 2000 koostatud haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt "Garri Suuk, töötades OÜ Kesklinna Elamu direktorina, olles seega ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 1 p. 23 järgi..." rikkus nimetatud seaduse § 24 lg. 2 p. 7, pannes sellega toime HÕS § 1581 järgi kvalifitseeritava teo. Pärnu Halduskohtu
  29. augusti
  30. a. otsuses leiti, et G. Suuk, olles "kohaliku omavalitsuse sajaprotsendilise osalusega äriühingu OÜ Kesklinna Elamu juhatuse liige, seega ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 p 23 mõttes", sõlmis
  31. oktoobril 1999 sõiduauto rendilepingu oma lähihõimlasega, rikkudes sellega Korruptsioonivastase seaduse § 24 lg. 2 p.
  32. Ringkonnakohtu arvates kohaldas halduskohus seadust õigesti. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Pärnu Politseiprefektuuri poolt
  33. juulil 2000 koostatud haldusõiguserikkumise protokollis ja kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, samuti Pärnu Halduskohtu
  34. augusti
  35. a. otsuses viidatakse ilmselt ekslikult Korruptsioonivastase seaduse §le 4 lg. 1 p.
  36. Tegelikult on silmas peetud sama paragrahvi lõike 2 punkti
  37. Kuna halduskohtu otsusega tuvastati, et G. Suuk, olles OÜ Kesklinna Elamu juhatuse liige, sõlmis tehingu oma lähihõimlasega
  38. oktoobril 1999, siis ei saa ta olla ametiisk Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 2 punkti 23 mõttes, sest see säte hakkas kehtima alles alates
  39. märtsist
  40. Nimetatud asjaolule ei ole ringkonnakohus tähelepanu pööranud.
  41. Haldusõiguserikkumise materjalide hulgas on kriminaalasja nr. 00913000032 menetluse lõpetamise määrus, mille on koostanud Kaitsepolitseiameti vanemassistent
  42. juulil
  43. Selle määruse punktiga 2 eraldati "kriminaalasjast materjalid Garri Suuk'i haldusvastutusele võtmise küsimuse otsustamiseks", sest leiti, et antud juhtumil olid tema käitumises HÕS § 1581 järgi ettenähtud haldusõiguserikkumise tunnused. Nimetatud määruse kohaselt oli G. Suuk üleastumise toimepanemise ajal ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 2 p. 18 järgi. Kohtutoimikute materjalidest nähtuvalt ei ole kohtud kontrollinud, kas antud juhtumil oli G. Suuk tehingu tegemise ajal,
  44. oktoobril 1999, ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 2 p. 17 või p. 18 (kuni
  45. märtsini
  46. a. kehtinud redaktsioonis) mõttes. Ülaltoodust tulenevalt kuulub G. Suuki kassatsioonkaebus rahuldamisele, Tallinna Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 2, 325 lg. 1 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Garri Suuki kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  47. oktoobri
  48. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/188/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tagastada Garri Suukile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
  49. jaanuaril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.